1.Rahuldada osaliselt A.V avaldus XXX korteriühistu kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
2.Kohustada XXX korteriühistu juhatust andma A.V-le alljärgnev teave:
2.1.andmed selle kohta, kas ja kuna on raamatupidaja parandanud 2016. a ekslikult XXX2, Tartu korteri veemõõturi näidu tarbitud veekoguseks lugemisest tingitud arvestusvea ühes tasaarvestuskäiguga. Juhul, kui viga ei ole käesolevaks ajaks parandatud, siis andmed selle kohta, mis kuupäevaks arvestusviga kõrvaldatakse ja esitatakse A.V-le tasaarveldusarve;
2.2.selgitus, mida tähendas XXX korteriühistu poolt A.V-le kuni 2019. a aprillikuuni esitatud arvetel töö- ja hooldustasude ühikuna märgitud lühend „K.LEP“, mis on alates 2019. a aprillist asendatud ühikuga „korter“;
2.3.andmed selle kohta, millistele ametikohtadele, milliste tööülesannete täitmiseks ja millise töötasuga on XXX korteriühistu võtnud tööle isikud, kellele 2019. a arvestatakse töötasu, mis kajastub XXX korteriühistu poolt A.V-le esitatud arvetel selgituse „töötasu“ all, millise töökoormusega nad töötavad, mis kellast mis kellani on nende tööaeg ja kes nimeliselt neid ametikohti käesoleval ajal täidavad;
2.4.selgitus XXX korteriühistu poolt A.V-le esitatud 2019. a aprillikuu kommunaalteenuste arvel oleva kauba koodiga 21 „Veekadu“ kohta (milles veekadu seisnes ja milliste põhimõtete ja/või reeglite järgi on selle maksumus jaotatud korteriomanike vahel).
3.1.XXX korteriühistu 2018. a ja 2019. a kütte, veevarustuse ja elektrienergia üldarved;
3.2.XXX korteriühistu üldkoosoleku otsused selle kohta, kui suurt summat kogutakse igakuiselt kinnistu hooldus- ja kui suurt remondikuluks ning kuidas see jaotatakse korteriomanike vahel juhul, kui jaotuspõhimõte erineb ühistu põhikirjas märgitust;
3.3.XXX korteriühistu üldkoosoleku otsus selle kohta, kui suur on raamatupidamisteenuse igakuine kogumaksumus ja kuidas see jaotatakse korteriomanike vahel;
3.4.XXX korteriühistu üldkoosoleku otsus siugtorumaksu kehtestamise kohta;
3.5.XXX korteriühistu üldkoosoleku otsus töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötajate palkamise kohta;
3.6.XXX korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega otsustati revisjonikomisjon likvideerida ja asendada audiitorteenusega.
4.Jätta A.V avaldus avaldus rahuldamata osas, milles A.V palub kohustada XXX korteriühistut andma A.V-le alljärgnevat teavet:
4.1.korter 2 sooja- ja külma vee arvestite näidud alates 1. maist 2016. a;
4.2.selgitus, millist teenust osutatakse korteriomanikule siugtorumaksu eest.
5.Jätta A.V avaldus avaldus rahuldamata osas, milles A.V palub kohustada XXX korteriühistut võimaldama A.V-l tutvuda korteriühistu xxxxx 9. juuli 2008. a üldkoosoleku protokolliga ühes lisadokumentidega.
6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot XXX korteriühistu / korteriühistu xxxx kanda. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8.Mõista XXX korteriühistult / korteriühistult xxxx A.V kasuks välja menetluskulu 50 eurot.
9.Mõista XXX korteriühistult / korteriühistult xxxx A.V kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.A.V esitas 28. mail 2019. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse. Avaldaja palub kohustada XXX korteriühistu / korteriühistu xxxx juhatust väljastama avaldajale järgmine teave: korter 2 sooja- ja külma vee arvestite näidud alates 1. maist 2016. a; andmed selle kohta, kas ja kuna on raamatupidaja parandanud 2016. a ekslikult korter 2 veemõõturi näidu tarbitud veekoguseks lugemisest tingitud arvestusvea ühes tasaarvestuskäiguga. Juhul, kui viga ei ole käesolevaks ajaks parandatud, siis andmed selle kohta, mis kuupäevaks arvestusviga kõrvaldatakse ja esitatakse A.V-le tasaarveldusarve; korteriühistu 2018. a ja 2019. a kütte, veevarustuse ja elektrienergia üldarved;
korteriühistu üldkoosoleku otsused selle kohta, kui suurt summat kogutakse igakuiselt kinnistu hooldus- ja kui suurt remondikuluks ning kuidas see jaotatakse korteriomanike vahel juhul, kui jaotuspõhimõte erineb ühistu põhikirjas märgitust; selgitus, mida tähendas kuni 2019. aprillikuuni arvete töö- ja hooldustasude ühikuna märgitud lühend „K.LEP“, mis on alates 2019. a aprillist asendatud ühikuga „korter“; korteriühistu üldkoosoleku otsus selle kohta, kui suur on raamatupidamisteenuse igakuine kogumaksumus ja kuidas see jaotatakse korteriomanike vahel; koopia ühistu üldkoosoleku otsusest siugtorumaksu kehtestamise kohta ühes selgitusega, millist teenust korteriomanikule selle maksu eest osutatakse; ühistu üldkoosoleku otsus töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötajate palkamise kohta; korteriühistu xxxxx 9. juuli 2008. a üldkoosoleku protokoll ühes lisadokumentidega; andmed selle kohta, millistele ametikohtadele, milliste tööülesannete täitmiseks ja millise töötasuga on võetud tööle isikud, kellele 2019. a arvestatakse töötasu, mis kajastub arvetel selgituse „töötasu“ all, millise töökoormusega nad töötavad, mis kellast mis kellani on nende tööaeg ja kes nimeliselt neid ametikohti käesoleval ajal täidavad; koopia üldkoosoleku otsusest, millega otsustati revisjonikomisjon likvideerida ja asendada audiitorteenusega, ja selgitus 2019. a aprillikuu kommunaalteenuste arvel oleva kauba koodiga 21 „Veekadu“ kohta (milles veekadu seisnes ja milliste põhimõtete ja/või reeglite järgi on selle maksumus jaotatud korteriomanike vahel).
Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga XXX-2, Tartu. Kinnisasjal XXX, Tartu on moodustatud XXX korteriühistu, teise nimega korteriühistu xxxxx. Avaldaja saatis 30. aprillil 2019. a korteriühistule teabenõude avalduses nimetatud teabe saamiseks. Avaldaja saatis 15. mail 2019. a korteriühistule päringu veekao kohta selgituse saamiseks. Korteriühistu ei ole avaldaja teabenõudele ega päringule vastanud.
2.Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna avaldaja on lasknud mööduda avalduse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja. Avaldus tuleks jätta läbi vaatamata ka põhjusel, et puudutatud isik on vastanud avaldaja esindajale ning võimaldanud tutvuda korteriühistu otsuste ja vajalike dokumentidega. Puudutatud isik leiab täiendavalt, et veenäidu teatamine on korteriühistu liikme enese kohustus. Puudutatud isikule on arusamatu avaldaja nõue esitada temale veenäitude andmed 2016. aastast. F. M. A.V viibis viimasel üldkoosolekul ja tal oli seal võimalik tutvuda töötajate andmete ja töötasu suurustega. Puudutatud isiku töötajate kohta ei ole võimalik avaldajale detailset infot esitada, kuna pole selge avaldaja tegelik huvi ja puudub töötajate nõusolek nõutud info avaldamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kuna mõlemad menetlusosalised avaldasid soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, ilma kohtuistungit korraldamata, siis lahendab kohus praeguse asja kirjalikus menetluses.
4.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi asukohaga XXX-2, Tartu omanik. Kinnisasja XXX, Tartu haldamiseks on moodustatud XXX korteriühistu / korteriühistu xxxxx (edaspidi: korteriühistu). Menetlusosalised ei vaidle nende asjaolude üle. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kosteriühistu on kohustatud andma avaldajale avaldaja poolt taotletud teavet ning võimaldama avaldajal tutvuda tema poolt soovitud dokumentidega.
6.Kohus selgitab, et korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 kohaselt õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja
dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele Korteriomanik võib KrtS § 45 lg 3 järgi juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
7.Korteriühistu on esmalt esitanud avaldusele vastuväite, et avaldus tuleks rahuldamata jätta, kuna see ei ole esitatud tähtaegselt. Avaldaja on 30. aprillil 2019. a esitanud korteriühistu juhatusele teabenõude. Avaldaja on teabenõudes palunud korteriühistu juhatusel anda avaldajale avalduses esitatud taotluse punktides 3.1.1. kuni 3.1.11 nimetatud teave ning võimaldada avaldajal tutvuda samades punktides nimetatud dokumentidega (tl 16 – 17). Avaldaja on esitanud 17. mail 2019. a kohteriühistu juhatusele päringu anda avaldajale avalduses esitatud taotluse punktis 3.1.12 nimetatud teave (tl 28). Korteriühistu ei ole väitnud, et ta ei ole avaldaja 30. aprilli ja 17. mai 2019. a kirju kätte saanud. Avaldaja on enne kohtusse pöördumist seega taotlenud korteriühistu juhatuselt avalduses nimetatud teabe andmist ja dokumentidega tutvumise võimaldamist.
8.Avaldaja on kohtusse pöördunud 28. mail 2019. a, so neli nädalat pärast 30. aprilli 2019. a teabenõude ja üheteistkümnendal päeval pärast 17. mai 2019. a päringu esitamist. Asja materjalidest ei nähtu, et korteriühistu juhatus oleks avaldajale pärast 30. aprilli 2019. a mingeid dokumente või kirju edastanud või muul viisil teavet andnud või dokumentidega tutvumist võimaldanud. Avaldaja on seega andnud korteriühistu juhatusele mõistliku võimaluse avaldajale vastamiseks ning pöördunud seejärel KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kohtusse. Asjaolu, et avaldaja on enne 30. aprilli 2019. a teabenõude esitamist küsinud korteriühistu juhatuselt 30. aprilli 2019. a teabenõudes nimetatud teavet ega ole seejärel KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kohtusse pöördunud, ei tähenda, et avaldaja oleks seetõttu lõplikult kaotanud õiguse saada varasemalt küsitud teavet. KrtS § 45 lg 3, mis näeb ette korteriomaniku õiguse nõuda korteriühistu juhatuselt teavet või dokumentidega tutvumise võimaldamist, on oma olemuselt sarnane äriseadustiku (ÄS) § 166 lõikega 3, mis näeb ette osaniku õiguse nõuda osaühingu juhatuselt teavet või dokumentidega tutvumise võimaldamist. Riigikohus on 4. juuni 2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12 leidnud, et äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3 eesmärk on suunata osanikku pöörduma teabenõudega esmalt osaühingu poole ning kui osaühingult ei õnnestu teavet saada, siis võimalikult kiiresti sama nõudega kohtu poole. Riigikohus leidis, et kui osanik laseb ÄS § 166 lõikes 3 sätestatud tähtaja mööda, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole. Kohus leiab, et kuivõrd KrtS § 45 lg 3 ja ÄS § 166 lg 3 on olemuselt sarnased sätted, tuleks neid tõlgendada sarnaselt. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud sätete sõnastust ja eesmärki arvestades ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks osanikul olema võimalik esitada osaühingule sama teabe saamiseks uus samasisuline teabenõue ja pöörduda sellele vastamata jätmise korral kohtusse, kuid korteriomanikul ei peaks sarnases olukorras samalaadset õigust olema. KrtS § 45 lg 3 tuleks seega tõlgendada nii, et kui korteriomanik laseb KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud tähtaja mööda, saab ta esitada korteriühistu juhatusele sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole. Avaldaja on 30. aprilli 2019. a teabenõudes küsinud korteriühistu juhatuselt mh ka juba varem küsitud teavet uuesti. Varasemalt korteriühistule esitatud teabenõuete alusel tähtaegselt kohtusse pöördumata jätmine ei too antud juhul seega kaasa KrtS § 45 lõikes 3 nimetatud tähtaegade rikkumist.
9.Korteriühistu on oma vastuses väitnud, et avaldajale on antud võimalus tutvuda soovitud ja vajalikuks peetud andmetega, mh on avaldaja esindaja 20. veebruaril 2019. a toimunud vastuvõtul tutvunud andmete aluseks olevate otsustega. Avaldaja on 28. augusti 2019. a
menetlusdokumendis möönnud, et korteriühistu on näidanud avaldaja esindajale korteriühistu majandamist puudutavaid dokumente. Samas kuna avaldaja esindaja soovis dokumente pildistada, võttis korteriühistu juhatuse liige kõik dokumendid ära ja keeldus nende näitamisest. Kohus selgitab, et korteriomanik saab KrtS § 45 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt nõuda korteriühistult üksnes seda teavet, mida tal ei ole, või tutvuda dokumentidega, millega ta ei ole tutvunud. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saa ilma mõjuva põhjuseta panna korteriühistule kohustust esitada korduvalt sama teavet ning võimaldada dokumentidega korduvalt tutvuda. Samas peab korteriühistu vaidluse korral tõendama, et ta on korteriomanikule teavet andnud ja dokumentidega tutvumist võimaldanud. Tegemist on küll hagita menetlusega, kus kohus saab TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 7 järgi ka ise tõendeid koguda, kuid kuna nimetatud tõendid saavad olla üksnes korteriühistu valduses, siis on korteriühistul ka nende esitamise kohustus.
10.Avaldusest ja avaldaja esindaja poolt 12. veebruaril 2019. a korteriühistule saadetud kirjast nähtub, et avaldajale on teada XXX-2, Tartu korteri juuni ja juuli 2016. a sooja- ja külma vee arvestite näidud. Avalduse kohaselt esitas ajavahemikul august 2016 kuni märts 2017 avaldaja eest veenäite avaldaja üürnik, kes pani veenäidud korteriühistu postkasti. Avaldaja kasutas veenäidu esitamise kohustuse täitmiseks seega teist isikut. Kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 133 lg 2 järgi, et talle on teada need asjaolud, mida teab kohustuse täitmisel kasutatav isik, kui asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kuna avaldaja üürnik oli ajavahemikul august 2016 kuni märts 2017 esitatud veenäitudest teadlik, tuleb TsÜS § 133 lg 2 järgi lugeda, et avaldaja oli neist samuti teadlik. Avalduse kohaselt on avaldajale teada ka aprilli 2017. a veenäidud. Arvestades eeltoodut, eelkõige asjaolu, et avaldajale on teada avaldaja poolt korteriühistule esitatud veenäidud, tuleb jätta avaldaja taotlus kohustada korteriühistut esitama avaldajale XXX-2, Tartu korteri sooja- ja külma vee arvestite näidud alates 1. maist 2016. a KrtS § 45 lg 3 alusel rahuldamata.
11.Korteriühistu juhatuse liikme poolt 2. detsembril 2018. a avaldaja esindajale saadetud kirjast nähtub, et avaldajale on selgitatud, et siugtorumaks on küttekulu. Kirjas esitatud selgitusest on võimalik aru saada, et siugtorumaksu eest osutatav teenus on WC ja vannitoa kütmine. Kuna avaldajale on juba selgitatud, mis teenust avaldajale siugtorumaksu eest osutatakse, tuleb avaldaja vastav taotlus jätta KrtS § 45 lg 3 alusel rahuldamata.
12.Avaldaja poolt 4. märtsil 2019. a korteriühistule saadetud kirjast nähtub, et avaldajal on võimaldatud 20. veebruaril 2019. a toimunud kohtumisel tutvuda korteriühistu 9. juuli 2008. a üldkoosoleku protokolliga. Avaldaja väited protokollis puuduvate andmete kohta tõendavad, et avaldaja on protokolli sisuga tutvunud. Kuna korteriühistu juhatus on võimaldanud avaldajal tutvuda korteriühistu 9. juuli 2008. a üldkoosoleku protokolliga, tuleb avaldaja vastav taotlus jätta KrtS § 45 lg 3 alusel rahuldamata.
13.Avaldaja taotluse punktides 3.1.1. kuni 3.1.12 nimetatud muud teavet ei ole asja materjalidest nähtuvalt avaldajale antud ning muude korteriühistu dokumentidega tutvuda võimaldatud. Korteriühistu poolt 2. detsembril 2018. a avaldajale saadetud kirjast nähtub küll, et korteriühistu on avaldajale selgitanud korteriühistu töötajatele töötasu määramise põhimõtteid. Tegemist on aga üldise selgitusega, millest ei nähtu konkreetseid andmeid selle kohta, kui suur on nende isikute töötasu, kellele arvestatakse 2019. a töötasu, mis kajastub arvetel selgituse „töötasu“ all. Korteriühistu on kohtule esitatud vastuses selgitanud veekao tekkimise põhjuseid. Tegemist on üldise selgitusega, millest ei nähtu, milles seisnes 2019. a aprillikuu kommunaalteenuste arvel oleva kauba koodiga 21 märgitud veekadu ja milliste põhimõtete ja/või reeglite järgi on selle maksumus jaotatud korteriomanike vahel.
Avaldaja esindaja poolt 4. märtsil 2019. a korteriühistule saadetud kirjast saab järeldada, et avaldaja esindaja on 20. veebruari 2019. a kohtumisel tutvunud sisuliselt üksnes korteriühistu 9. juuli 2008. a üldkoosoleku protokolliga. Avaldaja on 28. augusti 2019. a menetlusdokumendis möönnud, et korteriühistu on näidanud avaldaja esindajale korteriühistu majandamist puudutavaid dokumente. Samas ei saanud avaldaja esindaja enda väitel dokumentide sisuga tutvuda. Avaldaja esindaja 4. märtsi 2019. a kiri, milles avaldaja esindaja on märkinud, et 20. veebruaril 2019. a toimunud vastuvõtul ei ole talle tema poolt palutud dokumente esitatud ega soovitud teavet antud, kinnitab kohtu hinnangul seda, et avaldaja esindaja ei saanud soovitud dokumentidega sisuliselt tutvuda. Korteriühistu ei ole 5. märtsil 2019. a avaldajale saadud vastuskirjas avaldaja esindaja 4. märtsi 2019. a kirjas esitatud väiteid ümber lükanud. Korteriühistu on üksnes märkinud, et avaldajal oli 20. veebruari 2019. a kohtumisel võimalik soovitud andmetega piisavalt tutvuda ning et enamus avaldaja nõudeid ei ole asjakohased. Kohus leiab sellest tulenevalt, et avaldaja väited selle kohta, et ta ei saanud dokumentidega sisuliselt tutvuda, on usutavad. Korteriühist esitatud tõendid ei võimalda asuda vastupidisele seisukohale. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt avaldajale ei ole antud muud teavet kui teavet siugtorumaksu eest osutatava teenuse kohta ning võimaldatud sisuliselt tutvuda korteriühistu muude dokumentidega kui korteriühistu 9. juuli 2008. a üldkoosoleku protokoll.
14.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et korteriühistu juhatus on keeldunud avaldajale alljärgneva teabe andmisest: andmed selle kohta, kas ja kuna on raamatupidaja parandanud 2016. a ekslikult korter 2 veemõõturi näidu tarbitud veekoguseks lugemisest tingitud ühes tasaarvestuskäiguga. Juhul, kui viga ei ole käesolevaks ajaks parandatud, siis andmed selle kohta, mis kuupäevaks arvestusviga kõrvaldatakse ja esitatakse A.V-le tasaarveldusarve; selgitus, mida tähendas kuni 2019. aprillikuuni arvete töö- ja hooldustasude ühikuna märgitud lühend „K.LEP“, mis on alates 2019. a aprillist asendatud ühikuga „korter“; andmed selle kohta, millistele ametikohtadele, milliste tööülesannete täitmiseks ja millise töötasuga on võetud tööle isikud, kellele 2019. a arvestatakse töötasu, mis kajastub arvetel selgituse „töötasu“ all, millise töökoormusega nad töötavad, mis kellast mis kellani on nende tööaeg ja kes nimeliselt neid ametikohti käesoleval ajal täidavad; selgitus 2019. a aprillikuu kommunaalteenuste arvel oleva kauba koodiga 21 „Veekadu“ kohta (milles veekadu seisnes ja milliste põhimõtete ja/või reeglite järgi on selle maksumus jaotatud korteriomanike vahel). Kohus leiab eeltoodust tulenevalt korteriühistu juhatus on keeldunud võimaldama avaldajal alljärgnevate dokumentidega tutvuda: korteriühistu 2018. a ja 2019. a kütte, veevarustuse ja elektrienergia üldarved; korteriühistu üldkoosoleku otsused selle kohta, kui suurt summat kogutakse igakuiselt kinnistu hooldus- ja kui suurt remondikuluks ning kuidas see jaotatakse korteriomanike vahel juhul, kui jaotuspõhimõte erineb ühistu põhikirjas märgitust; korteriühistu üldkoosoleku otsus selle kohta, kui suur on raamatupidamisteenuse igakuine kogumaksumus ja kuidas see jaotatakse korteriomanike vahel; korteriühistu üldkoosoleku otsuses siugtorumaksu kehtestamise kohta; korteriühistu üldkoosoleku otsus töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötajate palkamise kohta; korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega otsustati revisjonikomisjon likvideerida ja asendada audiitorteenusega.
15.Kohus märgib, et avaldaja soovitud andmed ja dokumendid on seotud korteriühistu tegevusega ja peamiselt korteriühistu kulude ja selle jaotamisega liikmete vahel. Tegemist on ilmselgelt teabega korteriühistu tegevuse kohta ja korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 1
alusel on avaldajal kui korteriühistu liikmel õigus nimetatud andmeid saada ja dokumentidega tutvuda. Andmete esitamisest ja dokumentidega tutvuda võimaldamisest keeldumise õigus on korteriühistul üksnes KrtS § 45 lg-s 2 sätestatud erandjuhtudel. Arvestades asjaolu, et korteriühistu eesmärgiks on korteriomanike kaasomandis oleva hoone ja maa ühine majandamine ja eelkõige ühiste kulude kandmine ja nende jaotamine liikmete vahel, on kohtu hinnangul korteriühistu võimalikult laialdane teabe andmise kohustus põhjendatud.
16.Korteriühistu on tuginenud KrtS § 45 lg-le 2, keeldudes korteriühistu töötajate kohta avaldajale detailse info edastamisest, kuna pole selge avaldaja tegelik huvi ja puudub töötajate nõusolek nõutud info avaldamiseks. Kohus selgitab, et korteriühistu võib KrtS § 45 lg 2 järgi keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Korteriühistu ei ole samas selgitanud, mil viisil võiks avaldaja poolt töötajate kohta küsitud teabe avaldajale andmine tekitada olulist kahju korteriühistu töötajate õigustatud huvidele. Kohtu hinnangul ei tekita korteriühistus töötavate isikute töökorraldust puudutavate andmete (nagu ametikoht, tööülesanded, töötasu suurus, töökoormus, tööaeg) ega ka töötajate nime korteriomanikule edastamine korteriühistus töötavate isikute õigustatud huvidele eelduslikult sellist kahju, mis annaks KrtS § 45 lg 2 alusel õiguse nimetatud teabe andmisest keelduda. Vastupidi korteriühistu liikmetel, kui isikutel, kes sisuliselt peavad kinni maksma korteriühistu töötajate töötasu, on üldjuhul õigustatud huvi teada, kes, millisel töökohal ja kui suure tasu eest korteriühistus töötab. Korteriühistul ei ole KrtS § 45 lg 2 alusel seega õigust keelduda avaldaja poolt töötajate kohta küsitud teabe andmisest.
17.Kohus märgib täiendavalt, et KrtS § 45 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt ei ole avaldajal õigust nõuda teavet kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis ega saada korteriühistu dokumentidest koopiaid (Riigikohus on 14. veebruar 2018. a lahendis tsiviilasjas nr 2-163492 ÄS § 166 lg 3 tõlgendamisel samuti leidnud, et osanik ei saa nimetatud sätte alusel nõuda dokumentide koopiate esitamist). Korteriühistu võib seega anda avaldajale teavet ka suuliselt ning võimaldada tal dokumentidega tutvuda vahetult nt korteriühistu ruumides. Samas peab teabe andmine ja dokumentidega tutvumise võimaldamine olema tegelik ja kontrollitav. See tähendab muuhulgas seda, et dokumentidega vahetu tutvumise korral tuleb korteriühistul anda avaldajale dokumentidega tutvumiseks aeg, mis on mõistlikult vajalik dokumentide sisuga tutvumiseks, sh, kui avaldajal on võimalik jooksvalt kas pildistades või muul viisil dokumentide sisu jäädvustada, siis ei ole see tutvumise ajal keelatud. Kohus juhib seejuures siiski korteriühistu tähelepanu sellele, et võimalike tulevaste vaidluste vältimiseks, peaks korteriühistul olema hiljem võimalik dokumentidega tutvumise võimaldamist ja teabe andmist tõendada, mistõttu võib otstarbekam olla teha seda kirjalikult taasesitatavas vormis. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
18.Kohus on avalduse rahuldanud osaliselt. Avaldaja oleks ka üksnes avalduse rahuldatud osa esitamise korral pidanud tasuma riigilõivu täpselt sama palju, kui ta tasus kogu avalduse eest, so 50 eurot. Kuna avaldus rahuldati osaliselt, on kohtusse pöördumise ja riigilõivu tasumise tinginud korteriühitu tegevus. Riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel seega jätta korteriühistu kanda. Kohus on rahuldanud avaldusest suurema osa, so kaheteistkümest punktist üheksa täielikult ja ühe osaliselt. Samas on avaldaja 5. juunil 2019. a ja 18. juunil 2019. a esitanud avalduse täiendused. Kohus on jätnud need 25. juuni 2019. a määrusega menetlusse võtmata. Arvestades rahuldatud ja rahuldamata või menetlusse võtmata jäetud taotluste ulatust ning menetlusosaliste põhjendatud esindajakulu suurust, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetlusosaliste esindajakulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.