2-19-5659/6 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 6, 7, 9 ja 10 kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ja realiseerida TsMS § 405 lg 2 sätestatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt võla väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohtuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on esitanud tõendina 12.04.2018.a. Saunapoint OÜ-le esitatud arve kerise Narvi Velvet 20 eest tasumiseks summas 1260,53 eurot, maksetähtajaga 19.04.2018.a. ning viivise määraga 0,20 % päevas (tl.5). Arvel on kostja esindaja M.B kinnitus kauba kättesaamise kohta. Hageja ja kostja e-kirjavahetusest (tl.8-11) nähtub, et kostja on 13.03.2018.a. soovinud tellida kerise Narvi Velvet, 11.04.2018.a. saadetud kirjas on kostja soovinud saada kerise Narvi Velvet 20 eest tasumiseks ülekandearvet. 19.10.2018.a. ja 10.01.2019.a. saadetud kirjades teavitab hageja kostjat arve tasumata jätmisest ja viivise nõudmise õigusest. Hageja on andnud kostjale täiendavad tähtajad võla tasumiseks, märkides, et antud tähtajaks võlgnevuse tasumisel loobub hageja viivisenõudest. Kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud, on hageja pöördunud 10.04.2019.a. nõudega kohtu poole. Kostja seaduslik esindaja on 29.mail 2019.a. e-posti aadressilt saadetud kirjas (tl.25) kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist. Eelnevas telefonisuhtluses kohtuametnikuga on kostja esindaja avaldanud, et kavatseb võlgnevuse tasuda 2-3 nädala jooksul. Kirjalikus menetluses ei ole kumbki pool kohtule täiendavaid tõendeid ega seisukohti esitanud. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt kokku 2155,51 euro tasumist, sealhulgas põhivõlgnevus 1260,53 eurot ja viivis 0,2 % päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni hagi esitamiseni 894,98 eurot. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel riigilõivu summas 250 eurot. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Arvestades hagi rahuldamist tuleb menetluskulu hageja poolt tasutud riigilõivu näol jätta kostja kanda ning kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskulu katteks välja mõista 250 eurot. Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik