2-19-6382/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud A Bi avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ostis avaldaja 19.09.2007. a kinnistu, milleks võttis pangalaenu summas 142 522,98 eurot (2 230 000 krooni), ostetavale kinnistule seati lepinguga hüpoteek AS xxx kasuks. 01.11.2012. a sõlmis avaldaja xxx AS-iga kui xxx õigusjärglasega võlatunnistuse nõusoleku kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Selle võlatunnistuse andmise ajal oli avaldaja võlgnevus võlausaldaja ees 123 332,39 eurot (selleks ajaks oli pank avaldaja kinnistu realiseerinud ning selle võrra vähendati laenusummat). 09.11.2015. a algatati avaldaja suhtes täitemenetlus nr 024/2015/1829. Realiseeritavat vara võlgnikul rohkem ei ole. Avaldaja on jäänud ilma ostetud kinnistust ning tema kanda on ikkagi jäänud ülisuur võlgnevus panga ees, mida avaldaja ei suudaks ära maksta ka väga pika aja jooksul. Avaldaja käib tööl ning on jõudumööda tasunud igakuiselt võla vähendamiseks makseid (kokku summas 15 046,90 eurot), kuid võlgnevus oluliselt ei vähene – avaldajal on xxx AS ees võlgnevus summas 116 556,24 eurot. Avaldaja palub kohtul algatada avaldaja suhtes pankrotimenetlus, määrata ajutine pankrotihaldur, kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 20.5.2019. a nimetas kohus A Bi ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A Bi pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku igakuine sissetulek on töötasu ca 600-700 eurot, teadaolevate kohustuste maht on 116 356,16 eurot. Arvestades TSM § 132 sätestatut ning asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, ei ole võlgnik suuteline rahuldama kohustusi nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, milleks on suutmatus teenindada võetud pangalaenu ning kinnisvara hindade langusest tekkinud müügikahjum, mis on peale vara müüki jäänud võlgniku kanda. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab ajutine haldur 2012.a. novembrikuu, kui müüdi laenu tagatiseks olnud kinnistu ning selgus, et vara müügist saadud raha arvelt ei ole võimalik võlausaldaja nõuet rahuldada. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 9 töötunni eest kokku summas 720 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot ja tehtud kulutuste eest 23 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad PankrS § 150 alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta ajutise pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.