lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-8080/3

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-8080/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
875
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maksu- ja Tolliamet70000349(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-8080

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Ande Tänav

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistamisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 09. mai 2019 kandemäärus nr 500712019

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), volitatud esindaja Merlin Paas Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

II:

YY

(isikukood

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 09. mai 2019 kandemäärus nr 500712019 muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale 12.03.2019 kinnistamisavalduse, milles palus kustutada kinnistusregistriosast nr 8837902 01.11.2010 asjaõiguslepingu nr 2641 alusel kinnistusraamatusse kuuendale järjekohale seatud kohtuliku hüpoteegi suurusega 25 564,66 eurot (400 000 krooni). Koos kinnistamisavaldusega esitas avaldaja kinnisasja omanike taotluse kinnistu hüpoteegi alt vabastamiseks.
2.Kohtunikuabi jättis 14.03.2019 määrusega kinnistamisavalduse käiguta ja kohustas avaldajat esitama hüpoteegipidaja ja kinnisasja omanike notariaalselt kinnitatud avaldused hüpoteegi lõpetamise kohta. Määruse põhjenduste kohaselt on hüpoteegi lõpetamiseks vajalik hüpoteegipidaja ja õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta ja hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Lisaks on hüpoteegi lõpetamiseks vajalik kinnistu omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Digitaalallkirjaga võivad olla vaid kustutamise avaldused ja nõusolekud.
3.Kuna eelviidatud dokumente kinnistusosakonnale ei esitatud, jättis kohtunikuabi 09.05.2019 kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruskaebus
4.Avaldaja palub kinnistamisavalduse rahuldada ja kustutada kinnistusregistriosast nr 8837902 kuuendale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi suurusega 25 564,66 eurot (400 000 krooni).
5.Hüpoteekide kustutamiseks piisab Maksu- ja Tolliameti digitaalallkirjastatud avaldusest, millele on lisatud kinnisasja omanike digitaalkirjastatud nõusolekud hüpoteegi kustutamiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 21 ja § 341 lg 5 kohaselt on digitaalallkirjastatud vorm lubatud. Kinnistusosakond tõlgendas ebaõigesti Riigikohtu 25.04.2018 otsust nr 2-15-8579, kui tõlgendas õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldust kinnistu omaniku avaldusena. Tegelikult mõeldi õigustatud isikuna hüpoteegipidajat.
6.Maksu- ja Tolliametil on hüpoteegipidajana õigus taotleda hüpoteegi kustutamist ja esitada kinnistusosakonnale avaldus. KRS § 34 lg 21 kohaselt võib kinnistamisavaldus – avaldus hüpoteegi lõpetamiseks – olla digitaalselt allkirjastatud. Kinnisasja omaniku kinnistamisavaldust ei ole hüpoteegi lõpetamiseks vaja. Menetluse edasine käik
7.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks pädevale kohtunikule. Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Ringkonnakohus selgitab seoses hüpoteegikande kinnistusraamatust kustutamisega esmalt, et eristada tuleb õiguse lõpetamise materiaalõiguslikke avaldusi (käsutustehinguid) ja hüpoteegi kustutamise avaldust. Neist esimest reguleerivad asjaõigusseaduse (AÕS) § 642

ja § 330 ning teist KRS § 34 ja § 341. Õigusmuudatus tekib üksnes nende elementide koostoimes. Määruskaebuse esitaja samastab ekslikult kinnistamisavaldust käsutustehinguga.

10.Nimelt on AÕS § 642 esimese lause kohaselt kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul ei tulene eriseadustest teisiti. Lisaks õigustatud isiku, s.o hüpoteegipidaja avaldusele on AÕS § 330 esimese lause kohaselt hüpoteegi lõpetamiseks vajalik ka kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek (materiaalõiguslik nõusolek lõpetamisavalduse tegemiseks). Seega tuleb hüpoteegi lõpetamiseks esitada materiaalõiguslik avaldus ja nõusolek õiguse lõpetamise kohta, mis peavad olema notariaalselt kinnitatud vormis.
11.AÕS § 642 esimesest lausest tuleneb, et lisaks materiaalõiguslikule käsutusele on õiguse lõpetamiseks vajalik ka hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Õiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tuleb esitada kinnistamisavaldus, mille võib KRS § 34 lg 1 kohaselt esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik (aga ka mõni samal või tagumisel järjekohal oleva õiguse omaja) ja see võib olla nii notariaalselt kinnitatud kui ka digitaalselt allkirjastatud (KRS § 34 lg 21). KRS § 341 lg 2 p 2 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vaja esitada hüpoteegipidaja ja hüpoteeki koormavate õiguste omajate nõusolek ning sama sätte lg 4 järgi ka kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek võib olla notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (KRS § 341 lg-d 5 ja 51). Seega võib kinnistamisavalduse esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik, kuid sellele tuleb lisada vastavalt hüpoteegipidaja või kinnisasja omaniku nõusolek. Kinnistamisavaldus ja nõusolek kande tegemiseks võivad olla digitaalselt allkirjastatud.
12.Eelnevast tulenevalt ei näe seadus erinevalt kinnistamisavaldusest ette, et õiguse lõpetamise materiaalõiguslik avaldus võiks olla üksnes digitaalselt allkirjastatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, nagu võimaldaks kinnistamisavaldusele sätestatud vabam vorminõue eirata käsutustehingule kehtestatud notariaalse kinnitamise nõuet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 81 lg 1 esimese lause kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Sama paragrahvi teise lause kohaselt asendab tehingu notariaalset kinnitamist selle notariaalne tõestamine. Seadus ei võimalda notariaalset kinnitamist asendada tehingu elektroonilise vormiga (TsÜS § 80).
13.Käesoleval juhul esitas avaldaja kinnistusosakonnale avalduse hüpoteegi kustutamiseks koos kinnisasja omanike taotlusega kinnisasja hüpoteegi alt vabastamiseks, kuid ei esitanud materiaalõiguslikku avaldust ja nõusolekut (käsutustehinguid) õiguse lõpetamise kohta. Kuna kinnistamisavaldusele olid vajalikud dokumendid lisamata (vt ka KRS § 35 lg 1 p 1), jättis kinnistusosakond kinnistamisavalduse õigesti rahuldamata (KRS § 46 lg 5).
14.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

Indrek Soots

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja