DSV Transport AS hagi ROSENKAPF CAPITAL OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
731,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja DSV Transport AS (registrikood 10342368), lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja ROSENKAPF CAPITAL OÜ (registrikood 12664627), seadusjärgne esindaja K M Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista ROSENKAPF CAPITAL OÜ-lt DSV Transport AS kasuks põhivõlgnevus 608,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 34,38 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 682,78 eurot.
3.Välja mõista ROSENKAPF CAPITAL OÜ-lt DSV Transport AS kasuks alates 28.11.2018 viivis tasumata põhivõlalt (608,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 608,40 eurot. Menetluskulude jaotus
Välja mõista ROSENKAPF CAPITAL OÜ-lt DSV Transport AS kasuks põhjendatud menetluskulud 485 eurot.
6.Kohustada ROSENKAPF CAPITAL OÜ-d tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (485 eurot) käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Rosenkapf Capital OÜ (kostja) tellis DSV Transport AS-ilt (hageja) veoteenuse Rootsist Eestisse. Kostja täitis veotellimuse kokkulepitud ajaks ja tarnis tellitud kauba kostjale 13.02.2018. Kostja on kauba kättesaamist kinnitanud. Hageja nõudis kostjalt veotasu maksmist summas 608,40 eurot, kuid kostja ei tasunud. Hageja edastas kostjale kirja teel meeldetuletuse arve tasumise kohta, millele kostja vastas 27.03.2018, et saavad arve tasuda aprillikuus. Kostja lubatud tähtajaks arvet ei tasunud.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 608,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 34,38 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt (608,40 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja ei esitanud ühtegi pretensiooni seoses veoga ning lubas kohustuse täita. Veodokumentide kohaselt oli kaup pakendita ning puuduvad märkmed, et kaup oleks olnud kahjustatud. Kostja esitatud fotod, mis peaks tõendama kahjustust, on tehtud aasta pärast kauba kohale toimetamist.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja esitas kohtule vastuse, milles märkis, et transpordi käigus sai veetud mööbel vigastada. Vigastust polnud võimalik koheselt märgata, kuna kaup oli pakitud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel.
7.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud veolepingust tulenevalt osutatud teenuse eest
arve nr CD655312 tasumist summas 608,40 eurot. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale), saaja aga kohustub tasuma vedajale tasu (VÕS § 774 lg 1). Käesoleval juhul on kauba vastuvõtmise ja üleandmiseks ettenähtud kohad eri riikides. Kui kauba peale- ja mahalaadimise kohad asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni liige, tuleb veolepingule kohaldada Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR konventsiooni) sätteid (CMR konventsioon artikkel 1(1)). Poolte vahel sõlmitud leping vastab veolepingu tunnustele ning esitatud asjaolude järgi kohaldub lepingule CMR konventsioon. Ulatuses, milles vaidlusküsimusi ei reguleeri CMR, kohaldub Eesti siseriiklik õigus. Seega kuulub kohaldamisele nii Eesti seadusandlus, kui ka CMR konventsioon. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.
9.Vedaja vastutab kauba vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni (CMR konventsioon art 17(1)). Vedaja vabaneb vastutusest, kui vigastamine tulenes nõude esitaja ebaõigest teost või hooletusest, nõude esitaja antud juhistest või asjaoludest millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida (CMR konventsioon art 17(2)). Kui vigastus tulenes asjaolust, et kaup oli pakendamata ning pakendita võis kaup loomulike omaduste tõttu saada vigastatud, siis vabaneb vedaja vastutusest, kui vedaja tõendab, et vigastuse tingis pakendi puudumisest tuleneva riski tagajärjel (CMR konventsioon art 17(4) ja 18(2)). Kui tellija ei teatanud kauba vastuvõtmisel kaubal esinevast välisest vigastusest, siis loetakse tõendatuks, et kaup võeti vastu saatedokumentides märgitud seisundis (CMR konventsioon art 30(1)).
10.Kohus selgitas 25. juuni 2019 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (vt digitoimik, dokument nr 12).
11.Vaidlus lepingu sõlmimise ja kehtivuse osas puudub. Samuti pooled ei vaidle kokku lepitud tasu suuruse 608,40 euro üle ning selle üle, et veos on üle antud. Kostja on 27.03.2018 e-kirjas kinnitanud, et saavad arve tasuda aprillikuus (vt digitoimik, hagiavalduse lisa nr 4). Kostja vaidles hagile vastu, kuna transpordi käigus sai veetud mööbel vigastada. Vigastust polnud võimalik koheselt märgata, kuna kaup oli pakitud. Kohus selgitas 25. juuni 2019 määrusega, et kostjal on võimalik tõendada, et kaup oli vigastatud ning vigastus oli olemas kauba hagejale kätte toimetamise hetkel, mistõttu on kostjale tekkinud õigus tasu maksmisest keelduda. Kostja oma väiteid vaatamata kohtu selgitusele tõendanud ei ole.
12.Seega täitis hageja kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused ning kaup on saajale üle antud. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 1). Kostjal on poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev tasu maksmise kohustus, mida kostja on arve tasumata jätmisega rikkunud. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista osutatud teenuse eest põhivõlgnevus 608,40 eurot.
13.Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 14.02.2018 kuni 27.11.2018 eest summas 34,38 euro ja alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. RKTKo nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasumaksmisega viivitamise korral. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt
VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 14.02.2018 kuni 27.11.2018 eest 258 viivituses oldud päeva eest summas 34,38 eurot. Kostja viivisemäärale ega perioodile vastuväited esitanud ei ole. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Kostja arvet tähtajaks ei tasunud ning hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 14.02.2018. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates 14.02.2018 kuni 27.11.2018 eest 34,38 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (608,40 eurot) alates 28.11.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 608,40 eurot.
15.Hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise 40 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel, mille kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nimetatud sätte alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Kohus leiab, et hagejal oli õigus nõuda viivist, kuna kostja oli sissenõutavaks muutunud nõude tasumata jätmisega viivituses. Õiguskirjanduse kohaselt ei ole nõude eelduseks kahju tekkimine ning võlausaldaja ei pea tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures ei ole oluline, kas viivisega on juba kaetud ka teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on võla sissenõudmise tõttu kandnud (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 1131 lg 1 komm, lk 576). Eeltoodust tulenevalt on hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud summas 40 eurot.
16.Poolte poolt esitatud väited ja tõendid, mis ei leidnud käesolevas otsuses kajastamist, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust.
17.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 608,40 eurot, seisuga 27.11.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 34,38 eurot ja alates 28.11.2018 kuni põhinõude (608,40 eurot) täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras tasumata jäänud summalt. Väljamõistetava viivise kogusumma ei tohi ületada põhivõla summat 608,40 eurot.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
19.Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata üksnes hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud hõlmavad riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulusid 455 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 95 eurot tund ilma käibemaksuta ning kokku 5 tundi ja 35 minutit. Hageja
õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1) 22.10.2018 maksekäsu kiirmenetluse koostamine ja kohtusse esitamine 1 h, 20 eurot; 2) 22.11.2018 hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, hagi koostamine ja kohtusse esitamine 1 h ja 35 min; 150 eurot; 3) 27.05.2019 kostja vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine kostja vastusele; 3 h 285,00 eurot.
20.Kohus peab hagejale osutatud õigusabitoiminguid üldjuhul vajalikuks ja põhjendatuks. Hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et kostja vastuse läbitöötamine ja arvamuse koostamine 3 tundi ei ole põhjendatud kulu, kuna kostja vastus oli äärmiselt lakooniline. Kohus leiab, et mõistlik aeg kostja vastuse läbitöötamiseks ja arvamuse koostamiseks on 2 tundi. Koostatud ja esitatud on maksekäsu kiirmenetluse avaldus 20 euro ulatuses (TsMS § 4842). Seega on nimetatud kulu põhjendatud.
21.Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 95 eurot tunnis (km-ta) on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava juristi õigusabi tunnitasu määraga. Kuna hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuga, ei lisandu hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaksu.
22.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 485 eurot, millest 125 eurot on tasutud riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 340 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).