Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
12. juuli 2019. a., Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-6302
Tsiviilasi
Toomas Vaikla hagi Heiki Parts vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Toomas Vaikla, isikukood XXX, elukoht: XXX; epost XXX Kostja: Heiki Parts, isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX Lepinguline esindaja: Aivar Ennok – e-post [email protected]
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hageja esitas 23.04.2019 Tartu maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 70 599 eurot, millest moodustas põhivõlg 40 000 eurot, intressivõlg 4400 eurot, leppetrahv 4400 eurot ja viivis hagi esitamise seisuga 20 160 eurot. Hageja taotles ka edasiulatuva viivise väljamõistmist kokkulepitud määras (0,4% põhinõudelt 40 000 eurot), kuid mitte rohkem kui 19 840 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale sularahas laenu 40 000 eurot. Laenulepingu tähtajaks lepiti kokku 17.12.2018, intressimääraks 22% aastas ja viivisemääraks 0,4% päevas. Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud tähtajaks. 20.02.2019 allkirjastas kostja võlatunnistuse (tl 5), millega tunnistas, et tal on hageja ees rahaline kohustus summas 40 000 eurot, mis on tekkinud poolte vahel sularahas laenu andmisest. Kostja tunnistas võlatunnistuses ka järgnevaid nõudeid: intress summas 4400 eurot, viivis summas 10 560 eurot ajavahemiku 11.12.2018-25.02.2019 eest. Kostja kohustus võla tasuma 60 kuu jooksul alates 10.03.2019 igakuiste osamaksetena summas 916 eurot. Pooled leppisid kokku, et kui võlgnik viivitab mistahes osamakse tasumisega enam kui 10 päeva, muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks ning võlgnik kohustub tasuma põhisummalt viivist 0,4% kalendripäevas ja leppetrahvi 4400 eurot. Kostja ei hakanud osamakseid tasuma ning oli hagiavalduse esitamise ajaks sattunud maksetega viivitusse enam kui 10 päeva. Hageja saatis kostjale 09.04.2019 meeldetuletuskirja ja hoiatuse kohtusse pöördumise kohta. Kostja vastus hagile ja hageja arvamus kostja vastuse kohta Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest (tl 9-10). Kostja Heiki Parts on vastuses hagile (tl 18) võtnud hagi õigeks osaliselt. Kostja vastuse kohaselt on intress 22% summalt 40 000 eurot laenuperioodi 52 päeva kohta 1253,70 eurot. Võlatunnistuses on märgitud viivisearvestuse alguskuupäevaks ekslikult 11.12.2018, ent kuna laenulepingu tähtpäev oli 17.12.2018, on korrektne arvestada viivist alates 18.12.2018. Kostja avaldas oma menetluskulude suuruseks 120 eurot (sh käibemaks). Hageja on seisukohal, et kostja vastuväide on põhjendatud, kuid kuna eksimus intressiarvestuses on väheoluline, taotleb hageja menetluskulude jätmist kostja kanda (tl 21). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
2 (4)
Kostja võttis hagi osaliselt õigeks intressi summas 1253,70 eurot osas ning viivise osas alates 18.12.2018 (tl 18). Hageja loobus 10.06.2019 kohtule esitatud avalduses intressi 3146,30 nõudmisest ning viivisenõudest perioodil 11.12.2018-17.12.2018 (tl 21). Kohus võtab vastu hageja loobumise intressi 3146,30 eurot ja viivisenõude perioodi 11.12.2018-17.12.2018 eest TsMS § 429 lg 1 alusel ning lõpetab menetluse osas, millest hageja loobus hagist. Kostja võttis õigeks hagi põhinõude 40 000 eurot, intressi 1253,70 eurot, leppetrahvi 4400 eurot ning viivise osas alates 18.12.2018 (tl 18). Kohus leiab, et hagi on võimalik TsMS § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on seisukohal, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet põhjendavad dokumentaalsed tõendid (tl 5). Hageja on loobunud hagist osas, milles kostja esitas vastuväiteid. VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lõike 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõike 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist kokkulepitud määras (0,4% päevas põhinõudelt) alates 18.12.2018, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga (18.12.2018-12.07.2019) on sissenõutavaks muutunud viivis 33 120 eurot (0,4%*40 000*207). Ülalolevast tulenevalt rahuldab kohus Toomas Vaikla hagi Heiki Partsi vastu põhinõude 40 000 eurot, intressi 1253,70 eurot, leppetrahvi 4400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 33 120 eurot osas. Kohus mõistab välja ka lisanduva viivise 0,4% päevas põhinõudelt 40 000 eurot, kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 6880 eurot. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 1200 eurot väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 3 (4)
Hageja on loobunud hagist 3146,30 euro ja viivise summas 1120 eurot osas. Hagist loobumine ei mõjuta aga antud juhul riigilõivu suurust, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jaotuse muutmine. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1200 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Toetudes TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.