2-19-6412/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik M K esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja ei suuda võlausaldajate ees oma kohustusi täita. Võlgniku selgituse kohaselt tekkis kohustuste täitmise suutmatus tulenevalt asjaolust, et kohustused on tekkinud pika aja vältel ning tema ja tema lapselapse tervisprobleemidest tulenevalt. Võlgnikul on algharidus ja tal puudub eriharidus, mille tõttu ta saab otsida tööd madalapalgalistel ja primitiivsetel töökohtadel. Tulenevalt võlgniku tervisehädadest ja perekondlikest põhjustest peab ta tööd otsima oma elukoha lähedusest. Võlgnik kasvatab üksinda alaealist lapselast, kes oma venna tervisliku seisundi tõttu ei saa elada koos emaga. Lapse isa ei toeta võlgnikku lapse kasvatamisel, samuti ei saa seda materiaalsetel põhjustel teha lapse ema. Võlgniku sissetulekuks on palk 540 eurot kuus, millest kohtutäitur teostab kinnipidamisi. Võlgnik elab koos lapselapsega ja kogu sissetulek kulub elamiskuludeks. Täiendavad kulud katab võlgnik sõpradelt, endiselt abikaasalt ja sugulastelt võetud laenudega. Võlgnik ei näe väljapääsu kujunenud olukorrast, kuna temalt kinnipeetavad maksed ei vähenda võlgnevusi, sest need kasvavad viiviste ja kohtutäiturite tasude võrra. Võlgnikul puudub vara, täitmata kohustusi on tal vähemalt 11 984 euro ulatuses. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 06.06.2019 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Brauni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik koristajana ja tema igikuiseks sissetulekuks on töötasu summas 540 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine lapselaps. Avalike registrite ja muu informatsiooni kohaselt puudub võlgnikul vara. Kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 11 684.84 euro ulatuses. Olemasoleva informatsiooni alusel ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ja olla sellest tulenevalt tagasivõidetavad. Ajutine pankrotihaldur ei ole võlgniku arvelduskontode väljavõtete esialgse ülevaatamise juures tuvastanud ebaharilikke või tavapärasest kõrvalekalduvaid ülekandeid.

2-19-6412 Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks 2012. a langenud palk ja terviseprobleemid. Tervisehäirete tõttu ei olnud võlgnik võimeline töötama. Võlgniku maksejõuetuse põhjused vajavad edaspidises pankrotimenetluses täiendavat analüüsi. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende seost maksejõuetuse põhjustamisega. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, tema igikuiseks sissetulekuks on töötasu summas 540 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine lapselaps. Kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 11 684.84 euro ulatuses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle ja võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja

2-19-6412 selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks 2012. a langenud palk ja terviseprobleemid. Tervisehäirete tõttu ei olnud võlgnik võimeline töötama. Võlgniku maksejõuetuse põhjused vajavad edaspidises pankrotimenetluses täiendavat analüüsi. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende seost maksejõuetuse põhjustamisega. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab Marie Kallasele, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui Marie Kallas soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Magnus Braun on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Marie Kallase pankrotihalduriks.