Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.08.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-12934
Tsiviilasi
XX hagi YY, CC ja QQ vastu WW pärandvara jagamiseks ning kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.10.2018 06.11.2018 määrusega)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY, CC ja QQ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Epp Lumiste
otsus
(parandatud
Kostja I/apellant YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II/apellant CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja YY Kostja III/apellant QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.10.2018 otsus tühistada hageja poolt kostjatele hüvitamisele kuuluva rahasumma suuruse osas ja kostjatelt hagejale tasumisele kuuluva notari tasu hüvitise osas. Samuti täiendada maakohtu lahendit otsustusega otsuse täitmise korra taotluse lahendamise kohta. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostjate kasuks täiendavalt välja hüvitis igale kostjale 294.16 eurot, vähendada kostjatelt hageja
kasuks väljamõistetud notari tasu hüvitist 36.93 euroni ja jätta rahuldamata hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
3.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada XX hagi YY, CC ja QQ vastu WW pärandvara jagamiseks osaliselt. 2) Jätta rahuldamata XX hagi YY, CC ja QQ vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 3) Lõpetada WW pärandvara ühisus XX, YY, CC ja QQ vahel ning jagada pärandvaraks olevad esemed, rahalised vahendid, pärandvaral lasuvad kohustused ja nõudeõigus pärandvarasse järgmiselt:
3.1.XX-le jäävad pärandvarast järgmised asjad ja nende osad: -1/5 kinnistu LLL kaasomandist asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr LLLLLLLL) turuväärtusega 1860 eurot; -KKKKKK/KKKKKK kinnistu KKK kaasomandist asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr KKKKKKK) turuväärtusega 13 700 eurot; - rahast arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank 13 497.95 eurot; - arvelduskontol nr OOOOOOOOOOOOO AS-is Swedbank olnud raha 3530 eurot; - rahast arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY AS-is SEB Pank 187.03 eurot ja järgmised kohustused: - pärandaja matusekulud 2013.50 eurot; - korteriomandi UUU, Tallinnas hooldamiskulud 245.34 eurot; - kohustus tasuda maamaksu Maksu ja- Tolliametile 21.04 eurot; - kohustus tasuda WW raviteenuste eest 69 eurot; - kohustus tasuda AS-le Tele2Eesti 20.94 eurot ning nõudeõigus AS-i V vastu 112.95 eurot, mis tuleneb WW ja AS V vahel sõlmitud maarendilepingust.
3.2.YY-le jäävad pärandvarast järgmised asjad: - rahast arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-i Swedbank 1499.77 eurot; - rahast arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY AS-is SEB Pank 20.78 eurot ja järgmised kohustused: - pärandaja matusekulud 223.72 eurot; - korteriomandi UUU, Tallinnas hooldamiskulud 27.26 eurot; - kohustus tasuda maamaksu Maksu ja- Tolliametile 2.33 eurot; - kohustus tasuda WW raviteenuste eest 7.67 eurot; - kohustus tasuda AS-le Tele2Eesti 2.33 eurot ning nõudeõigus AS-i V vastu 12.55 eurot, mis tuleneb WW ja AS V vahel sõlmitud maarendilepingust.
3.3.CC-le jäävad pärandvarast järgmised asjad: - rahast arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-i Swedbank 1499.77 eurot; - rahast arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY AS-is SEB Pank 20.78 eurot ja järgmised kohustused: - pärandaja matusekulud 223.72 eurot; - korteriomandi UUU, Tallinnas hooldamiskulud 27.26 eurot; - kohustus tasuda maamaksu Maksu ja- Tolliametile 2.33 eurot; - kohustus tasuda WW raviteenuste eest 7.67 eurot; - kohustus tasuda AS-le Tele2Eesti 2.33 eurot ning nõudeõigus AS-i V vastu 12.55 eurot, mis tuleneb WW ja AS V vahel sõlmitud maarendilepingust.
3.4.QQ-le jäävad pärandvarast järgmised asjad: - rahast arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-i Swedbank 1499.77 eurot; - rahast arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY AS-is SEB Pank 20.78 eurot ja järgmised kohustused: - pärandaja matusekulud 223.72 eurot; - korteriomandi UUU, Tallinnas hooldamiskulud 27.26 eurot; - kohustus tasuda maamaksu Maksu ja- Tolliametile 2.33 eurot; - kohustus tasuda WW raviteenuste eest 7.67 eurot; - kohustus tasuda AS-le Tele2Eesti 2.33 eurot ning nõudeõigus AS-i V vastu 12.55 eurot, mis tuleneb WW ja AS V vahel sõlmitud maarendilepingust. 4)Välja mõista XX-lt hüvitis YY kasuks kaasomandi mõtteliste osade kaotamise eest kinnistutele LLL, asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr LLLLLLLL), ja KKK, asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr KKKKKKK), kokku 1296.67 eurot. 5)Välja mõista XX-lt hüvitis YY kasuks OOOOOOOOOOOOO AS-is Swedbank olnud hüvitamiseks 294.16 eurot.
arvelduskontol nr rahaliste vahendite
6)Välja mõista XX-lt hüvitis CC kasuks kaasomandi mõtteliste osade kaotamise eest kinnistutele LLL, asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr LLLLLLLL), ja KKK, asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr KKKKKKK), kokku 1296.67 eurot.
7) Välja mõista XX-lt hüvitis CC OOOOOOOOOOOOO AS-is Swedbank hüvitamiseks 294.16 eurot.
kasuks arvelduskontol nr olnud rahaliste vahendite
8)Välja mõista XX-lt hüvitis QQ kasuks kaasomandi mõtteliste osade kaotamise eest kinnistutele LLL, asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr LLLLLLLL), ja KKK, asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr KKKKKKK), kokku 1296.67 eurot. 9)Välja mõista XX-lt hüvitis QQ kasuks OOOOOOOOOOOOO AS-is Swedbank olnud hüvitamiseks 294.16 eurot.
arvelduskontol nr rahaliste vahendite
10)Asendada käesoleva kohtuotsusega YY (ik XXXXXXXXXXX), CC (ik XXXXXXXXXXX) ja QQ (ik XXXXXXXXXXX) nõusolekud ja tahteavaldused 1/5 kinnistu LLL kaasomandist asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr
LLLLLLLL)
ja KKKKKK/KKKKKK kinnistu KKK kaasomandist asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr
KKKKKKK)
osas asjaõiguslepingute sõlmimiseks, millega antakse nimetatud kinnistute mõtteliste osade ühisomand üle XX-le (ik XXXXXXXXXXX) ning kinnistusregistrite teises (II) jaos olevad kanded ühisomanike kohta kustutatakse ja XX kantakse kinnistusregistri II jakku ühisomanike asemel sisse kinnistute ainuomanikuna. 11)Välja mõista YY-lt, CC-lt ja QQ-lt XX kasuks igalt ühelt 263.31 eurot pärandvaral lasunud kohustuste katteks. 12)Välja mõista YY-lt, CC-lt ja QQ-lt XX kasuks igalt ühelt 36.93 eurot viimase poolt kantud notarikulude katteks. 13)Tasaarvestada XX-lt iga kostja kasuks välja mõistetud 1590.83 eurot YYlt, CC-lt ja QQ-lt igalt ühelt XX kasuks väljamõistetud 300.24 euroga. 14) Tasaarvestuse tulemusena mõista XX-lt välja YY, CC ja QQ kasuks 1290.59 eurot igale ühele. 15)Müüa WW pärandvaraks olev korteriomand UUU, Tallinnas (Tartu Maakohtu Kinnistusosakond, registriosa nr UUUUUUU) avalikul enampakkumisel alghinnaga 31 500 eurot ja jagada müügist saadud raha kaaspärijate vahel arvestusega, et XX-l on õigus pärida pärandvarast 36/48 ja YY-l, CC-l ning QQ-l igal ühel 4/48. 16) Jätta rahuldamata taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. 17)Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jäävad iga menetlusosalise enda kanda. 3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.31.08.2017 esitas hageja maakohtule kostjate vastu hagi WW pärandvara jagamiseks ja kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Hagi kohaselt suri WW 26.02.2015. Pärandajal lapsi ei olnud, vanemad olid tal surnud, testamenti ei olnud. Pärijateks olid õed ja vennad või nende lapsed ning lapselapsed: UU (õde) 12/48 suuruses mõttelises osas; PP (surnud XX.XX.XXXX) laps HK 6/48 suuruses mõttelises osas; PP (surnud XX.XX.XXXX) lapsed MM ja II kumbki 3/48 suuruses mõttelises osas; hageja (vend) 12/48 suuruses mõttelises osas; LL (surnud XXXX) lapselapsed kostjad I–III igaüks 4/48 suuruses mõttelises osas.
3.19.02.2016 sõlmisid pärandvara ühisuse mõtteliste osade kinkelepingu MM, II ja hageja, millega kinkijad kinkisid hagejale kokku 6/48 mõttelist osa pärandvara ühisusest. 04.03.2016 sõlmisid pärandvara ühisuse mõtteliste osade kinkelepingu HK, UU ja hageja, millega kinkijad kinkisid hagejale kokku 18/48 mõttelist osa pärandvara ühisusest. Seega kuulub hagejale 36/48 suurune mõtteline osa ja igale kostjale 4/48 mõttelist osa pärandist.
4.WW pärandvara koosneb järgevatest esemetest, õigustest ja kohustustest: korteriomand UUU, Tallinnas; 1/5 kinnistu LLL kaasomandist asukohaga XXX turuväärtusega 1860 eurot; KKKKKK/KKKKKK kinnistu KKK kaasomandist asukohaga XXX turuväärtusega 13 700 eurot; Swedbank AS-i pangakontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid 17 997.27 eurot ning pangakontol nr OOOOOOOOOOOOO olevad rahalised vahendid; AS-i SEB Pank pangakontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY olevad rahalised vahendid 249.37 eurot; matusekulud 2884.67 eurot;
korteriomandil UUU, Tallinnas lasuvate kohustuste tasumine perioodil 05.04.2015– 29.01.2016 361.23 eurot; kohustus tasuda maamaks Maksu ja- Tolliametile 28.05 eurot; kohustus tasuda WW raviteenuste eest 92 eurot; kohustus tasuda AS-ile Tele2 Eesti 27.93 eurot; kohustus tasuda UU-le võlg 3500 eurot; UUU, Tallinnas korteris olnud vallasvara (väärtus puudub); AS-ga V sõlmitud rendilepingust tulenev tasunõue 150.60 eurot.
5.Kõik pärandvaral lasuvad kohustused on täitnud hageja peale pärandaja surma. Lisaks on hageja tasunud kõik pärimismenetlusega seotud notaritasud kokku 295.41 eurot.
6.Hageja palub jagada pärandvara järgmiselt: 1/5 LLL kinnistu kaasomandist jätta hagejale ja kohustada hagejat maksma igale kostjale 155 eurot, mis on 4/48 1860-st eurost, mis on kinnistu 1/5 mõttelise osa turuväärtusest; KKKKKK/KKKKKK KKK kinnistu kaasomandist jätta hagejale ja kohustada hagejat maksma igale kostjale 1141.67 eurot, mis on 4/48 13 700-st eurost, mis on kinnistu mõttelise osa turuväärtus; korteriomand müüa avalikul enampakkumisel alghinnaga 31 500 eurot ja saadud raha jagada pärijate vahel vastavalt pärimisosa suurusele; rahalised vahendid jagada pärijate vahel vastavalt pärandiosa suurustele; jagada ära hageja ja kostjate vahel AS-iga V sõlmitud maarendilepingust tuleneva 2018.a renditasu nõue nii, et hagejale jääb õigus saada renditasu 112.95 eurot ja kostjatele igaühele 12.55 eurot.
7.Pärandvaral lasuvatest kohustustest, mis on hageja kandnud ära ainuisikuliselt, peaksid kostjad igaüks hüvitama hagejale: korteriomandi hooldamisega seotud kulu igaüks 30.10 eurot, kulud kokku 361.23 eurot; matusekulud 2884.67 eurot tuleks maha arvestada surnu kontol olevast rahast ja seejärel raha välja maksta vastavalt iga pärija pärandvara suurusele; kuna hageja on maksnud Maksu- ja Tolliametile maamaksu 28.05 eurot, pärandaja raviteenuste arve 92 eurot ja Tele2 arve 27.93 eurot (kokku 147.95 eurot), peaksid kostjad hüvitama hagejale neile kuuluva kohustuse osa saadava pärandvara arvelt; kuna hageja kandis ainuisikuliselt kõik pärimisega seotud notaritasud, tuleks summa jagada nelja pärija vahel võrdselt ja iga kostja peaks hagejale hüvitama 73.85 eurot; hageja maksis pärandaja eest pärast viimase surma ära tema võla 3500 eurot pärandaja õele UU-le, mis tuleks see pärijate vahel vastavalt pärandi osadele ära jagada.
8.Hageja palus tasaarvestada kaaspärijate vastastikused rahalised kohustused kattuvas ulatuses, mille tulemusena on hagejal kohustus tasuda igale kostjale hüvitist 1210.49 eurot. Samuti palus hageja määrata, et talle hüvitatakse pangakontol olnud rahaliste vahendite arvelt matusekulud 2884.67 eurot ning pärast nimetatud kohustuse täitmist teha kontodele alles jäävatest vahenditest kaaspärijatele väljamaksed. Samuti palus hageja otsusega asendada kostjate nõusolekud ja tahteavaldused LLL ja KKK kinnistu mõtteliste osade üleandmiseks hagejale.
9.Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista kahju hüvitamise katteks 2500 eurot, mis koosneb hageja kohtueelsetest õigusabikuludest ja ekspertiisiakti maksumusest.
Hageja kandis kohtueelseid õigusabikulusid 3931.80 eurot ja ekspertiisi maksumus oli 720 eurot. Kostjad ei olnud valmis jagama pärandvara kompromissi korras, millest tulenevalt tuli hagejal kasutada õigusabi. Ekspertiisiakt kinnisvara hindamiseks oli tellitud kõigi pärijate huvides. Kostjate vastuväited
10.Kostjad vaidlesid osaliselt vastu pärandvara jagamise nõudele ja täielikult vastu kahju hüvitamise nõudele.
11.Kostjad nõustusid, et pärandvara jagamise käigus jäävad kinnistute mõttelised osad hagejale ja hageja hüvitab neile omandiõiguse kaotamise eest kokku igale ühele 1296.67 eurot. Kostjad nõustusid ka, et hagejale jääb 36/48 ja igale kostjale 4/48 suurune osa pärandaja pangakontodel olevatest rahalistest vahenditest. Kostjad ei vaielnud vastu ka nõudele müüa korteriomand avalikul enampakkumisel alghinnaga 31 500 eurot.
12.Pärandil lasuvate kohustuste osas leidsid kostjad, et: matusekulusid tuleb vähendada 200 euro võrra, sest hauakivi paigaldus ja randi tegemine hauaplatsi äärde ei ole matusekulu, millest osa peaksid kandma kostjad; korteriomandi hoolduskulusid tuleks vähendada, sest kostjad ei pea hüvitama TT elektriarvet ega muruniitmise tasu, kuna TT ei ole WW pärija ja kostjad ei ole andnud nõusolekut tema nimele elektrienergialepingu sõlmimiseks. Pealegi ei olnud nimetatud kohustus tekkinud WW-l tema surma päevaks, vaid pärast tema surma. Muru niitmise kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Kui hageja muru niita lasi, kuid samas takistas kostjaid korterisse siseneda, tuleb tal see kulu ise kanda; pärandajal ei olnud surma päeval UU ees kohustust tagastada laen 3500 eurot. UU kohtuistungil antud ütlused sellest, et hageja tõi talle venna laenu ära WW matusepäeval, on vastuolus dokumentaalsete tõenditega ja hageja käitumisega, mille kohaselt teatas ta kostjatele esmakordselt väidetavast tagastamata laenust alles 27.10.2016, s.o 4 kuud hiljem, kui kostjad olid küsinud, kas on veel mingeid lepinguid või kokkuleppeid seoses pärandvaraga, millest nad peaksid teadma. Raha väljavõtmist WW arvelt tunnistati alles pärast kostjate politseisse pöördumist. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt võeti WW pangakontolt tema matusepäeval 07.03.2015 välja 2400 eurot, millest tulenevalt leidsid kostjad, et ilmselt kasutati välja võetud raha matusekulude kandmiseks; notaritasude osas leidsid kostjad, et need tuleks samuti jagada kaaspärijate vahel vastavalt igaühe pärandvara suurusele, mitte neljaks nagu taotleb hageja; kostjad ei vaielnud, et neil on kohustus tasuda pärandvaral lasuva kohustusena WW raviteenuste eest ja AS Tele2 arve ning maamaksu arve hageja märgitud summas.
13.Kahjunõude palusid kostjad jätta rahuldamata, sest tegelikult olid kostjad need, kes soovisid pärandvara jagada, kuid hageja ei soovinud seda teha õiglaselt. Hageja ei lubanud kostjaid korteriomandit üle vaatama, vaid esitas selle eest põhjendamatuid nõudeid. Hagejal ei olnud vaja pöörduda õigusbüroosse kostjate käitumise tõttu. Kostjate 18.06.2018 vastus hageja pärandvara jagamise ettepanekule kinnitab, et kostjad olid nõus hageja esitatud metsamaa väärtusega 25 eurot 1m2, mistõttu ei olnud vaja ekspertiisi tellida. Pooled leppisid kokku, et maa ostu-müügihind on 0.30 eurot 1m2, mistõttu ei olnud vaja ka selles osas ekspertiisi tellida. Esimese astme kohtu otsus
14.08.10.2018 otsusega rahuldas Harju Maakohus osaliselt hagi pärandvara jagamiseks, lõpetas pärandvara ühisuse ja jagas pärandvaraks olevad esemed, rahalised vahendid, pärandvaral lasuvad kohustused ja nõudeõiguse pärandvarasse. Kohus mõistis hagejalt igale kostjale välja hüvitise 1296.67 eurot kaasomandi mõtteliste osade kaotamise eest kinnistutele LLL ja KKK ning asendas kohtuotsusega kostjate nõusolekud ja tahteavaldused asjaõiguslepingute sõlmimiseks, millega antakse nimetatud kinnistute mõtteliste osade ühisomand hagejale üle ning kanded ühisomanike kohta kustutatakse ja hageja kantakse kinnistusraamatusse ainuomanikuna. Kohus mõistis igalt kostjalt hagejale välja 263.31 eurot pärandvaral lasunud kohustuste katteks ja 73.85 eurot hageja kantud notarikulude katteks. Kohus tasaarvestas väljamõistetud summad, mille tulemusena mõistis hagejalt iga kostja kasuks välja 959.51 eurot. Kohus määras müüa korteriomand avalikul enampakkumisel alghinnaga 31 500 eurot ning jagada müügist saadud raha kaaspärijate vahel arvestusega, et hagejal on õigus pärida 36/48 ja kostjatel igaühel 4/48. Kohus jättis rahuldamata hagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
15.Dokumentaalsed tõendid tõendavad, et WW pärandvara koosnes tema surma hetkel: 1) varast: korteriomandist UUU, Tallinnas (tõendab kinnistusraamatu väljavõte t I kd lk 91); 1/5 kaasomandist LLL kinnistule (tõendab kinnistusraamatu väljavõte t I kd lk 89), mille turuväärtuseks on 1860 eurot;
KKKKKK/KKKKKK
kaasomandist KKK kinnistule (tõendab kinnistusraamatu väljavõte t I kd lk 90), mille turuväärtuseks on 13 700 eurot; rahalistest vahenditest Swedbankis 17 997.27 eurot ja SEB Pangas 249.37 eurot (tõendavad pangakontode väljavõtted). Seega oli pärandvara suuruseks kokku 33 806.64 eurot + korteriomand; 2) pärandvaral lasuvatest varalistest kohustustest, mis hageja on täitnud pärast pärandaja surma: maamaksu tasumise kohustusest Maksu ja- Tolliametile 28.05 eurot; pärandaja raviteenuste kulust 92 eurot; kohustusest AS Tele2 ees 27.93 eurot; pärandaja matusekuludest 2684.67, sest kohus nõustus kostjatega, et hauakivi paigaldamine ja hauaplatsile randi tegemise kulu ei ole matusekulu pärimisseaduse (PärS) § 131 lõike 2 tähenduses, mille kaaspärijad peaksid kandma võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. Pärandaja matusekuludeks osundatud sätte tähenduses saab olla leinatalituse läbiviimise kulu ja peiede pidamise kulu; korteriomandi hoolduskuludest 327.12 eurot. Kohus nõustus kostjatega, et nad ei pea kandma pärandvaral lasuva kohustusena 19.05 euro suurust arvet AS-le Eesti Energiale (t I kd lk 97 pöördel, 98), sest TT ei ole WW pärija ja ühestki tõendist ei tulene hageja õigus TT eest viimase tasutud arve sissenõudmiseks kostjatelt. Samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks kandnud kulutusi seoses kinnistul muru niitmisega.
16.Kohus asus seisukohale, et WW-l ei olnud tema surmapäeval laenulepingust tulenevat kohustust UU ees 3500 eurot. Kohtu hinnangul on tunnistaja UU istungil antud ütlused vastuolus teiste esitatud tõenditega, sest UU väitel tõi hageja talle WW matusepäeval 3500 eurot õelt võetud laenu katteks. Samas kinnitas UU, et raha, mille ta WW-le veel
eesti krooni kehtimise ajal andis ja mille suuruseks oli 70 000–80 000 krooni, ei olnudki tegelikult laen, sest ta ei tahtnud seda raha vennalt tagasi saada, kuigi viimane seda siiski osamaksetega tagasi maksis. WW pangakonto väljavõtte kohaselt on tema pangakontolt välja võetud pärast surma sularaha 11 korral 300 eurot ja ühel korral 230 eurot (t I kd lk 95), kusjuures hageja ei eita, et raha võttis venna kontolt välja tema. Asjaolu, et WW matusepäevaks 07.03.2015 oli hageja pangaarvelt välja võetud 2400 eurot, lükkab kohtu hinnangul ümber hageja väite, mille kohaselt viis ta UU-le venna palvel ära tema matusepäeval WW võla, sest nimetatud summad ei klapi omavahel. Kohus nõustus kostjatega, et pigem tõendab nimetatud pangakonto väljavõte, et hageja võttis venna matusekulude katteks tema kontolt raha välja, sest 04.03.2015 on WW pangakontolt kantud ka matusebüroole Kristin 195 eurot. Ka kostjate esitatud helisalvestis, kus kõnelevad TT ja kostja I, tõendab, et raha võeti WW pangakontolt välja matusekulude katteks. Arvestades ka sellega, et KK on oma 25.03.2018 kirjas kostjate emale LL-le kirjutanud, et W maksis pikkamisi oma õele ehk kirja kirjutaja emale temalt võetud võla ära (t II kd lk 177-179), ning et hageja ei teatanud kostjatele, vaatamata viimaste päringutele, et WW-l oleks kelleltki raha saada jäänud ega ka seda, et hageja pangakontolt sularaha välja võttis, vaid tegi seda alles pärast seda, kui kostjad politseile raha kadumise kohta avalduse tegid, kusjuures väited sellest, et WW jäi oma õele UU-le raha võlgu, tulid hagejalt esmakordselt alles 27.10.2016 e-mailis kostjatele (t I kd lk 43), leidis kohus, et WW ei jäänud oma elu ajal võlgu UU-le 3500 eurot. Eeltoodust tulenevalt on WW pärandvaral lasuvate kohustuste suuruseks kokku 3159.77 eurot.
17.Arvestades, et hageja kandis ainuisikuliselt ka kõik WW pärimisega seotud notaritasud, kokku 295.41 eurot, mille üle vaidlus puudub, kuid nimetatud kohustuse näol ei ole tegemist WW pärandvaral lasuva kohustusega PärS § 151 mõttes, sest nimetatud kohustust ei lasunud pärandaja pärandvaral, vaid see kohustus tekkis WW surma järgselt kaaspärijatel, ning kuivõrd notari tasu seaduse (NotTS) § 38 lõike 3 kohaselt on pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest kohustatud notari tasu maksma pärija ning kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt, on NotTS § 29 lõike 1 punktis 11 ning § 31 punktides 30–32 ja 35–38 sätestatud tasu kohustatud maksma isik, kelle taotlusel notariaaltoiming tehti. Kui pärimismenetluse algatamise avalduse on esitanud üks kaaspärija, vastutavad kõik kaaspärijad NotTS § 31 punktis 32 sätestatud tasu maksmise eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb igalt kostjalt hagejale välja mõista 73.85 eurot, sest hageja on kohustuse tasuda notaritasu kaaspärijate eest ära täitnud.
18.Järgmisena võttis kohus seisukoha hageja kahjunõude osas. Selleks, et hageja saaks kostjatelt kahju hüvitamist nõuda, peavad olema täidetud lepinguvälise kahju hüvitamise üldtingimused, milleks on: 1) kahju olemasolu hagejal (kuidas tekkis, millistel asjaoludel ja millise kostja toimepandud rikkumise tagajärjel hagejal kahju tekkis ning mis seda tõendab); 2) kahju suurus (mis tõendab, et hageja on kahju kandnud ja seda hagetavas suuruses); 3) põhjusliku seose olemasolu kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel ning 4) kostja süü hagejale kahju tekitamisel. Praegusel juhul välistab hageja väidetava kahju hüvitamise kostjate süü puudumine, sest kohtule esitatud nii hageja enda kui ka hageja esindaja kirjade ja pöördumistega kostjate poole, samuti kostjate pöördumisega hageja poole ja hagejalt saadud vastustega on tõendatud, et kostjad olid valmis ja soovisid hagejaga kompromissi sõlmida, et pärandvara kohtuväliselt jagada, kuid hageja ettepanekud jagamiseks ei olnud õiglased ja kahjustasid kostjate huve, mistõttu oli kompromissi sõlmimata
jätmine kostjate poolt põhjendatud. Õige on ka kostjate väide, et hageja ei lubanud neid korteriomandit üle vaatama, mistõttu ei teadnud kostjad pärandvara olukorrast ja seal olnud vallasvara olukorrast. Sissepääsu korterisse said kostjad alles pärast kohtu korraldava istungi toimumist, kus selles kokku lepiti. Seega ei tinginud kostjate käitumine hageja pöördumist advokaadibüroosse, vaid seda tegi hageja omal soovil. Kuna pooled leppisid kokku ka pärandvaraks oleva maa hinnas (hagi lisad 8 ja 9), ei olnud hagejal vaja nimetatu kindlaks tegemiseks ekspertiisi tellida.
19.Tulenevalt asjaolust, et WW-l oli sõlmitud AS-iga V maarendileping, kuulub WW pärandvara koosseisu ka nõudeõigus pärandvarasse, mis tuleneb nimetatud rendilepingust. Rendilepingu järgi on AS-il V kohustus tasuda pärandvarasse 150.60 eurot (t II kd lk 166 pöördel), millest hagejal on õigus saada 112.95 eurot ja igal kostjal 12.55 eurot.
20.Pärandvara jagamisel juhindus kohus PärS §-st 12. Pärandvara tuleb jagada nii, et hagejale jääb 36/48 suurune mõtteline osa ja igale kostjale 4/48 mõtteline osa pärandist, mille üle pooled ka ei vaidle.
21.Arvestades menetlusosaliste soove, samuti seda, et pooled on nõus, et pärandvaraks olev korteriomand peaks saama müüdud avalikul enampakkumisel ja ka seda, et pärandvara kaaspärijate vahel tuleb jagada eelkõige esemetes ja nende osades ning alles siis kuulub enamsaadud pärandvara arvelt teistele kaaspärijatele õiglane hüvitis väljamõistmisele ning et PärS § 152 lõike 1 kohaselt tuleb pärandvara jagamisel määrata kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale, kusjuures lõikes 3 märgitu kohaselt kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lõiget 2, pidas kohus põhjendatuks jagada WW pärandvara, samuti tema pärandvarasse kuuluvad kohustused ja õigused tema pärijate vahel vastavalt neile kuuluvatele osadele pärandis järgmiselt: hagejale jäävad järgmised asjad ja nende osad: 1/5 LLL kinnistu kaasomandist (reg.osa nr LLLLLLLL), mille turuväärtuseks on 1860 eurot; KKKKKK/KKKKKK KKK kinnistu kaasomandist (reg.osa nr KKKKKKK), mille turuväärtuseks on 13 700 eurot; rahalised vahendid Swedbankis 13 497.95 eurot (17 997.27:48x36) ja SEB Pangas 187.03 eurot (249.37:48x36), mis teeb kokku hagejale jääva pärandvara väärtuseks 29 244.98 eurot + korteriomand. Lisaks eeltoodule jäävad hagejale pärandvaral lasuvad järgmised kohustused: pärandaja matusekulud 2013.50 eurot; korteriomandi hooldamiskulud 245.34 eurot; kohustus tasuda maamaksu Maksu ja- Tolliametile 21.04 eurot; kohustus tasuda WW raviteenuste eest 69 eurot ja kohustus tasuda AS-ile Tele2Eesti 20.94 eurot. Seega pidi hageja tasuma pärandvaral lasuvatest kohustustest kokku 2369.82 eurot, kuigi hageja on kõik nimetatud kohustused võlausaldajate ees täitnud täielikult, ka kostjatele kuuluvas osas ehk siis kokku 3159.77 eurot, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Viimasena jäi hagejale ka nõudeõigus pärandvarasse 112.95 eurot, mis tuleneb rendilepingust, mille pärandaja oli sõlminud AS-iga V.
22.Kostjatele jäid igaühele järgmised asjad ja nende osad: rahalised vahendid Swedbankis 1499.77 eurot (17 997.27:48x4) ja SEB Pangas 20.78 eurot (249.37:48x4); õigus saada hüvitist kaaspärijalt hagejalt kaotatud omandi, sh LLL kinnistu ja KKK kinnistu
mõttelise osa, eest kokku 1296.67 eurot {(1860+13700):48 x 4}, mis teeb kokku igale kostjale jääva pärandvara väärtuseks 2817.22 eurot + korteriomand. Lisaks eeltoodud positiivsele varale jäid kostjatele pärandvaral lasuvad järgmised kohustused, mis seisnevad: pärandaja matusekuludes 223.72 eurot; korteriomandi hooldamiskuludes 27.26 eurot; kohustuses tasuda maamaksu Maksu ja- Tolliametile 2.33 eurot; kohustuses tasuda WW raviteenuste eest 7.67 eurot; kohustuses tasuda ASile Tele2Eesti 2.33 eurot. Kuna hageja on kõik nimetatud kohustused võlausaldajate ees täitnud, lasub igal kostjal kohustus tasuda hagejale pärandvaral lasunud kohustuste katteks 263.31 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb igalt kostjalt hagejale välja mõista ka 73.85 eurot notaritasu, mis on 1⁄4 notarile makstud notaritasust, mille suuruse üle pooled ei vaidle. Viimasena jäi kostjatele nõudeõigus pärandvarasse 12.55 eurot, mis tuleneb rendilepingust, mille pärandaja oli sõlminud AS-iga V.
23.Tulenevalt poolte ühisest nõusolekust jagada WW pärandvaraks olev korteriomand selle müümisega avalikul enampakkumisel, tuleb ka selles osas hageja nõue rahuldada.
24.Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 punktis 20 märgitust ning AÕS §-s 641 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-s 341 sätestatust, on praegusel juhul tahteavalduseks, mille pärijad peavad andma selleks, et üks kaaspärijatest saaks kinnistu ainuomanikuks ühisomanikeks olemise asemel, tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku kinnistu või selle osa ülemineku ühe kaaspärija omandisse, kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnistu on pärija omandis või kaasomandis, kustutatakse ja tehakse uus kanne.
25.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lõike 1 teisest lausest ja poolte nõusolekust tasaarvestas kohus hageja ja kostjate vastastikused kohtuotsusega välja mõistetud nõuded, mille tagajärjel tuleb hagejalt iga kostja kasuks välja mõista 959.51 eurot (1296.67 /hüvitis, mille hageja peab maksma kostjatele omandi kaotamise eest/ - 263.31 /pärandvaral lasuv iga kostja kohustus hageja ees/ - 73.85 /notaritasu/). Menetluse käik
26.06.11.2018 määrusega parandas maakohus 08.10.2018 otsuse resolutsiooni punktides 3.1 ja 7 ilmsed ebatäpsused ning luges õigeteks kinnistu LLL ja KKK asukohtadeks XXX. Samuti parandas kohus otsuse kirjeldava osa punktis 3 ilmse ebatäpsuse ja luges õigeks, et WW pärijateks olid teiste hulgas LL (surnud XXXX) lapselapsed kostjad I– III. Apellatsioonkaebus
27.07.11.2018 esitatud apellatsioonkaebuses taotlevad kostjad maakohtu otsuse osaliselt muutmist kahes alternatiivses variandis.
28.Esimese variandina paluvad kostjad täiendada otsuse resolutsiooni punkte 3.1–3.4, lisades pärandvarast jäävate asjade ja nende osade hulka WW surma järgselt tema teisel AS Swedbank arveldusarvel olnud ja sinna lisandunud rahalistest vahenditest hagejale 2647.50 eurot ning igale kostjale 294.26 eurot; muuta resolutsiooni punktis 9
kostjatelt igalt ühelt väljamõistetud summat, asendades 73.85 eurot 36.93 euroga; teha otsus, millega nõuda hagejalt iga kostja kasuks välja 294.16 eurot hüvitamaks viimastele hageja poolt pärandaja arveldusarvelt välja võetud 3530 eurost nendele ette nähtud proportsionaalse osa; teha uus tasaarvestus ning muuta resolutsiooni punkti 10 selliselt, et tasaarvestada hagejalt iga kostja kasuks välja mõistetud 1296.67 eurot ja 294.16 eurot kostjatelt hageja kasuks välja mõistetud 300.24 euroga ning tasaarvestuse tulemusena mõista hagejalt igale kostjale välja 1290.59 eurot; teha otsus, millega tehtaks WW Swedbankis ja SEB Pangas olevatest rahalistest vahenditest kaaspärijatele väljamaksed lähtudes menetlusosaliste pärimisosa suurusest ning arvestades, et kostjatele kantakse hagejalt eelnevate kasuks tasaarvelduse tulemusena välja nõutud hüvitise võrra suurem summa. Sellega loetakse tasaarvestuse tulemusena hagejalt väljanõutud kohustused täidetuks.
29.Teise variandina paluvad kostjad: tühistada otsuse resolutsiooni punkt 8 ja lugeda kõik punktides 3.1–3.4 loetletud kohustused täidetuks hageja poolt pärandaja Swedbanki kontolt välja võetud 3530 euro arvelt; muuta resolutsiooni punktis 9 kostjatelt igalt ühelt väljamõistetud summat, asendades 73.85 eurot 36.93 euroga; teha otsus, millega nõuda hagejalt kostjate kasuks välja 30.85 eurot, hüvitamaks hageja poolt pärandaja Swedbanki arveldusarvelt välja võetud ja kohustuste teostamise järgselt tema kätte jäänud summast proportsionaalselt ettenähtust suurem summa; teha uus tasaarvestus ning muuta resolutsiooni punkti 10 selliselt, et tasaarvestada hagejalt iga kostja kasuks välja mõistetud 1296.67 eurot ja 30.85 eurot kostjatelt hageja kasuks välja mõistetud 36.93 euroga ning tasaarvestuse tulemusena mõista hagejalt igale kostjale välja 1290.59 eurot; teha otsus, millega tehtaks WW Swedbankis ja SEB Pangas olevatest rahalistest vahenditest kaaspärijatele väljamaksed lähtudes pärandiosa suurusest ning arvestades, et kostjatele kantakse hagejalt eelnevate kasuks tasaarvelduse tulemusena väljanõutud hüvitise võrra suurem summa. Sellega loetakse tasaarvestuse tulemusena hagejalt välja nõustud kohustused täidetuks.
30.Pärandvara koosseisu määramisel on kohus teinud vea, märkides, et pärandaja surma hetkel oli tema Swedbanki kontol (XXXXXXXXXXXXXXX) 17 997.27 eurot ning SEB Panga kontol (YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY) 249.40 eurot. Nimetatud summad ei olnud mitte surma hetke rahalised vahendid, vaid summad, mis olid kontodel hagile eelnenud hetkel ehk 28.06.2017. Õiged pangakontode seisud pärandaja surma hetkel olid järgmised: Swedbank konto – 18 000 eurot (vt hagi lisa 26); Swedbank konto (OOOOOOOOOOOOO) 3278.86 eurot (vt hagi lisa 28); SEB Panga konto (YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY) 169.03 eurot (vt hagi lisa 27 lk 3). Kostjate arvates on viga tekkinud seetõttu, et hageja on hagis märkinud küll ära kõik pärandaja pangakontod ning esitanud ka kontode väljavõtted, kuid ei toonud välja mitte surmapäeva seise, vaid 28.06.2017 seisu. Kohus on ekslikult märkinud antud summad surmapäeva seisuks. 28.06.2017 oli teine Swedbanki konto nullis tulenevalt asjaolust, et hageja võttis omaalgatuslikult kontolt pärandaja surmajärgselt välja 3530 eurot. Kuigi hageja väitis kohtus, et kasutas seda raha UU-le laenu tagastamiseks pärandaja palvel, asus kohus seisukohale, et tegelikkuses kasutas hageja antud summat pärandiga seonduvate kulude katteks.
31.Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas hagis vaid kahe pangakonto 28.06.2017 seisud ning jättis pärandvara koosseisu märkimata teiselt Swedbanki kontolt väljavõetud 3530 eurot, esitasid kostjad hagivastuses taotluse lisada hageja välja toodud pärandvara koosseisu puuduolev 3530 eurot. Kostjate arvates ei olnud antud asjaolu
vaja tuvastada, kuna hageja oli tõendid tegelike seisude kohta esitanud. Vaidlus toimus selle üle, mida hageja selle rahaga tegi. Ka kohus ei selgitanud, et summa arvesse võtmiseks peaksid kostjad tuvastushagi esitama. Kostjad selgitasid, et antud summa oli kohustuste katteks. Eeltoodud vea tõttu on otsuses märgitud pärandvara koosseisuks vale summa. Õige summa on 37 336.67 eurot + korteriomandi müügist saadav tulu. Kohus on jätnud taotletud summa suurendamise arvesse võtmata ega ole seda põhjendanud.
32.Otsus on vastuoluline, sest kohus on seisukohal, et hageja kasutas väljavõetud sularaha pärandiga seotud kohustuste katteks. Samal ajal nõuab otsus, et kostjad hüvitaks hagejale oma proportsionaalse osa kohustustest. Kui kohus on seisukohal, et hageja tasus kohustuste eest pärandvaraga ei ole alust kostjatelt nende kulude hüvitamist nõuda. Sellest tulenevalt on kostjad esitanud kaks varianti võimalikku asja lahendamise varianti.
33.Seoses notarikuludega asus kohus seisukohale, et need tuleb jagada võrdselt kõigi kaaspärijate vahel, mitte proportsionaalselt. Seejuures jättis aga kohus arvestamata, et algseid kaaspärijaid oli 8, kellest 4 tegid kinkelepingud hageja kasuks. Seega on õiglane jagada antud kulud 8-ga. 4-le kaaspärijale, kes tegid kinkelepingud, langevad osad on õige jätta hageja kanda, kes antud kinkelepingutest kasu sai. Vaidlustatud otsusega on tekkinud olukord, kus kinkelepingute tulemusel suurenes hageja õigus pärandvarale, kuid kostjatele langes vaid suurem kohustus notarikulude kandmise osas. Kostjad märkisid selle alternatiivse lahendusena ära hagivastuse punktis 3.24, kuid kohus jättis selle arvesse võtmata.
34.Kohus ei käsitlenud ega teinud otsust hagi taotluste punkti 4 osas, mille kohaselt hagejalt kostjatele hüvitatav summa kantaks kostjatele otse pärandaja arveldusarvetelt väljamaksete tegemisel. Kuna hageja on seda soovinud ning sama soov on ka kostjatel, on õige selle taotluse osas otsus teha. Vastustaja seisukoht
35.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
36.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 08.10.2018 otsus tuleb tühistada hageja poolt kostjatele hüvitamisele kuuluva rahasumma suuruse osas ja kostjatelt hagejale tasumisele kuuluva notari tasu hüvitise osas. Samuti tuleb täiendada maakohtu lahendit otsustusega otsuse täitmise korra taotluse lahendamise kohta. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Tühistatud osas rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus saab ise teha tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Samuti jaotab kolleegium apellatsioonimenetluse kulud.
37.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebusest nähtuvalt vaidlustavad kostjad maakohtu otsuse järgmisi osi: 1) osa, milles maakohus jättis pärandvarasse kuuluvate rahaliste vahendite hulka arvestamata 3530 eurot, milline oli peale pärandi avanemist pärandaja arvelduskontolt sularahas hageja poolt välja võetud; 2) osa, milles kohus jagas pärijate vahel hageja poolt tasutud notaritasud; 3) osa, milles maakohus ei võtnud seisukohta hageja taotluse kohta otsuse täitmise viisist.
38.Hagiavaldusest nähtuvalt taotles hageja pärandvara koosseisus pärandaja rahaliste vahendite jagamist, tuues esile, et pärandaja rahalised vahendid asusid kolmel arvelduskontol: Swedbank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (käesolevas otsuses edaspidi arve 529) ja nr OOOOOOOOOOOOO (edaspidi arve 318) ning ASis SEB nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (edaspidi SEB arve). Seejuures tõi hageja esile jagatavate rahaliste vahendite kogusummana 17 997.27 (raha arvel 529) + 249.37 (raha SEB arvel) = 18 246.64 eurot (hagiavalduse punktid 3.2, 3.6; t I kd lk 8, 9 pöördel). Kostjad vaidlesid jagatavale rahasummale vastu, leides, et see peaks olema suurem hageja poolt peale pärandaja surma arvelt nr 318 sularahas väljavõetud kokku 3530 euro ((11x300)+(1x230)) võrra (hagivastuse punktid 3.4-3.14; t I kd lk 155 pöördel – 156 pöördel). Hageja selgitas, et maksis väljavõetud raha arvel ära pärandaja laenukohustuse 3500 eurot UU-le. Maakohus asus otsuses mh seisukohale, et pärandvara hulka kuulusid pärandaja rahalised vahendid surma hetke seisuga 17 997.27 + 249.37 eurot. Samuti, et pärandajal puudus surma hetkel laenukohustus UU ees ja hageja tasus väljavõetud raha arvel pärandaja matuse kulud. Viimati nimetatud asjaolusid ei ole vaidlustatud. Seega on apellantidel õigus, kui nad väidavad, et maakohus oleks pidanud pärandvara jagamisel arvestama täiendavalt 3530 euroga, milline rahasumma oli pärandi avanemise ajal arvel nr 318. Sel ajal vastava rahasumma olemasolu osas pooltel vaidlust ei ole. Seega suurenevad jagatavad rahalised vahendid 3530 euro võrra, kuid selle jagamisel tuleb arvestada, et seda rahasummat arvelduskontol faktiliselt enam ei ole, vaid see on juba hageja poolt kätte saadud. Seega tuleb nimetatud rahasumma jätta jagamisel hagejale ja mõista temalt igale kostjale välja omandi kaotuse hüvitamiseks pärandiosale vastav hüvitis ((3530:48)x4=294.17 eurot, millest kostjad nõuavad 294.16 eurot.
39.Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, nagu ei saaks kohus kostjate vastuhagita (tuvastushagita) arvestada jagatava pärandvara koosseisus vaidlusalust 3530 eurot. Tegemist ei ole täiendava vara arvamisega pärandvara koosseisu ega ka vara jagamisega muul viisil kui seda on hagenud vastustaja. Hageja taotles hagiavalduses mh rahaliste vahendite jagamist kaaspärijate vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele. Vaidlus tekkis poolte vahel jagamisele kuuluvate rahaliste vahendite suuruse, s.t pärandvara väärtuse, üle. Selline vaidlus kuulub lahendamisele pärandvara jagamise hagi menetluses. Vastustaja esindaja viide maakohtu selgitusele 15.03.2018 istungil on eksitav. Protokollist nähtub selgelt, et maakohus selgitas kostjatele tuvastushagi esitamise vajadust pärandaja korteris asunud väidetava vallasvara pärandvarana jagamiseks (t II kd lk 163 pöördel), mis aga kaebuse lahendamisel tähtsust ei oma, sest vallasvara jagamist apellandid ei taotle.
40.Lisaks eeltoodule nõustub kolleegium apellantidega, et maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta nende vastuväite hagejale hüvitamisele kuuluva notaritasu suuruse kohta. Selles osas vaidlustatakse mitte notaritasu eest hüvise väljamõistmist, vaid selle suurust. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on iseenesest lähtunud otsuse punktis 18 õigesti NotTS sätetest, kuid jätnud tähelepanuta, et hagetavad tasud olid tasutud ajal, kui pärijaid oli mitte 4, vaid 8 (vt pärimistunnistus t I kd lk 17). Hagetavast 295.41 eurost tasus hageja 77.36 eurot 26.05.2015 pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avaldust esitades (t I kd lk 14-15, 16) ja 218.05 eurot 21.12.2015 pärimistunnistust vastu võttes (samas lk 17, 18). Pärimistunnistusest nähtuvalt võtsid pärandi vastu 8 pärijat. Pärandvara ühisuse mõtteliste osade kinkelepingud oli 4 pärija poolt hageja kasuks tehtud alles järgmise aasta veebruaris ja märtsis (t I kd lk 19-24).
Seega olid notaritoimingud, mille eest hageja tasus, tehtud kõigi 8 pärija huvides, kes kõik olid NotS § 38 lõike 1 kohasteks notari tasu maksmiseks kohustatud isikuteks ja kes sama sätte lõike 2 alusel vastutavad maksmisel solidaarselt. VÕS § 63 lõikest 1 ning § 69 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on hageja nõue iga kostja vastu põhjendatud suuruses 295.41 : 8 = 36.93 eurot, mitte 73.85 eurot, nagu leidis maakohus.
41.Kolleegium nõustub apellantidega selles, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis otsuses lahendamata hagiavalduse resolutsiooni punktis 4 esitatud otsuse täitmise viisi taotluse. TsMS § 442 lõike 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsiooniga lahendada selgelt ja ühemõtteliselt mh lahendamata taotlused. Ringkonnakohus saab taotluse ise lahendada, kuid leiab, et see ei kuulu rahuldamisele, kuna on põhjendamata. TsMS § 445 lõige 1 on erand otsuse tavalise täitmise korrast, mistõttu tuleb taotluses esile tuua need erandlikud asjaolud, mille tõttu peaks kohus konkreetsel juhul erandolukorra kehtestama. Selliseid asjaolusid pooled kohtute ette toonud ei ole. Apellantide väidetud vajadus vältida võimalikke viivitusi otsuse täitmisel on üldsõnaline ja põhistamata. Lisaks märgib kolleegium, et hageja on taotlenud, et kohus määraks otsuse täitmise selliselt, et rahaliste vahendite arvel, mis asuvad pärandaja arveldusarvetel, hüvitatakse esmalt temale matusekulud ja alles seejärel kostjatele rahasummad, mille hageja peaks neile hüvitama. Kostjad on seisukohal, et arveldusarvetel olevate rahasummade arvel tuleks hüvitada neile hagejalt väljamõistatud hüvitis. Seega, kuigi kostjad väidavad kaebuses, et nad on hageja taotlusega nõus, ei kattu nende arusaam otsuse täitmise viisist hageja poolt taotletuga. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui eelpool käsitletud erandlikud asjaolud oleksid kohtu ette toodud ja põhistatud, ei oleks sellises olukorras mõistlik ega vajalik määrata otsuses selle täitmise viisi ega korda. Kui poolte vahel tekib takistusi otsuse vabatahtlikus täitmises, kuulub otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
42.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, jäävad menetluskulud maa- ja apellatsioonimenetluses TsMS § 163 lõike 1 alusel iga menetlusosalise enda kanda. Ringkonnakohus ei näe alust kohaldada TsMS § 162 lõiget 4 ja jätta sel alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Selliseid elulisi asjaolusid, millised põhjendaksid kulude menetlusosaliste enda kanda jätmise äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust apellantide suhtes, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Apellatsioonkaebuse esitamine ei olnud tingitud vastustaja poolt maakohtus esitatud faktiväidetest, vaid asjaolust, et maakohus jättis asja lahendades vajaliku tähelepanuta osad kostjad asjakohased vastuväited.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.