Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2025.a, Tallinn,
Tsiviilasja number
2-25-103305
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5915,36 eurot Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046; lepinguline esindaja: Marie Tsine, e-post: xxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: X, isikukood XXX Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ lepingust tulenev võlgnevus summas 5507,33 eurot, millest põhivõlgnevus 3659,48 eurot, intress 1364,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 448,34 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot, ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 3659,48 eurolt alates 05.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 615 eurot.
Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xil tasuda B2 Impact OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.
Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu siis kui kostjale ei ole õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord 1
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja ESTO AS (registrikood: 14180709, krediidiandja) sõlmisid 02.02.2022 tähtajatu krediidilepingu nr 75561002734, krediidilimiidiga 2000 eurot. Nimetatud lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 35,4% aastas ehk 0.10% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 50,45% aastas. 23.10.2023. a sõlmisid pooled krediidilepingu lisa, millega pooled leppisid kokku krediidilimiidi suurendamises 3950 euroni. Nimetatud lepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 40,7% aastas ehk 0.11% päevas. Krediidi kogukulu moodustas 5,162.81 eurot. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 49,22% aastas. Kostja on saanud perioodil 02.02.2021 - 24.11.2023 krediiti kokku summas 6372,95 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasu 28,45 eurot ja kiire väljavõtu tasu 99,50 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 3383,40 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 2585,52 eurot, intressi katteks 741,77 eurot, meeldetuletus tasu katteks 15 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 39,80 eurot ja kaardimakse tehingutasu katteks 1,31 eurot. Kostjat hoiatati 30.10.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 13.11.2024, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati 04.07.2024, siis oli kostja viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.08.2024, 15.09.2024, 15.10.2024, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 14.11.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles. Kostjale edastati 06.12.2024 nõudekiri ja nõude loovutamise teatis, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest B2 Impact OÜ-le. 2
Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik märkinud sissetuleku, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud pangakontol tuvastatud 4 kuu keskmisest sissetulekust. Tuvastatud on ka Pensionikeskuse sissetulek. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Hageja palub välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 5507,33 eurot, millest põhivõlgnevus 3659,48 eurot, intress 1364,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 448,34 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot; VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 3659,48 eurolt alates 05.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni; riigilõiv 595 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.04.25.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Hageja on esitanud tõendid (hagi lisa 9, 10, dtl 129-145), mille kohaselt krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 1000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud pangakontol tuvastatud 4 kuu keskmisest sissetulekust summas 1306,70 eurot. Tuvastatud on ka Pensionikeskuse sissetulek. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 100 eurot ja majapidamiskulud 300 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidihinnang. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. Kohus kontrollis lepingujärgset krediidi kulukuse määra (50,45% ja 49,22%) ning leidis, et see ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2021 määratud eraisikutele antud 3
tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% ja 31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Kostja sõlmis 02.02.22 tähtajatu krediidilepingu nr 75561002734, mille krediidi kulukuse määraks on 50,45% ja 23.10.23 krediidilepingu lisa, mille krediidi kulukuse määraks on 49,22%. Seega vastasid lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele (16,95*3=50,85%; 16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 615 eurot (595+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (615 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.