Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 3. juuni 2019. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 3. juunil 2019. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 19. juunil 2019. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on Bigbank AS ja kostja sõlminud XX.XX.XXXX. a järelmaksulepingu nr XXX. Bigbank AS finantseeris lepingu nr XXX kohaselt kostja poolt soetatava eseme (Apple iPhone 7) ostu. Järelmaksu summa oli 783,99 eurot. Lepingu täitmise tähtpäev on 15. oktoober 2020. Kostja ei tasunud lepingu nr XXX alusel ühtegi makset. Bigbank AS saatis 1. veebruaril 2018 kostjale hoiatuse/meeldetuletuse lepingu nr XXX ülesütlemise kohta ja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Bigbank AS ütles 8. märtsil 2018. a lepingu nr XXX üles. Bigbank AS on lepingu nr XXX seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lõikes 1 sätestatud korda järgides üles öelnud. Hagiavalduse kohaselt on AS Bigbank 30. märtsil 2018. a loovutanud nõude hagejale. Hageja võib lepingu nr XXX ja VÕS § 396 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt krediidi tagastamist summas 783,99 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hagiavalduse kohaselt on lepingus nr XXX kokku lepitud järelmaksu intress 12,90 % aastas. Hageja on hagiavalduses samas ka märkinud, et lepingus nr XXX kokku lepitud järelmaksu intressi määr tagastamata järelmaksu summa jäägilt on 22,39 % aastas. Kohus leiab, et olukorras, kus tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär vastuoluliselt saab siduvaks pidada madalamat intressimäära, arvestades asjaolu, et intressimäära avaldamine on VÕS § 4031 lg 1 p 8 kohaselt krediidiandja kohustus. Hageja võib lepingu nr XXX ja VÕS § 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 järgi seega nõuda kostjalt intressi tasumist 73,78 (25,84 + 14,34 + 14,04 + 13,74 + (783,99 *12,90 *21/365 / 100)] eurot. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja 2. aprillil 2018. a, 16. aprillil 2018 ja 30. aprillil 2018 kostjale tasulised meeldetuletused. Esimese meeldetuletuse saatmise kulu oli 20 eurot. Kahe järgmise meeldetuletuse saatmise kulu oli kokku 10 (5 + 5) eurot. Hageja võib lepingu nr XXX üldtingimuste punktile 5.5. ja VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 30 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Lepingust nr XXX tulenev intressimäär on eelpool toodust tulenevalt 12,90% aastas. Hageja võib VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi nõuda lepingus nr XXX tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist seega määras 12,90% aastas. Hageja saab ajavahemikul 9. märts 2018 – 5. märts 2019 seega viivist nõuda 100,30 (783,99 * 12,90 * 362/365 / 100) eurot. Hagiavalduse kohaselt on Bigbank AS ja kostja sõlminud XX.XX.XXXX. a mobiilse krediitkaardi lepingu nr XXX. Krediidisumma oli 1000 eurot. Krediidi tagastamise tähtpäevaks lepiti kokku 18. september 2018. Kostja pidi tasuma igakuiselt 10. kuupäevaks intressi makseid. Kostja ei täitnud lepingut. Bigbank AS saatis 27. detsembril 2017. a kostjale hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Bigbank AS ütles lepingu 19. jaanuaril 2018. a üles. Bigbank AS on lepingu seega VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud korda järgides üles öelnud. Hagiavalduse kohaselt on AS Bigbank 15. veebruaril 2018. a loovutanud nõude hagejale. Hageja võib lepingu nr nr XXX ja VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt krediidi tagastamist summas 1000 eurot ja intressi tasumist alates 19. septembrist 2017 kuni 19. jaanuarini 2018 summas 57,14 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

Hagiavalduse kohaselt on Bigbank AS saatnud kostjale lepingu kehtivuse ajal meeldetuletuse hoiatuse. Hoiatuse saatmise kulu on 5 eurot. Hageja võib lepingu nr XXX üldtingimuste punkt 8.3. ja VÕS § 1132 lg 1 alusel nõuda kostjalt hoiatuse saatmise kulu 5 euro hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja 16. veebruaril 2018. a, 1. märtsil 2018 ja 14. märtsil 2018 kostjale tasulised meeldetuletused. Esimese meeldetuletuse saatmise kulu oli 25 eurot. Kahe järgmise meeldetuletuse saatmise kulu oli kokku 10 (5 + 5) eurot. Hageja võib lepingu nr XXX üldtingimuste punkti 8.3. ja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 35 eurot. Hageja sissenõudmise kulude nõue 40 eurot tuleb seega rahuldada. Lepingus nr XXX tulenev intressimäär on eelpool toodust tulenevalt 17% aastas. Hageja võib VÕS § 415 lg 1 ja § § 113 lg 1 järgi nõuda lepingust nr XXX tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist seega määras 17% aastas. Hageja saab ajavahemikul 20. jaanuar 2018 – 5. märts 2019 seega viivist nõuda 190,96 (1000 * 17 * 410/365 / 100) eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 97% ulatuses. Asja materjalide kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 250 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja menetlusdokumentide tõlkimise kulu 816 eurot, kokku 1122 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks on TsMS § 4842 riigilõiv ning muude menetluskulude hüvitis 20 eurot. Avaldaja kantud muid menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Avaldaja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud, sh menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud, tuleb seega hüvitada 20 euro ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul tasutud riigilõiv ja menetlusdokumentide tõlkimise kulu on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning § 143 p 1 järgi menetluskulud. Tõlkekulude hüvitamisel tuleb TsMS § 153 lg 2 järgi arvestada tõlgi kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning asjaolusid, mille tingimustes tuli tõlge teha. Hageja on kandnud tõlkekulusid seoses järgmiste dokumentide tõlkimisega: leping nr XXX põhitingimused (1 leht), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (2 lehte), mobiilise krediitkaarti lepingu üldtingimused (3 lehte), AS Bigbank üldtingimused (7 lehte) ja AS Bigbank erakliendi lepingueelne teave (3 lehte). Hageja poolt esitatud tõlgetest ei nähtu, kes on tõlke teinud. Tõlked ei ole tõlgi poolt allkirjastatud. Leping nr XXX põhitingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe failist nähtuvalt on selle autor Mait Tooming. Mait Tooming töötab emaksuameti andmetel osaühingus Luisa Tõlkebüroo. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht on tüüpvorm. Hagejale oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe eestikeelne tüüpvorm kättesaadav, kuivõrd ta on selle teise käesolevas tsiviilasjas esitanud. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe tõlkimine ei ole olnud kogu ulatuses seega vajalik. Mobiilise krediitkaarti lepingu üldtingimuste faili kohaselt on selle autor Piret Raudvere. AS Bigbank üldtingimusete faili kohaselt on selle autor TxmlOfflineReview v3.5.0_SP4. AS Bigbank erakliendi lepingueelne teabe faili kohaselt on selle autor Karen Koiva. Piret Raudvere ja Karen Koiva ei ole rahvastikuregistri järgi tuvastatavad. Hageja poolt esitatud mobiilise krediitkaarti lepingu üldtingimuste ja AS Bigbank üldtingimuste tõlked on suures osas sisuliselt samad AS Bigbank koduleheküljel olevate ja vabalt kättesaadavate mobiilise krediitkaarti lepingu üldtingimuste ja AS Bigbank üldtingimuste eesti keelsete versioonidega, vaatamata sellele, et AS Bigbank koduleheküljel olevad mobiilise krediitkaarti lepingu üldtingimuste ja AS Bigbank üldtingimuste versioonid on hilisemad. Kohus leiab, et ilmselgelt pidid AS-l Bigbank Eestis tegutseva krediidiasutusena olema ka varasemate tüüptingimuste eestikeelne versioon. Hageja poolt AS Bigbank erakliendi lepingueelse teabe tõlge on identne AS Bigbank kodulehel oleva ja vabalt kätte saadava AS Bigbank erakliendi lepingueelse teabe eesti keelse versioonidega, va telefoninumbri osas. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja poolt esitatud tõlgete tegemiseks oli võimalik kasutada eestikeelseid versioone, mis vähendanuks töö mahtu märkimisväärselt. AS Bigbank tüüptingimuste ning lepingueelse teabe osas, mis olid panga

poolt juba varasemalt eestikeelselt olemas puudus üldse vajadus tellida nende tõlge tõlkebüroolt, kuivõrd hageja oleks saanud need tasuta AS-lt Bigbank, kes talle nõude loovutas. Nimelt on nõude loovutanud isikul VÕS § 168 lg 1 järgi kohustus anda uuele võlausaldajale üle nõuet tõendavad dokumendid. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, eelkõige asjaolu, et 16 tõlgitud leheküljest oli vaja tõlkebüroolt tõlget tellida üksnes 3 lk ulatuses ning ka seda üksnes osaliselt, on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada hageja tõlkekulud 1/8 osas, st 102 euro ulatuses. Kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb tõlkekulud TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitada käibemaksuta. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 372 (250 + 20 + 102) eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 97% kostja kanda ja 3% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista hageja menetluskulu 360,84 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.