Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-19-7330 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda, v.a hageja õigusabikulud, millised jätta hageja kanda. Määrata kostjate hüvitatavate menetluskulude suuruseks 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot ning mõista nimetatud summa solidaarselt M. P.lt ja E.-M. P.lt Stix KV OÜ kasuks välja. Väljamõistetud menetluskuludelt on kostjad solidaarseltis kohustatud tasuma Stix KV OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teiseslauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjatele on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud ja kostjad ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Stix KV OÜ ostis kohtutäitur Rannar Liitmaa korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus 05.10.2018, võlgniku M. P.le kuuluva elamumaa asukohaga xxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxx xx. Kostjad valdavad ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluvat vara. Kostjatele ei ole antud luba kinnistu kasutada ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 1027, § 1037 alusel nõuda võlgnevuse hüvitamist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus summas 6 405.16 eurot, sissenõuatavaks muutunud viivis 92.77 eurot ja edasiulatuvalt 1200 eurot kuus kuni kinnistu asukohaga xxxxxxxx xxx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx otsese valduse üleandmiseni. Lisaks tuleb solidaarselt kostjatelt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võlalt alates 15.05.2019 kuni kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) otsese valduse üleandmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Stix KV OÜ kasuks.

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-19-7330 Menetluskulud TsMS § 165 lg 3 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda, v.a õigusabikulu, milline jätta hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud vastavalt kohtu nõudele 14.08.2019 menetluskulude nimekirja, milles palub solidaarselt kostjatelt välja mõista menetluskulud summas 1165 eurot, millest 690 õigusabikulud ning 475 eurot riigilõiv. Samuti palub hageja väljamõistetud menetluskuludelt kohustatud solidaarselt kostjaid tasuma Stix KV OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et hageja avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele hageja poolt käesolevas menetluse tasutud riigilõiv summas 475 eurot kui vältimatud ja vajalikud kulutused kaebuste esitamisel. Hageja taotleb ka õigusabikulude summas 690 eurot väljamõistmist kostjatelt. TsMS § 175 lõike 1 teise lause kohaselt on lepinguliseks esindajaks, kelle kulud kuuluvad hüvitamisele, menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 218. Toimikusse lisatud menetlusdokumentidest ei tulene, et Stix KV OÜ-l oleks menetluses lepinguline esindaja olnud või et ta oleks kasutanud juristi teenust. Kõik menetlusdokumendid on koostatud ja allkirjastatud hageja seadusliku esindaja enda poolt ning samuti ei ole hageja üheski menetlusdokumendis viidanud, et temal on lepinguline esindaja. Õigusabikulude kandmine pole olnud ettenähtav ka kostjatele. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (RKTKm 12.10.2011 nr 3-2-1-80-11 p 23, 12.10.2011 RKTKm 25.11.2011 nr 3-2-1-102-11 p 15). Seega ei ole tõendatud (ega olnud kostjail alust eeldada), et hagejat oleks konkreetse tsiviilasja menetluses esindanud lepinguline esindaja ja õigusabikulu vastaspoolelt menetluskuluna väljamõistmiseks puudub õiguslik alus. Eeltoodu alusel on hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks solidaarselt kostjalt selgelt põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 3 (4)

Tsiviilasi nr 2-19-7330 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.