R A-Pi hagi A Hi, M V, R V ja E V vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. M V, R V ja E V vastuhagi R-A-Pi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks
Hagihind
Põhihagil 17 500 eurot Vastuhagil 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R A-P (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee Kostja I: A H (sünd xxx), lepinguline esindaja Rait Sarjas Kostja II: M V (isikukood xxx) Kostja III: R V (isikukood xxx) Kostja IV: E V (isikukood xxx) Kostjate II-IV lepingulised esindajad vandeadvokaat Aidi Kallavus ja vandeadvokaat Leho Pihkva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Uuendada menetlus.
1(5)
Kinnitada R A-Pi, A Hi, M V, R V ja E V kompromiss järgmistel tingimustel:
1.Pooled lõpetavad R A-Pi (isikukood x) osas kaasomandi Tallinna linnas, x asuvale kinnistule, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr x (katastritunnus xxx, pindala 1648 m2) (edaspidi Kinnistu) käesolevas kompromissilepingus sätestatud tingimustel.
2.Pooled jagavad kaasomandi lõpetamisel Kinnistu poolte kui kaasomanike vahel koos oluliste osadega reaalosadeks vastavalt poolte poolt kinnitatud ja maakatastris registreeritud plaanile selliselt, et Kinnistust eraldatav üks osa jääb eraldi kinnistuna R A-Pi ainuomandisse ning ülejäänud osa Kinnistust jääb eraldi kinnistuna M V, R V ning E V kaasomandisse. Eraldatava kinnistu eeldatav suurus on 400 m2 ja see on tähistatud kompromissilepingu lisas nr 1 (moodustatava kinnistu piirid lisaks 1 oleval plaanil on indikatiivsed ja täpsustuvad katastrimõõdistamise käigus). Juhul, kui maakorralduslikel põhjustel on vältimatult vajalik eraldatava kinnistu pindala suurendamine, siis on võimalik selle suurenemine maksimaalselt kuni suuruseni 440 m2 (st +10 %). Juhul, kui maakorralduslikel või mistahes muudel M Vst, R Vst ja E Vst ja R A-Pist sõltumatutel asjaoludel ületaks vastava katastriüksuse pindala 440 m2, on neil õigus kompromissilepingust taganeda ja sellisel juhul kompromissi kohtule kinnitamiseks ei esitata ning jätkub tsiviilasja nr 2-17-15018 menetlus.
3.Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu kohtule kinnitamiseks kolme (3) tööpäeva jooksul pärast Kinnistust R A-Pi jaoks eraldatava katastriüksuse registreerimist maakatastris. Kompromissilepingule lisatakse kohtule kinnitamiseks esitamisel maakatastris registreeritud eraldatava kinnistu plaan.
4.Kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks kompromissilepingu p-des 1, 2 kirjeldatud viisil on pooled kokku leppinud alljärgnevas:
4.1.R A-P võtab kümne (10) tööpäeva jooksul arvates käesoleva kompromissilepingu sõlmimisest hinnapakkumised vähemalt kahelt (2) maamõõtjalt, paludes neil esitada hinnapakkumine vastavalt lähteülesandele, s.o katastriüksuse (Kinnistu) kontrollmõõdistamine ning katastrimõõdistamise toimikute koostamine katastriüksuste moodustamiseks;
4.2.valida kooskõlastatult, arvates viimase hinnapakkumise laekumisest, kahe (2) tööpäeva jooksul välja katastrimõõdistamiste teostaja, s.o maamõõtja – pakkumise valikukriteeriumiks on töö tegemise lühem tähtaeg ja odavaim hind;
4.3.sõlmida poolte poolt välja valitud maamõõtjaga leping kahe (2) tööpäeva jooksul arvates p-s 4.2. sätestatud valiku teostamisest, vastava lepingu allkirjastavad kõik Kinnistu kaasomanikud;
4.4.maamõõtmistega seonduvad kulud kaab R A-P;
4.5.esitada katastripidajale kümne (10) tööpäeva jooksul arvates käesoleva kompromissilepingu sõlmimisest taotlus katastrimõõdistamise teostamiseks (katastrimõõdistamise tingimuste taotlemine) vastavalt käesolevale kompromissilepingule lisatud plaanile;
4.6.kohustuda osalema piiri maastikul kättenäitamisel vastavalt maamõõtja poolt saadetud kutsele;
4.7.allkirjastada maamõõtja poolt koostatud ja edastatud piiriprotokoll hiljemalt seitsme (7) päeva jooksul piiriprotokolli kättesaadavaks tegemisest ning tagastada allkirjastatud piiriprotokoll viivitamatult maamõõtjale;
4.8.ilmuda notarisse R R A-Pi poolt nimetatud ajal ja kohas Kinnistu jagamiseks ning juurdepääsu seadmiseks vajaliku notariaaltoimingu tegemiseks, vastava notariaaltoiminguga seotud notaritasu kaab R A-P. R A-P 2(5)
teatab notari ajast ette vähemalt kümme (10) tööpäeva.
5.Pooled on kokku leppinud, et R A-P maksab tema suhtes kaasomandi lõpetamise ja Kinnistu reaalosadeks jagamise eest M Vle, R Vle ja E Vle hüvitist kokku summas 90 000 (üheksakümmend tuhat) eurot, hoiustades selle enne punktis
4.8.sätestatud tehingut notari deposiitkontole. Notar maksab hüvitise summa M Vle, R Vle ja E Vle välja nende poolt näidatud andmetel kahe (2) tööpäeva jooksul arvates notariaaltoimingu tegemisest, millega pooled jagavad Kinnistu, moodustub kaks eraldi kinnisasja ning R A-Pi kinnisasjale määratakse juurdepääs.
6.Pooled on kokku leppinud, et Kinnistu ühe (1) ruutmeetri maksumus on 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot, milline väärtus omab tähendust juhul, kui katastrimõõdistamise tulemusel selgub, et moodustatava katastriüksuse (R A-Pile jääva kinnistu) pindala on rohkem kui 400 (nelisada) ruutmeetrit. Sellisel juhul suureneb vastavalt kompromissilepingu p-s 5 nimetatud hüvitise summa.
7.Pooled on kokku leppinud, et pärast Kinnistu kaasomandi lõpetamist R A-Pi osas ning Kinnistu reaalosadeks jagamist läbi kahe eraldi kinnistu moodustamise ei tee pooled vastastikku mistahes takistusi kinnistute kasutamiseks vajalike järgmiste kommunikatsioonide – vee- ja kanalisatsioonisüsteem; elektrisüsteem – õiguspärasel kasutamisel, sõltumata sellest, kummal moodustataval kinnistul vastavad süsteemid asuvad. Vee tarbimise arvestamine x aadressil jätkub ka pärast Kinnistu reaalosadeks jagamist senini toimival viisil, kui pooled ei lepi kirjalikult kokku teisiti. R A-Pi esimesel kirjalikul nõudmisel või vee-ettevõtja poolt tehtud hinnamuutuste korral väljastavad M V ja/või R V ja/või E V R A-Pile vee-ettevõtja poolt esitatud arve x aadressil toimuva veetarbimise arvestuse õigsuse kontrollimiseks. Pooled on kokku leppinud, et R A-P maksab juurdepääsu ja tehnovõrkude talumise eest hüvitist summas ükssada viiskümmend (150) eurot aastas, kandes vastava summa M V arveldusarvele x. Hüvitise tasumise kohustus tekib kahe eraldi kinnisasja kinnistusraamatusse kandmisele järgnevast kuust. Edasiselt tasutakse vastav hüvitis ette järgneva aasta eest jooksva aasta 10. jaanuariks.
8.Ainult R A-Pi omandisse jäävat kinnisasja teenindavate, läbi M V, R V ja E V omandisse jäävat kinnisasja kulgevate elektrikaablite, vee- ja kanalisatsioonitrassi korrashoiu ja remondiga seotud kulud kaab R A-P. Elektrikaablite, vee- ja kanalisatsioonitrasside osade (nt veemõõdusõlm), mis on poolte ühiskasutuses, korrashoiu ja remondiga seotud kulud jagatakse proportsionaalselt kahel kinnistul (s.o R A-Pi omandisse jääv kinnistu ja M V, R V je E V omandisse jääv kinnistu) paiknevate hoonete elamispindadega.
9.Pooled on kokku leppinud, et kahe eraldi kinnisasja moodustamisel ei raja pooled kinnistu piirile ega selle vahetusse lähedusse müüri, hekki, kraavi vmt, mis takistaksid pooltel nendele kuuluvate kinnisasjade sihipärast kasutamist, sh juurdepääsu. Käesolev punkt ei piira piirdeaia rajamist maksimaalse kõrgusega 150 cm.
10.Arvestades, et moodustataval kinnisasjal, mis jääb R A-Pi omandisse (eeldusliku aadressiga x) puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on pooled kokku leppinud, et seavad p-s 4.8. nimetatud notariaaltoimingus juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle M Vle, R Vle ja E Vle kuuluva kinnisasja järgmistel tingimustel:
10.1.juurdepääs on tähistatud käesoleva kompromissilepingu lisaks oleval plaanil;
10.2.juurdepääsu tasu on ükssada viiskümmend (150) eurot aastas, sisaldades ka tasu tehnovõrkude talumise eest;
3(5)
10.3.juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui sõidukitega, sh prügiveoteenuse osutamise võimaldamiseks;
10.4.juurdepääs vastab ohutusnõuetele;
10.5.M V, R V ja E V kohustuvad andma nõusoleku märkuse kandmiseks kinnistusraamatu asjaomaste registriosade III jakku kokkulepitud juurdepääsu kohta kokkulepitud tingimustel.
11.Punktis 4.8. nimetatud notariaalse dokumendi allkirjastavad Pooled hiljemalt neljateist (14) tööpäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Pooled kohustuvad andma nõusolekud ja tahteavaldused Kinnistu jagamiseks reaalosadeks selliselt, et Kinnistust moodustuks kaks eraldi kinnisasja. Kahe eraldi kinnisasja täpsed pindalad on määratud maakatastris registreeritud plaanidel. R A-Pile antakse üle eraldatava kinnisasja omand ja määratakse sellele juurdepääs p-s 4.8. nimetatud notariaalse tehinguga käesolevas kompromissilepingus sätestatud tingimustel.
12.Olukorras, milles Pooled ei ole andnud kompromissilepingu punktis 11 nimetatud nõusolekuid ja tahteavaldusi, asendab Poolte kompromissilepingu punktis 11 nimetatud nõusolekud ja tahteavaldused tsiviilasjas nr 2-17-15018 jõustunud kohtulahend, s.o tsiviilasjas nr 2-17-15018 kompromissi kinnitav kohtumäärus.
13.Pooled kohustuvad andma punktis 4.8. nimetatud notariaalses dokumendis nõusolekud ja tahteavaldused Kinnistu jagamise tulemusel tekkiva kinnisasja, katastriüksuse moodustamise järgselt selgunud pindalaga ning aadressiga Tallinna linn x, omanikuna R A-Pi, kinnistusraamatusse sissekandmiseks.
14.Olukorras, milles Pooled ei ole andnud punktis 4.8. nimetatud notariaalses dokumendis kompromissilepingu punktis 13 nimetatud nõusolekuid ja tahteavaldusi, asendab Poolte punktis 13 nimetatud nõusolekud ja tahteavaldused tsiviilasjas nr 217-15018 jõustunud kohtulahend, s.o tsiviilasjas nr 2-17-15018 kompromissi kinnitav kohtumäärus.
15.Kompromissi kohtulikul kinnitamisel loobuvad pooled kõigist olemasolevatest ja tulevikus tekkida võivatest nõuetest teineteise vastu, millised tulenevad tsiviilasja nr 2-17-15018 kohtumenetluse esemest.
16.Pooled on kokku leppinud, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-17-15018 kantud ja sellega seotud menetluskulud jäävad nende endi kanda ning kumbki pool ei esita teise poole suhtes menetluskulude hüvitamise nõuet.
17.Tagastamisele kuuluv riigilõiv jääb poolele, kes on selle tasunud.
18.Kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
19.Pooled on kokku leppinud, et kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks, misjärel menetlus tsiviilasjas nr 2-17-15018 jätkub. Lisa: plaan. Lõpetada asja menetlus. Rahuldada poolte taotlus. Tagastada R A-Pile riigilõiv 350 eurot R A-Pi pangakontole nr x.
4(5)
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 alusel lg 1 alusel tuleb menetlus uuendada. TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. 03.05.2019 määrusega peatati menetlus kuni poolte 26.11.2018 kompromissilepingus nimetatud katastriüksuse maakatastris registreerimise haldusmenetluse lõppemiseni. Poolte 08.07.2019 avalduse kohaselt on nimetatud katastriüksuse maakatastris registreerimise haldusmenetlus lõppenud. Menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
2.TsMS § 430 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb kompromiss kinnitada ja asja menetlus lõpetada.
3.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse; kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
4.Kohus on eelnevalt selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi.
5.Kohus on seisukohal, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita.
6.TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tuleb riigilõivu tagastamise taotlus rahuldada ja tagastada hagejale riigilõiv 350 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti; riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagi esitamisel kuulus tasumisele ja on tasutud 700 eurot riigilõivu. Pool riigilõivust tuleb tagastada taotluses märgitud pangakontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.