Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Kohtuasi
XX hagi JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo vastu nõude tunnustamise ja nõude rahuldamisjärgu tuvastamiseks JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.10.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse JGC Forest OÜ (pankrotis) Müürsoo apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
pankrotihalduri
Ly
(vastustaja) XX (isikukood nende Hageja XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja (apellant) JGC Forest OÜ (pankrotis, registrikood 11493655) pankrotihaldur Ly Müürsoo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Võtta vastu hageja XX hagist loobumine ning lõpetada sellega seoses tsiviilasja nr 2-17-18531 menetlus.
2.Tühistada seoses hagist loobumisega Pärnu Maakohtu 29.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18531.
3.Jätta menetluskulud (sh apellatsioonimenetluse kulud) hageja XX kanda.
4.Määrata kindlaks maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XX-lt JGC Forest OÜ (pankrotis)
1(6)
Tsiviilasi nr 2-17-18531 pankrotihaldur Ly Müürsoo kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 150 eurot.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 11.12.2017 hagi AB Flivik Shippingu ja JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo (kostja) vastu tuvastamaks, et hageja nõue 5665 eurot JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses loetakse tunnustatuks ja rahuldatakse kolmanda järgu nõudena. Alternatiivselt palus hageja tunnustada hageja 5665 euro suurust nõuet JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kolmanda järgu nõudena.
2.Pärnu Maakohus keeldus 14.03.2018 määrusega menetlusse võtmast hageja hagi AB Flivik Shippingu vastu nii põhi- kui ka alternatiivnõudes. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.08.2018 määrusega Pärnu Maakohtu 14.04.2018 määruse muutmata. Nimetatud ringkonnakohtu määrus jõustus 31.08.2018.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 29.10.2018 otsusega hageja hagi kostja vastu ning luges tuvastatuks, et hageja 5665 euro suurune nõue JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud ja rahuldatakse kolmanda järgu nõudena. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning teha uus lahend, millega jätta hageja tuvastushagi kostja vastu läbi vaatamata. Alternatiivselt palus kostja teha uue otsuse, millega jätta hageja tuvastushagi kostja vastu rahuldamata. 13.12.2018 võttis Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Hageja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebus rahuldamata ning vaidlustatud kohtuotsus muutmata. 30.01.2019 esitas kostja kohtule täiendava tõendina jaotusettepaneku, mille järgi on hageja nõue tunnustatud kolmanda järgu nõudena. Tallinna Ringkonnakohus küsis tõendi osas seisukoha hagejalt.
5.Koos vastusega kohtunõudele esitas hageja 19.02.2019 hagist loobumise avalduse. Hageja leiab, et 11.12.2017 seisuga oli hagi esitamine põhjendatud, kuna kostja keeldus hagejat võlausaldajaks lugemast. Hageja ei pidanud ebaselges olukorras jääma ootama 2(6)
Tsiviilasi nr 2-17-18531 jaotusettepanekut ega lõpparuannet. Hageja esitas nõude, kostja keeldus nõuet tunnustatuks lugemast, pani selle kaitsmisele, võttis vastu AB Flivik Shippingu vastuväite nõudele ja õigustas hilisemat keeldumist nõude tunnistatuks lugemisest AB Flivik Shippingu vastuväitega. Vaidlus puudub selles, et kostja ise hageja nõudele vastuväidet ei esitanud. See, et kostja käesoleval hetkel hageja nõuet ja hagejat võlausaldajana tunnistab, ei muuda kohtusse pöördumist 2017. a-l alusetuks. Enne kohtusse pöördumist väljendas kostja ennast selgelt, et AB Flivik Shippingu vastuväide välistas hageja nõude tunnustamise. Sama kordas kostja apellatsioonkaebuses. Hageja esitas tuvastushagi eesmärgiga, et teda tunnistataks JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajana. Kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, loobub hageja hagist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel palub hageja kogu tsiviilasja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on 19.02.2019 menetlusdokumendile lisanud Pärnu Maakohtu 14.02.2019 määruse tsiviilasjas 2-15-3807, millega maakohus kinnitas 25.01.2019 kohtule esitatud jaotusettepaneku.
6.05.03.2019 esitas kostja oma seisukoha hagist loobumise avaldusele. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmisele, kuid kostja ei nõustu hagist loobumise motiividega. Kostja leiab, et ei ole kunagi hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Hageja on esitanud kohtule põhjendamatu hagi. Kuivõrd kostja hageja nõudele vastuväidet ei esitanud, puudus vajadus kostja vastu tuvastushagi esitamiseks. Kostja palus tuginedes pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg-le 1 läbi vaadata hageja pankrotimenetluses esitatud nõue. Vastuväite hageja nõudele esitas AB Flivik Shipping. Hageja esindaja osales 10.11.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul, kuid ei nõudnud hageja nõude kandmist tunnustatud nõuete nimekirja ja ei esitanud sellekohast vastuväidet. Kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja palub jätta kõik menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 300 eurot.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse.
8.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,
3(6)
Tsiviilasi nr 2-17-18531 kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 431 lg-st 2 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ning lõpetab asja menetluse.
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tulenevalt kannab hagist loobumise korral menetluskulud (sh kostja menetluskulud) hageja, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud. Hageja on palunud praegusel juhul jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning kostja omakorda on leidnud, et menetluskulud peaks kandma hageja.
10.Ringkonnakohus leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda. TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud olukorda kolleegiumi hinnangul ei esine. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis võimaldaks jätta kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
11.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu oleks kostja jaotusettepaneku koostamisega JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ja selle kohtule esitamisega hageja nõude rahuldanud. Hageja on praeguses asjas esitanud tuvastushagi (ka hageja alternatiivne nõue on eriliigiline tuvastusnõue). Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena tuvastushagi esitamise eesmärgi saavutab, saab kohtupraktika põhjal lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt nt Riigikohtu 04.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14). Samas peab tuvastushagi esitamisel olema hagejal TsMS § 368 lg 1 järgi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kolleegiumi hinnangul hagejal käesoleval juhul selline tuvastushuvi puudus ning maakohus on menetlenud hagi, mille menetlusse võtmisest tulnuks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda või mis tulnuks menetlusse võtmise korral jätta TsMS § 421 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
11.1.Hageja poolt JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõue on PankrS § 119 lg-s 5 nimetatud hüvitisnõue, mis sama sätte kohaselt loetakse tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus PankrS § 153 lg 1 p-s 3 nimetatud nõuetega. Seda oli maakohtul võimalik järeldada juba hagiavalduses esitatud asjaoludest. Kõnealune hüvitisnõue ei kuulu PankrS § 119 lg-st 5 järelduvalt kaitsmisele PankrS §-s 103 sätestatud korras. Asjaolu, et pankrotihaldur (kostja) on eelmärgitut eirates siiski lasknud teistel võlausaldajatel esitada hageja nõudele vastuväiteid, ei muuda seaduses sätestatut.
11.2.Kolleegiumi hinnangul ei andnud hagejale õiguskaitsevajadust võimalik kahtlus, kas teda edasises pankrotimenetluses tunnustatud nõude võlausaldajana käsitletakse. Olukorras, kus hageja nõue loetakse seaduse alusel tunnustatuks, saab hageja kolleegiumi hinnangul tegutseda tunnustatud nõude võlausaldajana. Juhul kui tal ei võimaldata pankrotimenetluses oma õigusi tunnustatud nõude võlausaldajana realiseerida, on hagejal võimalik kasutada samu protsessuaalseid õiguskaitsevahendeid, mida saavad kasutada ka need võlausaldajad, kelle
4(6)
Tsiviilasi nr 2-17-18531 nõue kaitsmise koosolekul tunnustati või kelle nõude tunnustamise hagi rahuldati. Samamoodi ei pea ega saa võlausaldaja, kelle nõue kaitsmise koosolekul tunnustati või kelle nõude osas tunnustamise hagi rahuldati, esitada uut nõude tunnustamise hagi juhul, kui peale nõude tunnustamist pankrotihaldur või keegi muu isik pankrotimenetluse hilisemas etapis asub toimima viisil nagu nõuet ei oleks tunnustatud. Näiteks kui tunnustatud nõude võlausaldajale ei määrata hääli või tema nõue jäetakse jaotusettepanekust välja, on kohane õiguskaitsevahend asjakohase kaebuse esitamine, mitte uue nõude tunnustamise hagi esitamine (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-10849, p 12).
12.Sarnasel seisukohal on ringkonnakohus hageja alternatiivse nõude osas tunnustada tema 5665 euro suurust nõuet kolmanda järgu nõudena. PankrS § 106 lg-st 1 tuleneb, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 106 lg 1 kohase hagi saab esitada üksnes olukorras, kus tunnustamata on jäänud nõue, mille saab tunnustatuks lugeda üksnes nõuete kaitsmise koosolekul. Muudel juhtudel PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud hagi esitada ei saa. Pankrotiseaduses on nõuete tunnustamise osas kindlad reeglid. PankrS § 119 lg 5 järgse hüvitisnõude tunnustatuks lugemine tuleneb õigusliku tagajärjena seadusest ja seda ei saa mõjutada see, kas keegi nõude tunnustamisele vastu vaidleb, ega ka see, kas selle nõude tunnustamiseks hagi esitatakse või kas selline hagi rahuldatakse. Kuna PankrS § 119 lg-s 5 nimetatud nõude tunnustatus tunnustamishagi rahuldamisest ei sõltu, puudub võlausaldajal sellise hagi osas õiguskaitsevajadus. Kolleegium lisab, et juhul kui seaduse alusel tunnustatuks loetud nõude puhul peaks kohus siiski sellist hagi menetlema ja jätma nõude tunnustamise hagi rahuldamata, ei saaks selline otsus siiski mõjutada nõude tunnustatuks lugemist, sest nõue loetakse seaduse alusel tunnustatuks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu ülalviidatud määrus tsiviilasjas nr 2-17-10849, p 11). Seega ei saa nõude tunnustamise hagi esitamine praegusel juhul mõjutada nõude tunnustatuks lugemist.
13.Eelmärgitust lähtudes jätab ringkonnakohus menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda.
14.Seonduvalt kostja väidetega lisab kolleegium, et PankrS § 80 lg 1 esimese lause kohaselt juhatab võlausaldajate üldkoosolekut haldur. PankrS § 103 lg-test 1 ja 7 tulenevalt koostatakse nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete kohta nimekiri. Nimekirjas märgitakse, millises ulatuses on nõue tunnustatud, millisesse rahuldamisjärku see on arvatud ning kas nõue on tagatud pandiõigusega. Nimekirjale kirjutavad alla pankrotitoimkonna esimees ja kõik kohalolevad võlausaldajad. Kostja oleks pidanud 10.11.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul PankrS § 103 lg-tes 1 ja 7 sätestatut arvestades koostama tunnustatud nõuete nimekirja ning vähemalt hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõude nimekirja kandma. See kohustus oli pankrotihalduril sõltumata sellest, kas hageja esindaja nõude kandmist tunnustatud nõuete nimekirja koosolekul nõudis või mitte.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-17-18531
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
15.1.Kostja on 05.03.2019 menetlusdokumendis avaldanud, et tema menetluskuluks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 300 eurot. Selle kulu kandmist kinnitavad ka tsiviilasja materjalid (II kd, tl 34). Muid kostja menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Hageja esindaja ei ole 11.03.2019 menetlusdokumendis kostja nimetatud menetluskulu suurusele vastuväiteid esitanud (hageja jääb küll menetluskulude jaotamise osas varem esitatud väidete juurde).
15.2.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi on riigilõiv menetluskulu (kohtukulu). Hagist loobumise korral saab kostja TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel taotleda praeguses asjas apellatsioonkaebuselt tasutud poole riigilõivu tagastamist. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 6 lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega tuleb apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv menetluskuluna hagejalt kostja kasuks välja mõista 150 euro ulatuses.
16.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Käesolev määrus on tulenevalt TsMS § 433 lg-st 1 ja § 645 lg-st 2 edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.