Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi HLi ja Pirita Moto Osaühingu vastu nõuete tunnustamiseks HLi pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.03.2019 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Swedbank Liising Aktsiaseltsi määruskaebus
Menetluse liik
menetluskulude
Hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja töötaja Jüri Puust Kostja I: HL (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja II: Pirita Moto OÜ (registrikood 11456909) Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25.03.2019 määrus lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas HLi (kostja I) ja Pirita Moto OÜ (kostja II) vastu hagi nõude tunnustamiseks HLi pankrotimenetluses. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt 15.06.2018 otsusega, mille Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.12.2018 määrusega. Ringkonnakohus jättis kostjate vastu esitatud hagid läbivaatamata ning
maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse jättis Riigikohus menetlusse võtmata.
2.Kostjad esitasid 22.05.2018 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjate esindajal kulunud õigusabi osutamiseks 9 tundi, tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta), kokku 1260 eurot (käibemaksuta). Hageja vaidles kulude suurusele vastu, leides, et need on ebamõistlikult suured ja kohus peaks neid vähendama.
3.Kostjad esitasid 31.08.2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabiteenust osutatud 8 tundi 15 minutit, tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta), kokku 1155 eurot (käibemaksuta). Kostjad palusid välja mõista ka istungiks ettevalmistamise kulu (45min) ja istungil osalemise kulu (45min). Kokku on seega kostjatele õigusabiteenust osutatud 9 tundi 45 minutit. Lisaks soovisid kostjad, et hageja hüvitaks apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot. Kostjad esitasid 14.11.2018 ringkonnakohtu istungil taotluse, et kostjate menetluskulud mõistetaks välja kostja II kasuks. Hageja palus ringkonnakohtu istungil kohtul vähendada diskretsiooniõigusest tulenevalt kostjate menetluskulusid. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Maakohus mõistis 01.04.2019 määrusega hagejalt välja kostjate menetluskulud 2538 eurot (käibemaksuta) kostja II kasuks.
5.Kostjate esindaja tunnitasu osas leidis maakohus senisele kohtupraktikale tuginedes, et kuivõrd käesolev vaidlus ei ole keskmisest keerukam, on õigustatud tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta).
6.Kostjate esindaja osutas õigusabi kokku 18,65 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et nimetatud tundide arv on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Seega on põhjendatud menetluskulu 2538 eurot, s.o tasu õigusabi 18,65 tunni eest summas 2238 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot. Määruskaebus ja selle põhjendused
7.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega mõista menetluskulud välja kostjate kasuks osavõlgnikena ning vähendada väljamõistetud menetluskulude suurust.
8.Maakohus rikkus menetluskulude kindlaksmääramisel materiaalja menetlusõigusnorme ning ületas diskretsiooniõigust, mis viis ebaõige lahendini.
9.Ringkonnakohus määras, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuid ei märkinud, kelle kasuks on menetluskulud välja mõistetud. Maakohus ei saa menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel otsustada isikut, kelle kasuks kulud välja mõista. Kostjate esindaja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse, et kostjate menetluskulud mõistetaks välja kostja II kasuks. Seega tulnuks vastav taotlus lahendada ringkonnakohtul. Ringkonnakohus ei mõistnud menetlust lõpetava lahendiga menetluskulusid välja kostja II kasuks, mis viitab asjaolule, et menetluskulud on välja mõistetud mõlema kostja kasuks, s.t kostjad on osavõlausaldajad ja maakohtul tuli väljamõistetavad menetluskulud kostjate vahel võrdses osas jagada.
10.Maakohtu poolt väljamõistetud kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja tasu suurus on selgelt
ülepaisutatud. Tunnitasu 120-140 eurot ei ole põhjendatud. Asi ei olnud keskmisest keerukam, sest pooled vaidlesid, kas hagejal on üldse õigus käesoleval juhul õiguskaitsevahendeid kasutada ehk asjas ei olnud sisulist vaidlust nõude kehtivuse üle. Sellises olukorras ei ole ajakulu ligikaudu 20 tunni ulatuses vajalik ega mõistlik. Õigustatud oli riigilõivu tasumine, kuid lepingulise esindaja kulu ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Menetluse edasine käik
11.Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse lõppjäreldus tuleb jätta muutmata, arvestades seejuures käesoleva määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Maakohus on eeltoodud asjaoludega arvestanud.
15.Ka lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on tasumäära osas juhindunud konkreetsest vaidlusest ja Riigikohtu senisest praktikast ning põhjendatult vähendanud esindaja tunnitasu hinda 20 euro võrra. Kolleegiumi hinnangul ei ületa maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostjate õigusteenuse tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud tunnitasu määra määramisel diskretsioonipiire. Paljasõnaline ja põhistamata on hageja etteheide, et tunnitasu 120-140 eurot ei ole käesoleval juhul põhjendatud.
16.TsMS §-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded ning TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab üldjuhul seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtab kohtumääruse motiveerivas osas seisukoha isegi siis, kui ei ole esitatud konkreetseid vastuväiteid. Hageja esitas omapoolse seisukoha kostjate menetluskulude nimekirja kohta ja leidis, et kulud on ülepaisutatud. Maakohus märkis vaidlustatud määruses üksnes kokkuvõtlikult, et kõik kostjate lepingulise esindaja kulud on mõistlikud, põhjendatud ja vajalikud, jättes pikemalt analüüsimata menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud. Selliselt on vaidlustatud kohtumäärus
ebapiisavalt põhjendatud ja kohtu siseveendumuse kujunemine raskesti kontrollitav. Kuigi maakohtu määrus on jäetud osaliselt põhjendamata, saab ringkonnakohus maakohtu määruse puuduse määruskaebusele vastates kõrvaldada ja ise puuduvas osas õigusabitoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust hinnata.
17.Kolleegium, olles tutvunud maakohtu poolt pikema analüüsita põhjendatuks peetud kostjate lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingutega, nõustub maakohtu lõppjäreldusega menetluskulude vajalikkuse ja väljamõistetud summa osas. Ringkonnakohtu hinnangul põhineb maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta kostjatele osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Ringkonnakohus leiab, et kostjate lepinguline esindaja ei ole kulutanud aega põhjendamatult. Hageja ei ole määruskaebuses esile toonud, milliste menetlustoimingute tegemiseks kulunud aeg ei olnud tema arvates põhjendatud.
18.22.05.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 17.02.2018 kostjate esindajal esimese astme menetluses kostjatega kohtumiseks ja kohtupraktika analüüsimiseks 1 tund ja 18.02.2018 hagile vastuse koostamiseks 6 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjate esindajal põhjendatud klientidega kohtuda, kuna esindajal on õigus esindatavatega nõu pidada ja asja materjalidega tutvuda. Põhjendatud on ka nii vastuse koostamiseks kohtupraktika analüüs 1 tunni ulatuses kui ka hagile vastuse koostamine märgitud ajamahus. Toimikust nähtuvalt toimus 22.05.2018 kohtuistung, mis kestis 42 minutit. Seega istungiks ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks võis kostjate esindajal kuluda kokku 2 tundi.
19.31.08.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjate esindajal apellatsiooniastmes 5 tundi maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks, sh kohtupraktika analüüsimiseks, 2 tundi 30 minutit vastuse koostamiseks hageja apellatsioonkaebusele ning 45 minutit hageja vastusega tutvumiseks, millele lisandus istungiks valmistamise kulu (45min) ja istungil osalemise kulu (45min). Kolleegiumi hinnangul võis vandeadvokaadil kuluda maakohtu otsusega tutvumisele, kohtupraktika analüüsimisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades kokku 5 tundi. Samuti on põhjendatud nii hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja kui hageja vastusega tutvumine. Kummagi menetlustoimingu puhul ei ole ajakulu kolleegiumi hinnangul ülepaisutatud. Toimikust nähtuvalt toimus 14.11.2018 ringkonnakohtus istung, mis kestis 45 minutit. Seega istungiks ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks võis kostjate esindajal kuluda kokku 1,5 tundi.
20.Vastuseks määruskaebuse etteheitele, et maakohus mõistis kostjate menetluskulud ebaõigesti välja kostja II kasuks, kuigi ringkonnakohus ei lahendanud kostjate taotlust, et menetlusekulud välja mõista üksnes kostja II kasuks, selgitab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei jaga hageja seisukohta, et maakohtul tuli tingimata väljamõistetavad menetluskulud kostjate vahel võrdses osas jagada. TsMS §-st 162 tulenevalt otsustab kohus tulenevalt asja lahendusest, kelle kanda jäävad menetluskulud. Menetluskulude jaotuse määramisel ei otsusta kohus, kelle kasuks menetluskulud välja mõistetakse. Mitme kostja puhul on oluline võrdselt või solidaarselt vastutamine üksnes kulude kandmisel, mitte kostjate kasuks kulude väljamõistmisel (TsMS § 165 lg-d 1 ja 3). Õigustatud isikutel on võimalus valida, kellele kohustus täidetakse, s.t tegemist on
lahendi täitmise küsimusega. Lisaks kostjate menetluskulude hüvitamine ühele kostjale ei piira kuidagi hageja õigusi. Maakohus on kostjate taotlust arvesse võttes õigesti mõistnud menetluskulude hüvitise välja kostja II kasuks.
21.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
22.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).