Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-18-135931 1.4 kompromissiosalised on kokku leppinud, et nad kannavad tsiviilasja nr 2-18-135931 menetlusega seotud kohtukulud ja kohtuvälised kulud, mida ei ole kompromissis otse nimetatud ise ning neid ei jaotata; 1.5 pooled on leppinud kokku, et mõlemad kohustuvad tingimusteta hoiduma igasuguste avalduste tegemisest kolmandatele isikutele tsiviilasjas nr 2-18-135931 avalduse esitamist, nimetatud menetluse käiku ning kompromissi puudutavates mistahes küsimustes, samuti hoiduma kõnes ja kirjas kõikvõimalikest kommentaaridest sellesse menetlusse puutuvate üksikasjade kohta.

2-18-135931 Pärnu Maakohus võttis 27.03.2019.a hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele. Osaühing Raja KT esitas 22.04.2019.a vastuse hagiavaldusele. Kohus määras tsiviilasjas 06.05.2019.a eelistungi toimumisajaga 20.05.2019.a. Kohus lükkas 17.05.2019.a eelistungi toimumisaja edasi, uus istungiaeg 11.06.2019.a. Kohus lükkas 11.06.2019.a istungi edasi ning määras uueks istungi ajaks 24.07.2019.a. Pooled esitasid 23.07.2019.a kohtule kompromisslepingu. Kompromissleping

2-18-135931

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole poolt allkirjastatult 23.07.2019.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 352 lg 1 alusel kohus tühistab 24.07.2019.a kell 13.00 tsiviilasjas 2-18-135931 eelistungi, kuna pooled esitasid kohtule kompromisslepingu ning kohus lõpetab kompromisslepingu kinnitamisega tsiviilasja menetluse. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et nad kannavad tsiviilasja nr 2-18-135931 menetlusega seotud kohtukulud ja kohtuvälised kulud, mida ei ole kompromissis otse nimetatud ise ning neid ei jaotata. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-18-135931 kokku riigilõivu 450 eurot.

2-18-135931 TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt OÜ-le Adolfi Õigusbüroo kuulub tagastamisele pool riigilõivust, s.o summas 225 eurot tema poolt märgitud arveldusarvele. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.