Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: Xxxx OÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx, esindajad, ajutine pankrotihaldur asukoht xxxx); Võlgniku seaduslik esindaja: likvideerija K M (isikukood xxxx, e-post: xxxx); Ajutine pankrotihaldur: Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Xxxx OÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Kristo Teder’il likvideerida Xxxx OÜ (likvideerimisel) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Kristo Teder alates Xxxx OÜ (likvideerimisel) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Xxxx OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks M M (isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Teder’i tasu suuruseks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot ning vajalike kulude katteks 30 eurot, millele lisandub käibemaks 6 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11455318) kasuks.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Kristo Teder’ile ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11455318) arveldusarvele nr xxxx AS-is Swedbank.
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jätta võlgniku kanda.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1 (5)
2-19-9050
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele haldurile, dokumentide hoidjaks määratud M M’ele ja Rahandusministeeriumile.
10.Edastada määrus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
11.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5-7 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Xxxx OÜ (likvideerimisel) likvideerija K M esitas 13.06.2019 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt tegeles võlgnik varasemalt restorani ja kohvikute pidamisega. Osanike 20.05.20189 otsusega võeti vastu otsus võlgniku majandustegevuse lõpetamise ja likvideerimismenetluse algatamise kohta. Ettevõttel on võlgnevusi kokku üle 20 000 eurot ning bilansilist vara umbes 9000 eurot. Vara osas teostab üürileandja pandiõigust. Likvideerija palub algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja pankrot.
2.17.06.2019 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder’i ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 14.08.2019.
3.Kristo Teder esitas 12.08.2019 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku põhitegevuseks oli kohviku pidamine xxxx xxxx hotellis ning alates 2016 tegeleti xxxx kohviku pidamisega. Samuti peeti kohvikut xxxx, xxxx, mille leping lõppes 2019 aprillis. Võlgniku selgituste kohaselt on äriühing tegutsenud viimastel aastatel suure kahjumiga, müügikäive on pidevalt vähenenud. Viimati teeniti võlgniku selgituste kohaselt kasumit aastal 2015. Lisaks märgib võlgnik, et võlgnik tegeles kohviku pidamisega xxxx, pinnal, kuid andis 11.06.2018.a. sõlmitud kokkuleppe alusel üürilepingu üle xxxx OÜ-le. Samas jäi võlgnik endiselt sama kokkuleppe alusel solidaarselt vastutama üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. xxxx OÜ sattus makseraskustesse ja ei suutnud üürilepingust tulenevaid kohustusi täita. Üürileandja ütles lepingu üles ja esitas mõlema ühingu osas kohtule hagi tekkinud võla ja leppetrahvi sissenõudmiseks. Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga võlgnikul igasugune majandustegevus puudub. Võlgnik on edastanud registrile tähtaegset varasemate majandusaastate aruanded. Samuti on võlgnik edastanud haldurile väljavõtted võlgniku raamatupidamise registritest ja vastanud muudele raamatupidamist puudutavatele küsimustele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid asjaolusid, millest võiks nähtuda, et võlgniku juhtorgani liikmed oleksid olnud hooletud oma kohustuste täitmisel. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on arvelduskontodel 2 (5)
2-19-9050 asuvad rahalised vahendid summas 59,28 eurot. Võlgnik on selgitanud, et võlgnikul on vara põhivarana bilansilise väärtusega ca 9 000 eurot. Vara asub endise üürileandja OÜ xxxx ruumides. xxxx OÜ-g on võlgnikul käimas kohtuvaidlus, mille tõttu on üürileandja kasutanud võlgniku vara osas üürileandja kinnipidamisõigust. Võlgnik hindab vara tagasisaamist võimatuks. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga. Võlgnikule kuuluvad debitoorsed nõuded summas 10 331,00 eurot, mis on otseses seoses xxxx OÜ-ga ning endise üürileandja xxxx OÜga, ning milliste vahendite laekumine on väga ebatõenäoline. Ajutine halduri nimetatud varana ei arvesta. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 20 325,08 eurot. Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus muutunud püsivaks 2019 aasta esimeses pooles, mil tegevus sisuliselt lõpetati. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada kohtul pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 3000 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 6 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot. Lisaks palub ajutine haldur määrata vajalike kulude hüvitiseks 30 eurot, millele lisandub käibemaks 6 eurot. Ajutine haldur palub tasu osaliselt hüvitada menetlusabina riigi vahenditest ja ülejäänud välja mõista võlgnikult.
5.14.08.2019 toimunud jäi võlgnik avalduse ning ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 3000 eurot hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.08.2019. Seisuga 14.08.201921.08.2019 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 3 (5)
2-19-9050
9.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul kohustused ületavad tema vara. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning pankrotimenetluse kulusid kanda. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
11.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks vastavalt ajutise halduri ettepanekule M M’e (isikukood xxxx).
12.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
13.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Kristo Teder’i tasu suuruseks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot ning vajalike kulude katteks 30 eurot, millele lisandub käibemaks 6 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11455318) kasuks.
14.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata 4 (5)
2-19-9050 nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
15.Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, summas 397 eurot (lisandub käibemaks), mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Kristo Teder’ile ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11455318) arveldusarvele nr EE832200221039155226 ASis Swedbank.
16.Ülejäänud ajutise haldur tasu ja kulud jäävad PankrS § 23 lg 4 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.