Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: OÜ Mikare Baltic (registrikood 10464887, esindajad, ajutine pankrotihaldur asukoht Pärnu mnt 160a, 11317 Tallinn); Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrias Palmits (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, epost: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Veli Kraavi (Advokaadibüroo LEXTAL OÜ, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ Mikare Baltic (registrikood 10464887) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Veli Kraavi’l likvideerida OÜ Mikare Baltic kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi alates OÜ Mikare Baltic äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata OÜ Mikare Baltic dokumentide hoidjaks juhatuse liige M O (isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi tasu suuruseks 940 eurot, millele lisandub käibemaks summas 188 eurot, kokku 1128 eurot. Tasu määrata Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652) kasuks.
6.Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Veli Kraavile ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis summas 476,40 eurot kanda Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr EE692200221023555162 Swedbank AS-is. 1 (5)
2-19-10254
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule (sealhulgas juhatuse liikmele M O’ele), ajutisele haldurile ja Rahandusministeeriumile ning edastada viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5-7 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.OÜ Mikare Baltic esitas 08.07.2019 Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks tarkvaraarendus. Avaldaja on muutumas maksejõuetuks seoses tööjõuga kaasnevate probleemidega: Infotehnoloogia sektoris ei ole käesolevaks ajaks võimalik leida odavat ja samas piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu ning tööjõukulud ning nendega kaasnevad on seetõttu suured. Kokku on avaldaja võlgade suurus 64 134,24 eurot. Avaldaja vara koosneb debitoorsest võlast, s.o klientidele esitatud arvetest kogusummas 1594,90 eurot. Võttes arvesse eeltoodut, on avaldaja seisukohal, et ta on lähiajal muutumas maksejõuetuks ning ennetamaks seadusest tulenevat kohustust, esitab avaldaja pankrotiavalduse. Avaldaja palub nimetada ajutise pankrotihalduri.
2.07.08.2019 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 28.08.2019.
3.Veli Kraavi esitas 26.08.2019 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt alustas võlgnik äritegevust 1998. aastal, olles digi-agentuur-konsulteerimine, projekteerimine, arendamine ja juurutamine äriklientidele. Ettevõtte klientideks olid peamiselt ettevõtted, kes vajasid unikaalseid lahendusi oma igapäevase ja turundustegevuse efektiivseks teostamiseks. Ettevõttes oli keskmiselt tööl 5 inimest, ettevõtte juhatus oli ühe liikmeline ja täitis tegevjuhi kohustusi, tasusid juhatuse liikmed ei saanud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 64 946,39 eurot. Võlgniku esitatud teabe kohaselt on laekumata arveid 08.07.2019 seisuga kokku 1 594,90 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et nõuete sissenõudmine ilmselt arvestatavat tulemust ei anna, arvestades erinevaid võlgnikke ja seda et keskmine arvete summa on kuni 30 eurot, mis kokkuvõttes muudab sissenõudmise kulukamaks. Seega vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid täita võlgnikul puudub. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur 2 (5)
2-19-10254 leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Makseraskused on suure tõenäosusega tingitud pankrotiavalduse kohaselt võlgniku kahjumiga tegutsemisest, suurtest tööjõukuludest ja kvalifitseeritud tööjõu vähesusest. Vaatamata pingutustele ei ole võlgnik enam jätkusuutlik. Menetluses kogutud dokumentide põhjal võib teha järelduse, et võlgniku maksejõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt 2019 aprilliks, kui oli selge et võlgnik ei suuda tulenevalt majanduslikust olukorrast täita rahalisi kohustusi, leida täiendavaid investeeringuid ega jätkata majandustegevust. Kuriteo tunnustele vastavate tegude tegemist ajutise menetluse käigus ei ilmnenud. Ajutises menetluses kogutud andmete ja materjalide kohaselt ei ole võimalik väita, et võlgniku poolt tehtud tehingud või sõlmitud kokkulepped kuuluksid tagasivõitmisele. Seega on võlgnik maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada kohtul pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 1500 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 94 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 940 eurot, millele lisandub käibemaks 188 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb raugemise korral ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista osaliselt menetlusabina riigi vahenditest.
5.28.08.2019 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 1500 eurot hiljemalt kuue kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.08.2019. Seisuga 28.08.201903.09.2019 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt 3 (5)
2-19-10254 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
11.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme M O’e (isikukood xxxx).
12.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
13.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 94 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Veli Kraavi tasu suuruseks 940 eurot, millele lisandub käibemaks summas 188 eurot, kokku 1128 eurot. Tasu määrata Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652) kasuks.
14.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
4 (5)
2-19-10254
15.Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (lisandub käibemaks), mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Veli Kraavile ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis summas 476,40 eurot kanda Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr EE692200221023555162 Swedbank AS-is.
16.Ülejäänud ajutise haldur tasu jääb PankrS § 23 lg 4 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.