4. september 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-18509
Tsiviilasi
S. P. taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks (Laane Investorid OÜ hagi S. P. vastu kahju hüvitise nõudes)
Tsiviilasja hind
1854,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Laane Investorid OÜ (registrikood 14381684, asukoht Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Vabaõhukooli tee 76/2-3; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja Eero Rikkinen Kostja: S. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxx xxxxx, xxxxx xxxx)
Menetlustoiming
Aegumise kohaldamise ja vaheotsuse tegemise taotluse lahendamine
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Teha vaheotsus lõppotsusena.
Jätta rahuldamata Laane Investorid OÜ hagi S. P. vastu kahjuhüvitise summas 1854,16 eurot nõudes.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluskulude jaotust saab
Tsiviilasi nr 2-18-18509 vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluse käik, asjaolud ja taotlus Kohtueelne menetlus töövaidluskomisjonis.
1.S. P. (kostja, TVK-s töötaja) esitas 24.09.2018 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus välja mõista Laane Investorid OÜ-lt (hageja, TVK-s tööandja) saamata jäänud töötasu 64 töötunni eest summas 704,00 eurot (neto) ja saamata jäänud puhkusehüvitise kahe kalendrikuu eest summas 220,00 eurot (2,66 päeva = 22 töötundi x 11,00 euroga).
2.Laane Investorid OÜ esitas 08.10.2018 töövaidlusasjas nr 4-1/1858/18 vastuse ja nõude S. P. vastu kahju hüvitamise nõudes kokku summas 3364,44 eurot, millest rinnakaardi maksumus 51,08 eurot, eluaseme rendikulu 68,56 eurot, asendustööjõu maksumus 2008,80 eurot ning tööriistakomplekti ja selle otsikute maksumus 1235,00 eurot (dokumentide konteiner allkirjastatud 03.10.2018).
3.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 02.11.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1858/18 rahuldas kostja avalduse täies ulatuses ning hageja avalduse osaliselt /tl 3-7/. TVK otsustas: 1) mõista Laane Investorid OÜ-lt S. P. kasuks välja töötasu summas 704 eurot (neto); 2) mõista Laane Investorid OÜ-lt S. P. kasuks välja puhkusehüvitis summas 220 eurot (neto); 3) mõista S. P.lt Laane Investorid OÜ kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 1854,16 eurot (neto) ning jätta rahuldamata kahju hüvitise nõue summas 1510,28 eurot.
4.Kostja pöördus 07.12.2018 avaldusega /tl 1-2/ kohtusse ning palus vaadata hageja poolt TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina TVK poolt rahuldatud osas, st osas millisega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1854,16 eurot (neto). Sellisel juhul loetakse töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 5 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks ning TvLS § 58 lg 4 teise lause järgi töötajat käesoleval juhul kostjaks ja tööandjat hagejaks. Hageja kohtusse hagiga TVK otsusega rahuldamata jäänud osas, so summas 1510,28 eurot, ei pöördunud, mistõttu töövaidluskomisjoni otsus selle osas jõustus. Töövaidluskomisjoni otsus on TvLS § 59 lg 1 teise lause kohaselt jõustunud ka punktide 1 ja 2 osas, kuna Laane Investorid OÜ ei ole esitanud kohtule taotluse vaadata S. P. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Hageja esitatud nõuded, asjaolud ja tõendid.
5.Töövaidluskomisjonile Laane Investorid OÜ poolt esitatud avalduse /tl 14-19/ asjaolude kohaselt oli kostja ja hageja vahel sõlmitud tähtajaline töölepingu alates 02.01.2018 kuni 30.09.2018. Kostja asus tööle ehitusabitöölise ametikohale, kuupalgaga kuni 1000 eurot (bruto), millele lisandus päevaraha 32 eurot iga töötatud päeva eest. Kostja lahkus töölt omavoliliselt 22.06.2018 kell 9:15 ning puudus töölt omavoliliselt 16.07.2018, 17.07.2018 ja 06.08.2018. Pärast hoiatusi lõpetas hageja kostjaga töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 06.08.2018. a. Seoses sellega, et kostja puudus töölt, tekkis hagejal kahju renditud eluasemekulu näol summas 69,56 eurot ja peatöövõtja (City Air Oy) poolt renditud asendustööjõu maksumusest 4 tööpäeva eest summas 2008,80 eurot. Tulenevalt TVK otsusest on hageja nõue töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud suuruses, so 1854,16 eurot /tl 61/.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-18-18509 Hageja on enda nõude tõendamiseks esitanud 01.01.2018 kostjaga sõlmitud töölepingu /tl 2426/, hoiatused /tl 21-22, 34-35, 35-36/, töölepingu ülesütlemise /tl 28/, City Air Oy arve nr 1045 /tl 20/, arve nr 1045 tõlke /tl 64/, välismaksekorralduse arve nr 1045 tasumise kohta /tl 20 pöördel/, City Air Oy teate koos tõlkega /tl 65-66/ 08.04.2019 menetlusdokumendis esitas hageja tasaarvestusavalduse töövaidluskomisjoni otsusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud töötasu ja puhkusetasu nõuetega summas 990 eurot ning palub kostjalt välja mõista 864,16 eurot /tl 62/. Kostja vastus, taotlus aegumise kohaldamiseks ja hageja seisukoht
6.Kostja vastuses hagile hageja nõuet ei tunnista täies ulatuses /tl 53-54/. Kostja ei esita vastuväiteid faktilistele asjaoludele, vaid on seisukohal, et hageja ei ole esitanud oma nõuet 20 tööpäeva jooksul, mistõttu on hageja nõue aegunud. Kostja taotleb kohaldada hagiavalduses esitatud nõudele aegumist ning asjas menetluse lõpetamist seoses aegumisega.
7.Hageja on seisukohal, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja küll ei vaidlustanud TVK otsust, kuid see ei tähenda, et hageja nõustub TVK õiguslike põhjendustega. Hageja ei ole tegelikkuses esitanud kostja vastu nn leppetrahvilise iseloomuga kahjunõude töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 3 alusel, vaid nõude faktiliselt kantud kahju eest nö üldiste kahju hüvitamise sätete alusel ja millised nõuded tuleb TLS § 74 lg 4 alusel esitada 12 kuu jooksul arvates hetkest, millal tööandja sai või pidi teada saama kahju tekkimisest. Hageja sai kahju tekkimisest teada pärast City Air OY poolt 12. september 2018. a. esitatud arvet, mille hageja tasus 15. september 2018. a. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldus
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
9.Kohtu menetluses on hageja Laane Investorid OÜ nõue kostja S. P. vastu töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustatud osas, so kahju hüvitis summas 1854,16.
10.Poolte vahel puudub käesolevas menetlusetapis vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: • poolte vahel oli 01.01.2018 sõlmitud tähtajaline tööleping perioodiga 02.01.201830.09.2018; • tööleping öeldi erakorraliselt ülesse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 06.08.2018 seoses asjaoluga, et kostja ei ilmunud tööle; • hageja on kandnud kulutusi eluasemele summas 69,56 eurot ja maksnud asendustöölise tasu 2008,80 eurot; • hageja esitas oma kahjunõude kostja vastu töövaidluskomisjoni 08.10.2018.
11.Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud TLS § 74 lg 3 järgi. Hageja leiab, et tema nõue ei ole TLS § 74 lg 4 alusel aegunud.
12.Kohus, tutvunud hagiga ja asja materjalidega, leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb rahuldada, mis on ühtlasi ka lõppotsus käesolevas asjas.
13.Kohus ei nõustu hagejaga, et käesolevas asjas on hageja kahjunõue tekkinud üldistel alustel ning hageja nõudele kohaldub TLS § 74 lg-s 4 sätestatud 12 kuuline tähtaeg. Hageja ei ole selliseid asjaolusid ei töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ega ka kohtule esitatud 3(4)
Tsiviilasi nr 2-18-18509 menetlusdokumentides esitanud. Hageja on töölepingu kostjaga erakorraliselt öelnud ülesse põhjusel, et kostja ei asunud olulise põhjuseta tööle. Ka hageja väidetav kahju on tekkinud seoses asjaoluga, et kostja ei ilmunud olulise põhjuseta tööle.
14.Töölepingu seaduse § 74 näeb ette kahju hüvitamise erisused töötaja kahju tekitamisel. Tegemist on erisättega VÕS §-le 115 ja 7. peatükile, mis tulevad kohaldamisele ulatuses, mille suhtes TLS § 74 ei sätesta erisusi. TLS § 74 lg 3 kohaselt kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Kohtu hinnangul tuleneb sellest sättest, et tööandjal on võimalik oma nõue töötaja nõudega tasaarvestada 20 tööpäeva jooksul töötaja tööle mitteilmumisest, või kui tasaarvestust ei ole teostatud, siis esitada sama tähtaja jooksul hagi kohtule. TLS § 74 lg-s 3 sätestatud tasaarvestuse tegemise tähtaeg on kohtu arvates õigustlõpetav tähtaeg. Hageja esitas tasaarvestuse avalduse kohtumenetluses 03.04.2019. a ning avalduse kahju hüvitamiseks töövaidluskomisjonile 08.10.2018. a. Arvestades TLS § 74 lg-s 3 sätestatud tähtaega, oleks hageja pidanud esitama avalduse töövaidluskomisjoni või hagi kohtusse hiljemalt 03.09.2019. Hagejale oli juba 23.07.2018 (so enne 06.08.2018 töölepingu erakorralist ülesütlemist) teada, et City-Air OY kavatseb seoses kostja puudumisega töölt, esitada hagejale kahjunõude /tl 66, tõlge eesti keelde tl 65/, kuid olenemata sellest hageja ei esitanud koos töölepingu erakorralise ülesütlemisega hagejale tasaarvestusavaldust ega nõuet töövaidlusi lahendavale organile.
15.Kohus selgitab hagejale, et TLS § 74 lg 3 sätestatud eeldus kahjuhüvitisele töötaja ühe kuu keskmise töötasu suuruses omab tähtsust tõendamiskoormisel. Ühe kuu hüvitis on sätestatud eeldusena ning juhul, kui tööandjal on tekkinud töötaja olulise põhjuseta tööle mitteasumise või omavoliliselt töölt lahkumise tõttu suurem kahju, tuleb tööandjal suurema kahju tekkimine ka tõendada. Kuid ka ühe kuu hüvitist ületava kahju korral tuleb tööandjal pöörduda nõudega kohtusse TLS § 74 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, arvestades muuhulgas töölepingu erakorralise ülesütlemise alust ja asjaolu, et hageja hagi jääb rahuldamata kostja taotlusel aegumise kohaldamisega, et käesoleval juhul on õige ja õiglane jätta menetluskulud osaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.