Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas Tartu Maakohtule 21.05.2019 pankrotiavalduse, mille kohaselt on temal 8 võlausaldaja ees kohustusi vähemalt 25,5 tuhande euro ulatuses, Vara puudub, sissetulekuks on XXX ja XXX ca XXX eurot kuus. Kohus kuulas võlgniku ära 05.06.19, võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde, selgitades, et Suutis esialgu laenumakseid täita, kuid haiguse tõttu sissetulek vähenes. Soovis pankrotimenetluse kaudu olukorrale lahendust, kuna kontod on arestitud. Kohus määrusega 06.06.2019 võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas tegevuse aruande 26.06.2019. Aruande kohaselt võlgnikul sisuliselt vara ei ole, pangakonto on negatiivne. Teadaolevaid kohustusi on kokku 31070 eurot. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja Valentina Melk’i pankrot ja taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste väljamõistmist. Kohtuistungil 04.09.2019 jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Võlgnik selgitas, et nüüdseks on sissetulek XXX näol XXX eurot kuus, mis laekub tuttava pangakontole. Võlgadele vastu ei vaielnud. Ajutine pankrotihaldur märkis, et võlgnik on maksejõuetu

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja võlgniku enda suuline seletus ärakuulamisel ning ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuivõrd võlgniku varast ei jätku võlausaldajate nõudete rahuldamiseks. Võlgniku selline seisund ei ole ajutine, puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku maksevõime lähitulevikus oluliselt paraneks. Puudub mõistlik alus arvata, et võlgnik suudab suurendada oma sissetukuid piisaval määral. Võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, vaatamata raugemise tunnustele. Kohus leiab, et Margo Normann vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Valentina Melk’i pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 432 eurot ja kulude suuruseks 44,40 eurot, koos maksudega. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning summad tuleb välja maksta riigieelarvest, kuid menetluskulude tuleb tervikuna jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.