Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kui osaühing Ecopress Group (registrikood 10979019) viivitus on üle kahe punktis 1.1 toodud makse summa on Aktsiaseltsil FRELOK õigus pöörata kogu antud kompromissi järgi veel saada olev summa sundtäitmisele. 1.2 Aktsiaselts FRELOK kinnitab, et ta ei ole hagiesemeks olevat nõuet loovutanud ega muul viisil käsutanud ega kolmandatele isikutele üle andnud. 1.3 Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita teine teise vastu mingeid nõudeid seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ning pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks. 1.4 Kõik käesolevas kompromissis sätestamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts FRELOK hagi osaühing Ecopress Group vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud müügileping. Hageja edastas kostjale tarnitud kauba eest 12.12.2017 arve nr FM-05351 summas 15 419,77 eurot, 21.12.2017 arve nr FM-05481 summas 15 914,63 eurot ja 19.01.2018 arve nr FM-05461 summas 15 435,01 eurot. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud osaliselt võlgnevuse summas 29 319,40 eurot, mistõttu on põhivõlgnevuse jääk 17 450,01 eurot. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 17 450,01 eurot ja viivis põhinõudelt summas 17 450,01 eurot VÕS § 94 lg 1 ja § 113 kohases määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Pooled esitasid 06.09.2019 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ning kompromissi pole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Pooltele on teada kõik kompromissi sõlmimise asjaolud ja tingimused. Käesoleval juhul ei esine keelde kompromissi sõlmimiseks ning ei ole ette näha takistusi kompromissi täitmiseks selles märgitud tähtajaks ning tingimustel. Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata. Pooled on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning §-s 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme päevani. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus

kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 750 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 750 eurot ning kanda see hageja taotlusel Aktsiaselts FRELOK arvelduskontole xxx (IBAN), Swedbank AS. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme päevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.