2-19-9330/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Gülnara’s Restaurants OÜ esitas kohtule 18.06.2019 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on Gülnara’s Restaurants OÜ asutatud XX.XX.XXXX tegevusalaga toitlustus, restoranid jm toitlustuskohad. Ettevõtte tegevuskohaks oli planeeritud XXX asuvas majas äriruum. Selleks sõlmiti üürileping Telia Eesti AS-ga. Gülnara’s Restaurants OÜ tegi ruumides parendusi, võttis selleks laenu 11 615 eurot. Ettevõtte majandustegevus aga ei käivitunud, kuna algselt planeeritud kulud ruumide parendamiseks ja seadmete ostmiseks osutusid kulukamaks ning lisaks oli vaja igakuiselt tasuda üüri. Käesolevaks on kujunenud olukord, kus äriühingul vara puudub, kohustusi on aga 20 085,26 euro ulatuses ning välja on kujunenud püsiv suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Tartu Maakohus nimetas 04.07.2019 määrusega Gülnara’s Restaurants OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Gülnara’s Restaurants OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Gülnara’s Restaurants OÜ on asutatud XX.XX.XXXX füüsilise isiku - Vadim Sliztšenko (ik XXX ) poolt, asukohaga XXX. Asutamisotsuse XX.XX.XXXX kohaselt on äriühing asutatud osakapitali sissemakset tegemata. Äriühingu osakapitali suuruseks planeeriti küll 3000 €, kuid see on kuni käesoleva ajani äriühingu ainuosaniku poolt sissemaksmata. Äriühingu juhatuse liikmeks määras asutaja iseenda – Vadim Sliztšenko. Asutamisotsuse kohaselt oli äriühingu kavandatav põhitegevusala „restoranid ja toitlustuskohad“ (EMTAK 56101). Vastaval kujul on äriühing XX.XX.XXXX äriregistrisse kantud registrikoodiga 14070607. Eeltoodud andmed on püsinud muutumatuna kuni käesoleva ajani. Seoses majandusaasta aruannete äriregistrile esitamata jätmisega on registripidaja teinud XX.XX.XXXX hoiatusmääruse Gülnara’s Restaurants OÜ registrist kustutamise kohta. Tartu Maakohtu määrusega 22.03.2019 on välja kuulutatud Gülnara’s Restaurants OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikme Vadim Sliztšenko pankrot. Tartu Maakohtu 20.05.2019 määrusega on Vadim Sliztšenkol lubatud olla füüsilise isiku pankrotimenetluse lõpuni Gülnara’s Restaurants OÜ juhatuse liige, et tal oleks võimalik esitada avaldus äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt puuduvad Vadim Sliztšenkol kehtivad või kehtetud seosed muude juriidiliste isikutega nende juhtorgani liikmena. Majandustegevus Gülnara’s Restaurants OÜ juhatuse liikme Vadim Sliztšenko selgituste kohaselt asutas ta äriühingu sooviga tegutseda restorani- ja toitlustusäris. Ettevõtte tegevuseks üüris ta Telia Eesti AS-lt äriruumid aadressil XXX. Paraku oli enne toitlustuskohana tegutsema asumist vaja renditud ruumides teha parendus- ja remonditöid. Gülnara’s Restaurants OÜ-l (asutatud osakapitali sissemakseta), samuti äriühingu osanikul ning juhatuse liikmel Vadim Sliztšenkol endal rahalisi vahendeid kõnealuste tööde tegemiseks ei olnud. Seega sõlmis Vadim Sliztšenko XX.XX.XXXX äriühingu nimel laenulepingu Hüpoteeklaenu OÜ-ga (rk 11663703) laenu kogusummas 20 600 € võtmise kohta 15 aastaks. Laenu tagamiseks seadis Vadim Sliztšenko ema hüpoteegi enda korteriomandile aadressil XXX ning Vadim Sliztšenko andis täiendavalt isikliku käenduse. Hüpoteeklaen OÜ kandis laenusumma Vadim Sliztšenko isiklikule arveldusarvele, millelt viimane tegi väidetavalt remonditöödega seotud makseid (soetas materjale, tasus sõpradest töömeestele jms). Paraku ei piisanud võetud laenusummast remonditööde lõpetamiseks, tööd jäid seisma ning äriühingu majandustegevust ei olnud võimalik alustada. Majandustegevuse puudumise tõttu ei tekkinud äriühingul tulu, mille arvelt tagastada laenu

Hüpoteeklaenu OÜ-le, samuti tasuda igakuiseid ruumide üürimakseid Telia Eesti AS-le. Tekkinud üürivõla tasumiseks võttis Vadim Sliztšenko XX.XX.XXXX äriühingu nimel täiendavalt lühiajalist laenu Credit Invest OÜ-lt (rk 11344270) summas 3000 €. Laenu tasumise tagamiseks andsid Vadim Sliztšenko ja tema sõber Viktor Kalinin (ik XXX ) enda isiklikud käendused. 2017 aprilliks ei olnud olukord paranenud. Täiendavate rahaliste vahendite saamiseks sõlmis Vadim Sliztšenko XX.XX.XXXX äriühingu nimel laenulepingu AB Kreditex AS-ga (rk 12041659) laenu kogusummas 32 000 € võtmise kohta 15 aastaks. Saadud laenust 23 134,86 € kanti Hüpoteeklaen OÜ-le võlgnevuse tasumiseks (Hüpoteeklaen OÜ loovutas oma hüpoteegi AB Kreditex AS-le) ning 8615,68 € kanti Gülnara’s Restaurants OÜ arveldusarvele, kust Vadim Sliztšenko kandis selle koheselt enda isiklikule arveldusarvele väidetavalt äriühinguga seotud mitmesuguste võlgnevuste tasumiseks. Lisaks sõlmis Vadim Sliztšenko XX.XX.XXXX äriühingu nimel kompromisslepingu Krediidikaitse Grupp OÜga, millega ajatati algselt Credit Invest OÜ-lt saadud laen üheks aastaks. Majandustegevuse puudumise tõttu ei suutnud äriühing oma kohustusi võlausaldajate ees nõuetekohaselt täita. Krediidikaitse Grupp OÜ pöördus juunis 2017 võla sissenõudmiseks kohtu poole ning hiljem kohtulahendi sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Võlgnevuse tõttu ütles ka Telia Eesti AS 2017 lõpus üürilepingu üles ning loovutas nõude Aktiva Finants OÜ-le. See on omakorda toonud kaasa äriühingu võlakohustuste suurenemise võla sissenõudekulude näol. AB Kreditex AS on aga enda nõuded käesolevaks hetkeks rahuldanud tema kasuks seatud hüpoteegi arvelt. Vadim Sliztšenko on esitanud lepingud, samuti enda isikliku arvelduskonto väljavõtte. Väidetavaid parendus- ja remonditöödega seotud kulutusi tõendavaid dokumente ei ole isiku seletuse kohaselt aga säilinud. Raamatupidamisarvestus äriühingul puudub. Seoses dokumentide puudumisega ei ole äriühingu nimel teistelt isikutelt võetud laenuraha faktilist kasutamist valdavat võimalik tuvastada ja hinnata kas see ka äriühingu huvides on olnud. Samas on leidnud kinnitust asjaolu, et kõik teadaolevad laenud on olnud tagatud äriühingu juhatuse liikme isiklike käendustega või lähikondsete varale seatud hüpoteekidega. Äriühing ei ole oma tegevusaja jooksul koostanud ja äriregistrile esitanud mitte ühtegi majandusaasta aruannet. Gülnara’s Restaurants OÜ juhatuse liikme Vadim Sliztšenko seletuse kohaselt ei ole ta äriühingu raamatupidamisarvestust korraldanud seoses asjaoluga, et äriühingu majandustegevust ei õnnestunud käivitada. Isik on möönnud, et tema võimed ja oskused ei ole olnud piisavad nõuetekohase raamatupidamise korraldamiseks, raamatupidaja palkamiseks aga raha ei olnud. Vara Tuginedes Gülnara’s Restaurants OÜ juhatuse liikmelt ja teistelt isikutelt saadud informatsioonile on võlgnikul seisuga 04.07.2019 teadaolevalt järgmine vara:

2.4.AS SEB Pank arvelduskonto hooldustasu 3 €. Gülnara’s Restaurants OÜ teadaolevad tähtajaks tasumata kohustused vähemalt 20 163,11 eurot. Menetluse raugemine Gülnara’s Restaurants OÜ on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingul majandustegevus puudub, rahalised toimingud arvelduskontol on lõppenud 2017. aasta lõpuks. Äriühing ei ole planeeritud põhitegevusalal (restoran, toitlustuskoht) oma tegevust käivitada suutnud. Käesoleval ajal puuduvad igasugused majandustegevuseks vajalikud lepingud - äriruumide üürileping, tooraine tarnelepingud, töölepingud, jms. Äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja/või realiseerimiskõlbulik vara nii äriühingu teadaolevate kohustuste täitmiseks kui ka äritegevuse käivitamiseks ja/või selle jätkamiseks. Füüsilisest isikust ainuosanik on pankrotis, mistõttu on ebatõenäoline, et isikul on soov ja võimekus äriühingu tegevust täiendavalt finantseerida. Puuduvad andmed, et keegi kolmas isik sooviks äriühingu tegevust finantseerida. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks, samuti muul alusel nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Võlgniku maksejõuetust ei saa pidada põhjuslikus seoses olevaks raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teoga. Varasemalt ainuüksi XXX töötanud Vadim Sliztšenko teadmised, oskused ja kogemused ei olnud piisavad tema poolt asutatud ettevõtte edukamaks käivitamiseks ja juhtimiseks. Äriühingu juht on ka ise oma seletustes möönnud, et peab suureks probleemiks ebapiisavaid finants- ja õigusalaseid teadmisi ning suutmatust vastavaid teenuseid sisse osta. Isik ei suutnud äriühingu asutamisel ette näha kõiki äriühingu tegevuse käivitamisega seotud kulusid ja riske ning teha jätkusuutlikku äriplaani. Äriühingu juhi plaan käivitada ettevõte ainuüksi teistelt isikutelt laenuks ja üürile võetud vara baasil, osutus ebaõigeks. Sellise otsusega sattus äriühing sisuliselt selle asutamisest peale liigsõltuvusse võõrkapitalist ning suured püsikulud olid äriühingu tegevusse sisseprogrammeeritud, samal ajal kui äriühingul endal puudus määramata aja jooksul võimalus müügitulu teenida äriruumide väidetavate remondi- ja parendustööde venimise tõttu. Pikema aja jooksul müügitulu puudumine tekitas objektiivselt äriühingu suutmatuse täita tema poolt võetud lepingulisi kohustusi. Kohustuste rikkumine tõi omakorda kaasa lepingupartnerite poolt lepingute ülesütlemise ja erinevate sanktsioonide rakendamise. Pankrotiasjas võib tähtsust omada asjaolu, et äriühingu juht ei ole korraldanud äriühingu raamatupidamisarvestust ning säilitanud kõiki äriühingu tegevusega seotud dokumente. Raamatupidamise kohustuse rikkumine võib kaasa tuua KarS § 3811 sätestatud vastutuse. Olemasoleva informatsiooni valguses ei saanud äriühingu raamatupidamise maht ning dokumentide hulk, mille suhtes on rikkumine toime pandud, siiski suur olla. Gülnara’s Restaurants OÜ-l puudub käesoleval hetkel teadaolevalt igasugune vara, mille arvel saaks katta seoses pankrotiavalduse menetlusega juba tekkinud kulusid ning pankroti väljakuulutamise järel paratamatult tekkivaid täiendavaid kulusid. Seni ei ole õnnestunud tuvastada ka selgeid aluseid pankrotivara suurendamiseks varaliste nõuete esitamise kaudu ja et halduri selline tegevus suurendaks kindlasti pankrotivara sellisel määral, et selle arvel saaks läbi viia tõhusa pankrotimenetluse ning lisaks sellele rahuldada võlausaldajate nõudeid. Äriühingu juhatuse liikme vastu võimalike varaliste nõuete esitamisel tuleb arvestada, et isiku suhtes on 22.03.2019 välja kuulutatud eraisiku pankrot. Pankroti väljakuulutamine on võimalik üksnes juhul, kui menetlusest huvitatud isik tasub kohtu deposiiti kohtu määratud summa (PankrS § 29 lg 3). Nimetatud summa arvelt saaks katta pankroti väljakuulutamisele vältimatult järgnevate menetlustoimingute tegemise kulud. Nimetatud summa deposiiti tasumine aga ei pruugi oluliselt suurendada pankrotimenetluse eesmärgi saavutamise tõenäosust. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Võlgnikul vara puudub ja ei ole tuvastatud selgeid aluseid vara tagasi võitmiseks. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ning teatanud XX.XX.XXXX väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Gülnara’s Restaurants OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Gülnara’s Restaurants OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme Vadim Sliztšenko. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 305,50 eurot, millele lisandub käibemaks 61,10 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 91,50 eurot, millele lisandub käibemaks 18,30 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 6,5 tundi tunnitasuga 47 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Küllike Mitile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 305,50 eurot, millele lisandub käibemaks 61,10 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 91,50 eurot, millele lisandub käibemaks 18,30 eurot; kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik