Välja mõista kostja T T’ilt hageja A T’i kasuks 1⁄2 I T’i pärandvarasse kuuluvatest vahenditest summas 77 (seitsekümmend seitse) eurot 92 senti.
4.Lõpetada menetlus hageja hagis kostja vastu hagiavalduse resolutsiooni punktides 1.5. ja 2.6 toodud pärandvarasse kuuluva vallasvara jagamise nõudes, seoses selles osas hagist loobumisega ja loobumise vastuvõtmisega.
5.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
6.Jätta hagi rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude, s.o pärandvarasse kuuluvate kinnisasjade jagamise eest rahalise hüvitamise väljamõistmise nõudes.
7.Rahuldada T T’i vastuhagi A T’i vastu osaliselt.
8.Jagada I T’i pärandvara, jättes pärandvarasse kuuluvad kinnisajad, s.o xxxx asuv kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, xxxx asuv kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa xxxx ning korteriomand asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, vastuhageja T T’i ainuomandisse.
9.Ülejäänud osas jätta vastuhagi rahuldamata.
10.TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 alusel asendada A T’i tahteavaldused kohtuotsuse resolutsiooni punktis 8. nimetatud kinnisasjade omandiõiguse üleandmiseks jõustunud kohtuotsusega.
11.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
12.Saata kohtuostus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.08. septembril 2018 esitas hageja A T Viru Maakohtule hagi kostja T T vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt poolte isa I T (pärandaja) suri 02.01.2018. I T tegi 02.05.2016 notariaalse testamendi, mille on tõestanud xxxx notar A H. 02.08.2018 andis xxxx notar T S välja I T pärandvara kohta pärimistunnistuse, mille kohaselt on I T pärijad 1⁄2 suuruses mõttelises osas T T ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas A T.
3.Pärandvara koosseisu kuulub: 1) xxxx asuv kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, väärtus 30 000 euro; 2) xxxx asuv kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa xxxx, väärtus 3 000 eurot; 3) korteriomand asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, väärtus 30 000 eurot; 4) Rahalised vahendid I T 2 (14)
2-18-13437 arvelduskontol ja hoiukontol üle 20 000 euro; 5) I T kuulunud vallasvara väärtus on 5 000 eurot (s.o: merevaatega maal elutoa seinal; kullatud prae serveerimise nuga ja kahvel; I T noorusaegne kaabuga foto suurusega umbes 12 x 18 cm; lauahõbe ja –kuld; portselan- ja kristallnõud; vanemate väärismetallist ehted; elevandiluust malelaud: muud väärisesemed; raamatud; korteri sisustusesemed ja mööbel; koduelektroonika).
4.Hageja palus lähtudes PärS § 13 lg 1, § 147, § 152 lg 1, lg 3, lg 4, § 159 lg 3, AÕS § 70 lg 1, lg 2, lg 4, § 70 lg 6, § 76 lg 1, § 77 lg 1, lg 2, TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8 : 1) lõpetada poolte pärandvara ühisus jättes hageja ainuomandisse kinnistu xxxx, registriosa nr xxxx ning kostja ainuomandisse kinnistu xxxx, registriossa nr xxxx ja korteriomand asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx; 2) tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus kinnistute omandiõiguste muutmiseks; 3) pärandvarasse kuuluvast vallasvarast jätta hageja omandisse merevaatega maal elutoa seinal; kullatud prae serveerimise nuga ja kahvel; I T noorusaegne kaabuga foto suurusega umbes 12 x 18 cm ja ülejäänud vallasvara jätta T T omandisse; 4) jätta kummalegi poolele 1⁄2 osa pärandajale kuulunud arvelduskontol ja hoiukontol olnud rahalistest vahenditest.
5.Juhul kui kohus ei pea hagi kinnistute jagamise osas rahuldamist eeltoodud viisil palus hageja alternatiivselt rahuldada hagi: 1) jättes mõlemad kinnistud ja korteriomand kostja ainuomandisse ja pannes kostjale kohustuse maksta hagejale tema omandiosa kaotuse eest pärandvaras hüvitist 30 000 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.15. oktoobril 2019 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt hageja on esitanud hagiavalduse lähtudes kinnistusraamatu kannetest, mis on ebaõiged ja ei vasta I T (pärandaja) viimasele tahtele.
7.02.08.2018 andis Rakvere notar T S välja I T pärandvara kohta pärimistunnistuse, mille kohaselt on I T pärijad 1⁄2 suuruses mõttelises osas T T ja 1⁄2 mõttelises osas A T. Pärimistunnistuses sätestatud märkustest nähtub, et testamendi kohaselt pani pärandaja pärijatele kohustuse jagada pärandvara järgmistel tingimustel: 1) xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuv xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) koos selle oluliste osadega jääb täielikult A T omandisse; 2) Pärandaja omandiosa xxxx vallas xxxx alevikus asuvast xxxx kinnistust (registriosa nr xxxx) jääb T T, omandisse; 3) Pärandaja omandiosa xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx külas, xxxx asuvast korteriomandist (registriosa xxxx) jääb T T, omandisse; 4) Pärandaja omandiosa xxxx vallas xxxx külas ja xxxx külas asuvast xxxx kinnistust (registriosa nr xxxx) jääb T T omandisse.
8.xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) kinkis I T 26.06.2017 A T ning seega xxxx kinnistu I T testamendi järgi pärimisele ei kuulunud.
9.Testamendi ja pärimistunnistuse kohaselt I T omandiosad xxxx vallas xxxx alevikus asuvast xxxx kinnistust (registriosa nr xxxx), xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx külas, xxxx asuvast korteriomandist (registriosa xxxx) ja xxxx vallas xxxx külas ja xxxx külas asuvast xxxx kinnistust (registriosa nr xxxx) pärandas I T ainuisikuliselt T T. Seega pärimistunnistuse alusel oleks pidanud kustutama Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade number xxxx, number xxxx ja number xxxx teises jaos kanne ühisomanik I T ning kantama kinnistusraamatusse omanikuna T T. Eeltoodust tulenevalt on kinnistusraamatusse tehtud ebaõiged kanded. 3 (14)
2-18-13437
10.Pärandvarana kuulub jagamisele arvelduskontol olevate rahalised vahendid pärandaja I T surmaaja (xxxx) seisuga summas 115.84 eurot.
11.Hageja on esitanud hagiavalduses pärandvara jagamise nõude nii pärandaja kinnisvara kui ka vallasvara osas. Kuivõrd pärandaja pärandvarasse kuuluv kinnisvara kuulub pärimisele testamendi järgi ja kinnistusraamatus olevad ebaõiged kanded tuleb viia vastavusse testamendiga, siis kuulub pärimisele hageja ja kostja vahel pärandaja vallasvara.
HAGEJA SEISUKOHT
12.07. novembril 2019 esitatud seisukohas hageja rõhutas, et testamendi p-st 2.1 nähtub pärandaja tahe pärandada temale tema surma ajal kuuluv kogu vara võrdsetes osades tema kahele pojale. Testamendi p-s 1.3 on märgitud pärandajal on 2 last: A T ja T T. Seega on pärandaja I T testamendis märkinud, kes on tema õigusjärglased. Pärandaja nimetas enda pärijateks oma kaks poega tuues jagamiskorraldusega välja enda soovitused, kuidas tuleks pärandvara jagada. Seega on testaator määranud pärijatele kummalegi võrdsed mõttelised osad kogu oma varast, kusjuures ta peab oma poegi oma üldõigusjärglasteks.
13.I T Swedbank AS arvelduskonto nr xxxx väljavõttest ajavahemikul 26.11.2017 - 03.01.2018 nähtub, et 26.11.2017 oli I T arvelduskontol rahalisi vahendeid summas 19 241.85 eurot. Lisaks eelmärgitud summale laekus 05.12.2017 tema arvelduskontole pension summas 424.95 eurot ja 18.12.2017 raha I T tähtajaliselt hoiuselt summas 3 364.67 eurot. Seega oli I T rahalisi vahendeid kokku 23 031.47 eurot. Alates 29.11.2017 kuni 18.12.2017, st ajal, kui I T lamas liikumatuna haiglas, võeti tema arvelduskontolt välja rahalisi vahendeid pangaautomaadist ja tehti I T arvelduskontole nr xxxx ülekandeid. Seisuga 03.01.2018 I T konto jääk oli 95.84 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on T T omastanud I T rahalistest vahenditest vähemalt 22 935.63 eurot.
14.Kostja on esitanud kohtule hagivastuse lisana 18.12.2017 I T volikirja kostjale. Volikiri on keerulise juriidilise sõnastusega. Ei ole usutav, et I T sai, arvestades tema tervislikku seisundit, aru volikirja tegelikust sisust ja et tal oli tahe anda oma rahalised vahendid kostja käsutusse ja kasutusse. Pärandaja ja kostja T T suhted olid äärmiselt halvad. Hageja oli sunnitud korduvalt kutsuma kostja korrale nii suuliselt kui kirjalikult, et kostja lõpetaks isa suhtes ründava käitumise ja vaenamise
VASTUHAGI
15.01. märtsil 2019 esitas kostja vastuhagi. Vastuhagi kohaselt testamendiga pani pärandaja pärijatele kohustuse jagada pärandvara järgmistel tingimustel: xxxx asuv xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) koos selle oluliste osadega jääb täielikult A T omandisse; pärandaja omandiosa xxxx alevikus asuvast xxxx kinnistust (registriosa nr xxxx) jääb T T omandisse; pärandaja omandiosa xxxx vallas xxxx asuvast korteriomandist (registriosa xxxx) jääb T T omandisse; pärandaja omandiosa xxxx vallas xxxx külas ja xxxx külas asuvast xxxx kinnistust (registriosa nr xxxx) jääb T T omandisse.
16.Vastuhageja rõhutas, et x kinnistu kinkis I T 26.06.2017 hagejale ning seega xxxx kinnistu I T’i pärandvara hulka ei kuulu. Ülejäänud kinnisasjade, s.o xxxx osas kuuluvad I T’i pärandvara koosseisu üksnes pärandaja omandiosad nimetatud kinnisasjadest. Nimelt suri 28.06.2014 pärandaja abikaasa A T. Pärandvara ühisuse mõttelise osa kinkelepingust nähtuvalt olid A T’i vara kaaspärijateks võrdsetes mõttelistes osades (1/3) I T, hageja ja kostja. Pärandvara moodustas xxxx kinnistu (kuulus A T’ile lahusvarana), ühisvarana ühisomandiosa 50% xxxx kinnistust ning ühisvarana ühisomandiosa 50% 4 (14)
2-18-13437 xxxx korteriomandist. Seega pärast A T’i surma päris kostja 1/6 xxxx kinnistust, 1/6 xxxx korteriomandist ning 1/3 xxxx kinnistust. Arvestades, et hageja kinkis tema mõttelise osa A T pärandvara ühisusest I T’ile moodustab I T’i pärandvara 5/6 xxxx kinnistust, 5/6 xxxx korteriomandist ning 2/3 xxxx kinnistust.
17.Poolte ema A T’i surma järgselt jäi tema pärandvara isa I T’i ja kostja vahel jagamata. Lisaks eelviidatud kinnistutele ja ühele sõidukile kuulus ema pärandvara hulka rahalisi vahendeid summas 11 336.38, kogusumma ühisvarana 22 672.77 : 2). Sellest 1/3 moodustas kostja ühisomandi osa, milline jäi isa valdusesse, kuid kuulus kostjale väljamaksmisele. Seega moodustab kostja nõue isa pärandvara suhtes 3 778.80 eurot. Vastavalt pärandiosadele kohustub 1⁄2 nimetatud summast, s.o. 1 889.40 eurot kostjale hüvitama hageja.
18.I T testamendiga on pandud pärijatele kohustus jagada pärandvara selliselt, et pärandaja omandiosad xxxx, xxxx ja xxxx kinnisasjadest jäävad T T’ile. Nimetatud pärandaja tahe on kooskõlas ka osapoolte eelneva käitumisega – xxxx kinnistu, milline pidi testamendi kohaselt jääma hagejale, kingiti temale juba enne pärandaja surma. Ülejäänud kinnisasjad olid juba enne I T’i surma kostja ja pärandaja ühisomandis, samas kui hageja oli kinkinud tema mõttelise osa ema pärandvarast I T’ile. I T’i testamendis on sõnaselge ning konkreetne korraldus, et tema omandiosad xxxx, xxxx ning xxxx kinnisasjadest peavad jääma kostja ainuomandisse. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kirjeldatud konteksti, ei ole võimalik I T’i testamendi tõlgendamine mistahes muul viisil, kui et xxxx, xxxx ja xxxx kinnisasjad jäävad kostja ainuomandisse.
19.Kostja esitab siinkohal ka hageja e-kirja kostjale 17. märtsist 2015, millises hageja märgib: „Omal ajal vesteldes ema ja isaga ütlesid nad, et nad on oma päranduse osas otsuse teinud, et meie vahel oleksid asjad selged – mina pidin saama kõik selle, mis xxxx ja Sina kõik selle, mis mandril“. Eeltoodud, ema A T` surma järgselt esitatud põhimõte on kooskõlas ka I T` testamendiga, millises xxxx olev xxxx kinnistu määrati hageja omandisse ning mandril asuvate xxxx, xxxx ning xxxx kinnisasjade omandiosad kostjale. Seejuures on xxxx kinnistu näol tegemist ca 50 ha maatükiga, samas kui mandril asuvad kinnisasjad on oluliselt väiksema väärtusega, mistõttu ei saa hageja väita, et selline varade jaotus kuidagi tema õigusi või huve kahjustaks.
20.Vastuhageja arvates õiguslikult on testamendis esitatud kinnisasjade jagamise korralduse näol tegemist annakuga PärS § 56 lg 1 ja § 61 mõistes. Käesoleval juhul nähtubki testamendist, et pärandaja on määranud hagejale ja kostjale pärandiosa (1/2 mõttelises osas kummalegi) ning lisaks annakuna hagejale xxxx kinnistu ning kostjale omandiosad xxxx, xxxx ja xxxx kinnisasjadest. Eeltoodust tulenevalt palus kostja jätta pärandajale kuulunud omandiosad xxxx, xxxx ning xxxx kinnisasjadest kostjale T T. TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8 palus kostja tuvastada A T’i kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosades xxxx (xxxx), xxxx (xxxx) ja xxxx (xxxx) omanikukande muudatuste tegemiseks selliselt, et kinnisasjade ainuomanikuna kantakse sisse T T, ning asendada vastav A T’i nõusolek kohtuotsusega
21.Pärandvarana kuulub hageja ja kostja vahel jagamisele ka I T’i arvelduskontol olnud rahaliste vahendite jääk pärandaja surmaaja seisuga, s.o 02.01.2018. I T Swedbank arvelduskontol nr xxxx oli I T` surmaaja xxxx seisuga rahalisi vahendeid summas 115.84 eurot, hoiukonto suleti 18.12.2017. Pärandvara jagamise menetluses ei ole võimalik jagada pärandaja vara, millist ta omas mistahes 5 (14)
2-18-13437 ajamomendil tema eluajal. Sellest johtuvalt ei ole ka võimalik võtta pärandvara jagamisel aluseks I T’i pangakontol olnud rahaliste vahendite jääki seisuga 27.11.2017 või mistahes muu aja seisuga.
22.Hageja väide, et I T oli juba 27.11.2017 väga halvas tervislikus seisundis ning ebaadekvaatne, ei vasta tõele. Patsiendikaardilt nähtub, et I T kurtis küll nõrkust ja halba enesetunnet, kuid kirjutati siiski juba järgmisel päeval koju, edasise raviplaaniga „kombineeritud vererõhu ravi. Pöördub kontrolliks perearsti juurde“.
23.Kostja on kandnud pärandaja matuse kuludest matuseteenuse kulud Vastavalt PärS § 131 lg 1,2 kantakse matuse kulud pärijate poolt üldreeglina pärandvara arvel ning võrdeliselt pärandiosa suurusega. Seega 1⁄2 nimetatud summast, s.o. 227,5 eurot peaks kostjale pärandvara arvel hüvitama hageja. Lisaks on kostja kandnud xxxx korteriomandiga seonduvaid kulusid juba alates 2011.a. Nimetatud kulud kuni pärandaja surmani kuuluvad õiguslikult pärandaja kohustuste hulka, st kuuluvad pärijate vahel jagamisele vastavalt nende pärandiosa suurusele. Alates I T’i surmast xxxx on xxxx korteriomandi kulude näol tegemist pärandil lasuvate kohustustega, millised kuuluvad, vastavalt PärS § 151 lg 1, pärijate vahel jaotamisele võrdeliselt nende pärandiosaga. Käesoleva ajani on kostja kandnud vastavaid kulusid ainuisikuliselt (seisuga 10.02.2019 summas 445.94 eurot.
24.Kokku moodustab kostja nõue hageja vastu matusekulude ning pärandvaral lasuvate kohustuste, s.o. xxxx korteri kulud, hüvitamiseks summas 450.47 eurot (227.50 + 222.97), mille palus kostja välja mõista hagejalt või tasaarvestada võimalike hüvitiste määramisel vallasasjade ja/või rahaliste vahendite eest. Lisaks palus kostja välja mõista hagejalt kostja kasuks A T’i pärandvaraga tekkinud pärija kohustusena 1 889.40 eurot.
VASTUS VASTUHAGILE
25.26. märtsil 2019 esitatud vastuses vastuhagile kostja vastuhagiga ei nõustunud. Vastuhagis kostja jäi oma hagis ja varem esitatud seisukohtades toodud juurde.
26.Vastuhagis kostja kinnitas, et vastab tegelikkusele asjaolu, et hageja A T kinkis 02.05.2016 1/3 mõttelist osa temale kuulunud 28.06.2014 surnud A T pärandvara ühisusest isa I T. Vastutasuks kinkis I T A T 26.06.2017 xxxx kinnistu, mis asub xxxx külas xxxx, kinnistusregistri osa nr xxxx.
27.Vastuhagis kostja on endiselt seisukohal, et pärandaja soovis talle surma hetkel kuulunud pärandvara jagamist kahe poja vahel võrdselt. Märgitut rõhutas ta korduvalt. Asjaolu, et I T tegelikust tahtest oli teadlik ka kostja T T, nähtub tema kirjast A T, kus ta on märkinud: „Nii nagu isa kinkis enne pärandi avanemist xxxx kinnistu Sulle, andis isa mulle kõik seaduslikud õigused enda arvelduskonto (sh hoiuse) kasutamiseks ja käsutamiseks“. Seega on kostja asunud seisukohale, et hageja sai kinkena isa varast Kaarli kinnistu ja kostja sai kinkena isa varast isa arvelduskontol olnud raha.
28.Hageja 07.11.2018 menetlusdokumendis, viidates I T tervislikku seisundit kajastavatele meditsiinilistele dokumentidele, märkinud, et juba xxxx haiglasse saabudes 05.12.2017 märgiti I T esmasesse anamneesi, et ta on dementne. I T seisund halvenes päevadega“. Dr R S on arstipäevikusse teinud 08.12.2017 järgmise kande: „ Perearsti suunatud suurenenud eneseabi defitsiidi tõttu. Novembri lõpus hüpertoonilise kriisi järgselt seisund halvenenud: ei jaksa tõusta, initsiatiivitu, kõnes aeglane, pausi pidav, uimane. Vestlus pojaga“. Ka märkis hageja, et I T haigusloost nr 17-6294 nähtub, et I T võeti xxxx Haigla iseseisvasse õendusabi osakonda 05.12.2018. Õendusepikriisis nr R351114 on märgitud temale pandud diagnoosid: jäsemete arterite ateroskleroos, hüpertooniatõbi e essentsiaalne e 6 (14)
2-18-13437 primaarne arteriaalne hüpertensioon e kõrgvererõhktõbi, vanaduskuulmisnõrkus e presbüakuus, algav seniilkatarakt. Kokkuvõttes patsiendi toimetuleku kohta, on märgitud: „Pt toodud perearsti saatekirjaga. Vana mees jäänud voodikeskseks ca kuu aega tagasi. Tulles vasaku kanna lamatishaavand, ristluu piirk. ja vas. puusa piirk lamamishaavandid. Novembri lõpus hüpertoonilise kriisi järgselt seisund halvenenud: ei jaksa tõusta, initsiatiivitu, kõnes aeglane, uimane. Osakonnas täishooldust vajav pt. söödetav, joodetav, pööratav. Neelamisraskused süvenevad. Üldseisund halvenes, kontakt puudulik. Pt. suri xxxx kell xxxx“. Eelviidatuga on tõendatud, et I T ei olnud võimeline saama aru, arvestades tema tervislikku seisundit, 18.12.2017 volikirja tegelikust sisust. Volikiri on tehtud ajal, kui pärandaja I T ei saanud enam teda ümbritsevast adekvaatselt aru.
29.Kostja on esitanud nõude mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis summas 1 889.40 eurot (pärija kohustus seoses A T` pärandvaraga). Hagejale ei ole teada, kas I T ja kostja vahel on A T pärandvara jagatud. Nõue on hageja vastu esitatud alusetult.
30.Kostja on esitanud nõude mõista hagejalt kostja kasuks välja 1⁄2 korteriomandil lasuvad kohustused 222.97 eurot. T T võttis pärandaja I T kuulunud korteriomandi xxxx küla, valduse üle pärast I T surma xxxx. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 36 lg 1 kohaselt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Kostja ei andnud hagejale korteri võtit ja hagejal ei ole korteri valdust (vt lisa 2). Eluasemega seotud kulud kannab eluaseme tegelik valdaja. Pigem on hagejal kostja vastu kasutuseelise nõue.
31.Kostja on esitanud hageja vastu tema poolt kantud 1⁄2 osa matusekulude nõude, mis on 227,5 eurot. Kostja on jätnud tähelepanuta, et tema kandis matusekulu osa pärandaja I T rahalistest vahenditest, mille ta oli oma arvelduskontole kandnud. Seega ei ole kostjal hageja vastu matusekulu nõuet. Küll aga on hagejal kostja vastu matusekulu nõue. Hageja kandis xxxx kaetud peielaua kulu summas 493.10 eurot, korraldas hauakaevamise ja maksis selle eest 50 eurot, maksis kirikuõpetajale matuseteenistuse eest 100 eurot, korraldas vanemate ühisele hauakivile I T surma aasta graveerimise, mis maksis 50 eurot ja kivi transpordi tagasi kalmistule jms. Eeltoodust nähtub, et kostja nõue hageja vastu on alusetu.
VASTUHAGEJA SEISUKOHT
32.12.aprillil 2019 esitatud seisukohas vastuhagejale on arusaamatu, millist tähtsust omab käesoleva vaidluse kontekstis viide eelpärandi regulatsioonile, kuivõrd seda kohaldatakse üksnes seadusjärgsel pärimisel (PärS § 162 lg 3). Pärandvara jagamine ongi ette nähtud võrdsetes mõttelistes osades, kuid üksnes selle vara osas, mis jääb kinnisasjadest üle.
33.Seonduvalt I T’i arvelduskontol olnud rahaliste vahenditega rõhutas kostja, et pärandvarana ei ole võimalik jagada pärandajale mistahes hetkel enne tema surma kuulunud vara, vaid üksnes pärandi avanemisel (st surma aja seisuga) temale kuulunud vara. Kostja kasutas isa pangakontol olnud vahendeid igati legitiimselt isa poolt kostjale tehtud notariaalse volikirja alusel. Sellise vara kasutamise viis või otstarve ei saa omada mingisugust tähtsust pärandvara jagamise menetluses, kuivõrd see raha ei ole pärandvara.
34.I T’i meditsiinilistes dokumentides on kajastatud küll erinevaid patsiendi vaevusi, kuid nendest ei nähtu, et pärandaja oleks olnud dementne. Asjaolu, et I T oli haiglasse sattudes initsiatiivitu ning uimane ega jaksanud tõusta, ei tähenda, et ta poleks andnud endale aru volikirja sisust. 7 (14)
2-18-13437 Lõppkokkuvõttes on nimetatud asjaolu kontrollimine notari kohustus, mida ta on ka teinud. Lisaks oli I T juba varasemalt andnud kostja kasutusse tema pangakaardi, milline kinnitab, et volikirja tegemine I T` rahaliste vahendite käsutamiseks ei olnud mingisugune hetkeline meeltesegadus nagu hageja püüab väita. Seejuures rõhutab kostja jätkuvalt, et isa pangakaardi kasutamist on hageja ise soovitanud tema 05.12.2017 kirjas kostjale.
35.Hageja väidab, et temale ei ole teada, kas I T’i ja kostja vahel on ema A T’i pärandvara jagatud. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Käesolevas menetluses esitatud kinnistute registriosade väljatrükkidest nähtub samuti, et enne hageja ja kostja ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmist olid vara ühisomanikud I T ja T T, milline kinnitab, et ema A T` pärandvara oli isa surma seisuga jagamata. Seega on tegemist pärandvara hulka kuuluva kohustusega.
36.Hageja väidab, et eluasemega (xxxx korteriga) seotud kulud kannab eluaseme tegelik valdaja. Millisel õiguslikul alusel selline väide tugineb, jääb hagejale arusaamatuks. PärS § 151 lg 1 tuleneb üheselt, et pärandil lasuvad kohustused kuuluvad pärijate vahel jaotamisele võrdeliselt nende pärandiosaga.
37.Seonduvalt matusekulude kandmisega märgib kostja, et alusetu on hageja väide, millise kohaselt kandis kostja vastavad kulud I T’i rahalistest vahenditest. Tegemist on kostja poolt tasutud summadega.
38.Kuna pärandvarasse kuuluva korteriomandil lasuvad kohustused on kasvanud 503.60 euroni, palus vastuhageja välja mõista vastuhagis kostjalt seisuga 12.04.2019 tekkinud kulud 251.80 eurot (503.60: 2).
MENETLUSE KÄIK
39.Kohus arutas asja 20.05.2019 toimunud kohtuistungil.
40.Hageja ja tema esindaja jäid hagi juurde ning vaidlesid vastu vastuhagile. Hageja loobus hagiavalduse resolutsiooni punktis 2.6. toodud pärandvarasse kuuluvate vallasvara jagamise nõudest. Hageja nõustus pärandvarasse kuuluvate kinnisasjade osade väärtuste kohta hindamisaktide esitamisega.
41.Kostja ja tema esindaja ei nõustunud hagiga ja jäid vastuhagi juurde. Kostja loobus tema 01.03.2019 menetlusdokumendis toodud U T’i tunnistajana ülekuulamise taotlusest.
42.Pooled nõustusid tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses arutamisega.
HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT
43.27. juunil 2019 esitatud seisukohas hageja tõi välja, et xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) oli 28.06.2014 surnud A T, kes oli pärandaja I T abikaasa, lahusvara. A T järelt toimus seadusjärgne pärimine ja üleelanud abikaasa I T päris kinnistust 1/3 osa, poeg A T 1/3 osa ja poeg T T 1/3 osa. 02.05.2016 kinkis A T pärandvara ühisuse mõttelise osa xxxx kinnistust isa I T. Seega oli I T mõttelise osa suurus xxxx kinnistus 2/3 mõttelist osa ja T T 1/3 mõttelist osa. Eeltoodust tulenevalt kuulub I T pärandvarasse 2/3 mõttelist osa xxxx kinnistust ja kummalegi pärijast pojale 1/3 mõttelist osa. xxxx kinnistu 1/3 mõttelise osa turuväärtus on 21 666.70 eurot (65 000 : 3). 8 (14)
2-18-13437
44.Arvestades asjaolu, et xxxx korteriomand oli pärandaja I T ja tema abikaasa A T ühisvara ja et A T järelt toimus seadusjärgne pärimine, pärisid tema pärijad I T, A T ja T T igaüks 1/6 mõttelise osa (1/2 : 3) korteriomandist. 02.05.2016 kinkis A T pärandvara ühisuse mõttelise osa korteriomandist isa I T. Seega oli I T mõttelise osa suurus korteriomandis 5/6 ( 4/6+ 1/6). Eeltoodust tulenevalt kuulub I T pärandvarasse 5/6 mõttelist osa korteriomandist ja kummalegi pojale 5/12 mõttelist osa. Korteriomandi 5/12 mõttelise osa turuväärtus on 5 416.67 eurot.
45.Arvestades asjaolu, et saun-suvilaga kinnistu (registriosa nr xxxx) xxxx, asukohaga xxxx küla xxxx vald, oli pärandaja I T ja tema surnud abikaasa A T ühisvara, pärisid A T pärijad I T, A T ja T T igaüks xxxx kinnistust 1/6 mõttelist osa (1/2 : 3). 02.05.2016 kinkis A T pärandvara ühisuse mõttelise osa xxxx kinnistust isa I T. Seega oli I T mõttelise osa suurus xxxx kinnistus 5/6 (4/6 + 1/6). Eeltoodust tulenevalt kuulub I T pärandvarasse 5/6 mõttelist osa xxxx kinnistust ja kummalegi I T pärijale 5/12 mõttelist osa. xxxx kinnistu 5/12 mõttelise osa turuväärtus on 3 750 eurot.
46.Hageja täpsustas, et kummalegi pärijale kuuluva pärandvarasse kuuluva kinnisvara mõttelise osa turuväärtus I T pärandvaras 30 833.37 eurot ning rahalised vahendid I T pangakontotel.
KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
47.22. juulil 2019 esitatud seisukohas kostja tõi välja, et märgib ka ise 27.06.2019 menetlusdokumendis, et xxxx kinnistust kuulub pärandvara koosseisu 2/3, xxxx korteriomandist 5/6 ning xxxx kinnistust 5/6. Samas on eksperthinnangud ja hindamise akt koostatud kogu kinnisasjade kohta. Seega ei tõenda hageja poolt esitatud eksperthinnangud ja akt pärandvara väärtust. Kinnisasja väärtust ei saa leida, lahutades mõttelise osa eksperdi poolt hinnatud väärtusest, kuivõrd üldteada oleva asjaoluna on kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel selle väärtust oluliselt teine, kui kinnisomandi kui terviku võõrandamisel. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud pärandvara väärtust.
48.Kuna pärandvarasse kuuluva korteriomandil lasuvad kohustused on veelgi kasvanud, palus vastuhageja välja mõista vastuhagist kostjalt seisuga 09.07.2019 tekkinud kulud 467.20 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
49.Kohus, tutvunud hagiavaldustega, vastustega hagiavaldustele ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele osaliselt, s.o hagiavaldus üksnes pärandavara ühisuse lõpetamise ja pärandvarasse kuuluvate rahaliste vahendite jagamise osas ning vastuhagi üksnes pärandvarasse kuuluvate kinnisasjade vastuhageja ainumandisse jätmise osas.
50.Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt I T (pärandaja) suri xxxx. A T (hageja, vastuhagis kostja) ja T T (kostja, vastuhagis hageja) on I T’i lapsed (I kd, t.lk. 29). I T tegi xxxx notar A H juures 02.05.2016 notariaalselt tõestatud testamendi, milles nimetas tema pärijateks A T’i ja T T’i kummagi 1⁄2 mõttelises osas (I kd, t.lk. 44-46). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
51.xxxx notar T S’i poolt 02.08.2018 koostatud pärimistunnistuse kohaselt I T’i pärijateks on A T ja T T, kumbki neist 1⁄2 suuruses mõttelises osas (t.lk. 16-17). Hageja tuginedes pärimistunnistusele 9 (14)
2-18-13437 väidab, et pärimistunnistusest ning testamendist tulenevalt tal on õigus nõuda pärandavara jagamist ja saada 1⁄2 pärandvaarasse kuuluvast varast. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et testamendist tulenevalt on testaator määranud pärijate kohustuse pärandvarasse kuuluvate kinnistute jagamiseks, millest lähtudes ei ole hagejal õigust 1⁄2 mõttelises pärandvarasse kuuluvate kinnisasjade omanikuks saada.
52.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja milline vara kuulub pärandaja pärandvarasse, 2) milline nõudeõigus on pooltel testamendist, pärimistunnistusest ning kehtivatest õigusaktidest tulenevalt tekkinud; 3) kas ja millises osas hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada.
53.Pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 1 tulenevalt pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. I T’i testamendi kohaselt selle tegemise ajal kuulus testaatori pärandvarasse xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuv xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx), pärandaja omandiosa xxxx alevikus asuvast xxxx kinnistust (registriosa nr xxxx), pärandaja omandiosa xxxx vallas xxxx asuvast korteriomandist (registriosa xxxx) ning pärandaja omandiosa xxxx ja xxxx asuvast xxxx kinnistust (registriosa nr xxxx).
54.Testamendi punktiga 2.3. määras testaator pärijate kohustuse pärandvara jagamiseks, mille alapunkti 2.3.1. järgi xxxx kinnistu koos selle oluliste osadega jääb täielikult A T’i omandisse. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 26.06.2017 kinkis pärandaja I T pärandvarasse kuulunud kinnistu xxxx hagejale A T’ile. Kuna pärandaja surma hetkel ei olnud pärandaja enam kinnistu xxxx omanik, siis tulenevalt PärS § 1 lg 1 ei kuulu xxxx kinnistu I T’i pärandvarasse.
55.Hageja tuginedes testamendi punktidele 2.1 leiab, et kuna testaator on määranud oma pärandvara pärijateks kummagi lapse 1⁄2 mõttelise osa suuruses, siis pärandvarasse kuuluvad ülejäänud 3 kinnistud kuuluvad jagamisele pärijate vahel 1⁄2 mõttelises osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 tulenevalt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi teise lõike järgi tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Testamendi mõiste on sätestatud PärS § 19, mille lg 1 ja lg 2 järgi testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Kohus ei nõustu hageja A T’i väidetega selles, et testamendi punktist 2.1. tulenevalt testaatori poolt pärandvarasse kuulvate kinnistute pärijate vahel võrdselt jagamise tahteavalduse tegemise kohta. Kuna testamendi punktiga 2.3. andis testaator pärijate kohustuse alapunktides 2.3.2, 2.3.3. ja 2.3.4 toodud pärandaja omandiosade xxxx kinnistust (registriosa nr xxxx), xxxx külas asuvast korteriomandist (registriosa xxxx) ning xxxx vallas xxxx külas ja xxxx külas asuvast xxxx kinnistust (registriosa nr xxxx) kostja T T’i omandisse jätmiseks, siis nimetatud testamendi punkti 2.3 alapunktid 2.3.1. kuni 2.3.4. on erisätted testamendi punkti 2.1. suhtes. Sellest tulenevalt õiged on kostja T T’i seisukohad, et testamendi punkti 2.1. järgi kuulub pärijate vahel jagamisele ülejäänud vara, mille jagamise kohta testaator korraldusi andnud ei ole. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et testamendi punkti 2.3. alapunktides 2.3.2, 2.3.3. ja 2.3.4 nimetatud kinnisvara ei 10 (14)
2-18-13437 kuulu pärijate vahel testamendi punktis 2.1. toodud korras võrdsetes 1⁄2 mõttelistes osades jagamisele. Punktides 2.3.2, 2.3.3. ja 2.3.4 loeteletud kinnisasjadest pärandajale kuulunud omandiosade pärimise õigus on ainult kostjalt T T’il.
56.Hageja A T’i nõue pärandvarasse kuuluvate rahaliste vahendite jagamiseks on põhjendatud, kuid seda mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Pärandaja I T pangakonto väljavõttest lähtudes ajavahemikus 26.11.2017 - 03.01.2018 oli I T’il rahalisi vahendeid 23 031.47 eurot (I kd, t.lk. 66, 67, 81-85). Kuna nimetatud summast ajavahemikus 29.11.2017 - 18.12.2017 võeti pärandaja arvelduskontolt välja rahalisi vahendeid pangaautomaadist ja tehti I T’i teisele arvelduskontole, siis hageja arvates T T on omastanud I T’i rahalisi vahendeid vähemalt summas 22 935.63 eurot. Hageja arvates seda tuleb arvestada pärandvara jagamisel. Kohus ei nõustu hageja A T’i väidetega I T’i pärandavarasse kuuluvate rahaliste vahendite suuruse osas. 04.12.2018 tegi kohus hageja taotlusel päringu AS-ile Swedbank pärandaja rahaliste vahendite jäägi väljaselgitamiseks (I kd, t.lk. 76). AS-i Swedbank 04.12.2018 vastuse kohaselt oli I T’i rahaliste vahendite jääk tema surma päeva 02.01.2017 seisuga 115.84 eurot (I kd, t.lk. 81-87). Maakohus ei nõustu hagejaga kostja T T’i poolt I T’i rahaliste vahendite omastamise kohta, põhjusel et nimetatud väide ei ole menetluses tõendatud. Rakvere notar T S’i juuresolekul 18.12.2017 antud notariaalse volitusega I T volitas T T’i tegema kõiki tehinguid ja läbiviima kõiki toiminguid, mis on vajalikud I T’i AS-is Swedbank olemasolevate kontode ning hoiuste käsutamiseks ja kasutamiseks (t.lk. 52, 53). Hageja väited, et kostja poolt I T’i raha kasutamisel lamas viimane liikumatuna haiglas ja tervislikust seisundist tulenevalt ei olnud võimeline tahet avaldama ega volituse sisust aru saama, ei ole piisavaks aluseks I T’i rahaga tehtud tehingute tühistamiseks. Notariaalselt tõestatud volituse järgi notari tähelepaneku kohaselt oli I T’il probleeme kirjutamisega, mille tõttu ei olnud ta võimeline notariaalakti allkirjastama, kuid kuulis ja suhtles arusaadavalt. Sellepärast kaasati tehingusse ettelugemise ja nõusoleku andmise juurde tunnistaja (I kd, t.lk. 52). TsÜS § 118 lg 1 alusel volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 8 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Sama paragrahvi lg 3 tulenevalt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. I T teovõimet ei olnud piiratud. Seega kehtib eeldus, et I T sai tema poolt rahaliste vahendite kasutamiseks tehtud tahteavalduse sisust aru. Käesoleva menetluse raames ei ole kohtul võimalik pärandaja teovõimet hinnata. Tehingu (volituse andmise) kehtetuks tunnistamise üle teised kohtuvaidlused puuduvad. Sellepärast tuleb asuda seisukohale, et pärandaja rahaliste vahendite jääk, mida tuleb pärijate vahel jagada, on 115.84 eurot.
57.Vastuhagis nõuab A T’ilt poolte ema A T’i pärandvarasse kuulunud rahaliste vahendite arvelt 1 889.40 eurot väljamõistmist põhjusel, et pärast A T’i surma jäi tema pärandvara isa I T’i ja kostja vahel jagamata. A T’i pärandvarasse kuulus lisaks eelviidatud kinnistutele rahalised vahendid summas 22 672.77 eurot, millest tuli jagada pool ehk 11 336.85 eurot. Kuressaare notar A H juures 02.05.2016 sõlmitud pärandavara ühisuse mõttelise osa kinkelepingus kinnitasid tehingupooled I T, A T ja T T, et nad kolmekesi on A T pärandvara kaaspärijad igaüks 1/3 mõttelises osas. Lepingu punktidest 1.2.51.2.8 tulenevalt olid A T’i pärandvaras rahalised vahendid kokku summas 22 672.77 eurot (I kd, t.lk. 142-149). Õiged on vastuhageja väited, et kinkelepingust tulenevalt summast 11 336.85 eurost 1/3 ehk 7 557.59 eurot kuulus I T’ile. Samas nõustuda ei saa vastuhageja põhjendustega, et kuna A T’i pärandavara ei ole jagatud, siis peab vastuhagis kostja hüvitama vastuhagejale I T’i kui A T’i pärandvara 1/3 mõtteline osa pärija kohustusena 1 889.40 eurot. Vastuhagis kostja ei ole ka selles osas 11 (14)
2-18-13437 vastuhagiga nõustunud. Maakohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et I T ei ole vastuhagejale nimetatud summa tasunud. Vastuhageja on kasutanud I T rahalisi vahendeid üle 20 000 euro ja väidetud ei ole, et nimetatud rahaliste vahenditega ei ole A T’i pärandvarast tuleneva rahalise kohustuse katteks. Sellepärast kohus jätab selles osas vastuhagi rahuldamata.
58.Pärs § 130 lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 151 lg 1 tulenevalt pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti Kuna testamendi punktidest 2.3.2-2.3.4 tulenevalt nendes punktides nimetatud kinnisasjade pärimise õigus on üksnes vastuhagejal, siis PärS § 151 lg 1 tulenevalt peab vastuhageja ka kandma tema poolt päritavale korteromandil xxxx küla, tekkinud kommunaalkulud (II kd, t.lk.76) ise. Selles osas kohus samuti jätab vastuhagi rahuldamata.
59.Mis puudutab vastuhageja poolt kantud pärandaja matusekulude hüvitamist, peab kohus vajalikuks välja tuua, et vastuhageja on 03.01.2018 tasunud matuseteenuste eest 455 eurot (I kd, t.lk. 154). Hageja A T’i poolt esitatud tõendi kohaselt ka tema on tasunud matuselaua eest 493.10 eurot. Sellises olukorras ei ole võimalik vastuhageja nõuet matusekulude väljamõistmiseks rahuldada.
60.Eeltoodust tulenevalt kohus lõpetab I T’i pärandvara ühisuse ja jagab pärandvara järgmiselt. Kohus rahuldab A T’i hagi T T’i vastu osaliselt ja mõistab T T’ilt hageja kasuks 1⁄2 I T’i pärandvarasse kuuluvatest vahenditest summas 77.92 eurot. Kohus lõpetab menetluse hageja hagis kostja vastu hagiavalduse resolutsiooni punktides 1.5. ja 2.6 toodud pärandvarasse kuuluva vallasvara jagamise nõudes, seoses selles osas hagist loobumisega (II kd, t.lk. 1). Ülejäänud osas kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus jätab hagi rahuldamata ka hageja alternatiivse, s.o pärandvarasse kuuluvate kinnisasjade jagamise eest hagejale rahalise hüvitamise nõudes põhjusel, et hagejal ei ole tekkinud pärandvarasse kuuluvate kinnisasjade pärimise õigust.
61.Kohus rahuldab T T’i vastuhagi A T’i vastu osaliselt ja jagab I T’i pärandvara, jättes pärandvarasse kuuluvad kinnisajad, s.o xxxx vallas xxxx asuv kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, xxxx vallas xxxx asuv kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa xxxx ning korteriomand asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, vastuhageja T T’i ainuomandisse. Ülejäänud osas jätab kohus vastuhagi rahuldamata. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 8 kohaselt puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Nende sätete alusel kohus asendab hageja A T’i tahteavaldused kinnisasjade omandiõiguse üleandmiseks jõustunud kohtuotsusega.
Menetluskulud
62.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4 alusel kohus võib jätta kulud 12 (14)
2-18-13437 täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohtu arvates see, et pooled on testamendi põhjal tekkinud vaidlusega kohtusse pöördunud ja hageja hagi jäetakse praktiliselt rahuldamata, ei ole piisavaks aluseks käesolevas asjas menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Poolte vaidluse olemust ning nende suguluste arvestades, maakohus kasutades TsMS § 162 lg 4 toodud diskretsiooniõigust, jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
63.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
13 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.