BB Finance OÜ (registrikood 11306564; asukoht Pronksi tn 19, Tallinn)
5.AS Inbank Finance (registrikood 16197915; asukoht Niine tn 11, Tallinn)
6.ESTO AS (registrikood 14180709; asukoht Laeva tn 2, Tallinn)
7.Lowell Suomi OY (Soome registrikood FI 01403514)
8.Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht Toompuiestee 35, Tallinn)
9.B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn) 1
10.Tartu kohtutäitur C.A (asukoht Õpetaja 9a, Tartu)
RESOLUTSIOON
1.Määrata M.X ja A.M võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundamiskavaga ümberkujundatavaks Bigbank AS nõude suuruseks 1027 eurot 85 senti.
Rahuldada M.X ja A.M ühine maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
Kinnitada M.X ja A.M esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:
Võlausaldaja
Põhinõue (eurot)
Kõrvalnõue (eurot)
Kohustuse kogusumma (eurot)
Kohustuse täitmise periood
Kohustuse Kohustuse Kohustuse tasumise täitmiseks täitmise sagedus tehtavate ulatus (kindel osamaksete eurodes kuupäev arv ja kuus, suurus kvartalis) I grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas puudub kohtulahend (ümberarvestatud)
Bigbank AS
1027,85
0
1027,851
48 kuud
IPF Digital AS
716,62
0
1
716,62
Bondora AS
4530,29
0
4530,291
0
985,731
0
497,421
15.kuupäev
47 / 21,41 1 / 21,58 47 / 14,93
48 kuud
15.kuupäev
Kohustuse täitmise ulatus / põhikohust use täitmise ulatus %-des
1027,85
100
716,62
100
1 / 14,91 47 / 94,38
4530,29
100
1 / 94,43
48 kuud
15.kuupäev
48 kuud
15.kuupäev
1 / 20,35
48 kuud
15.kuupäev
47 / 10,36 1 / 10,50
497,42
48 kuud
15.kuupäev
47 / 7,01 1 / 7,17
336,64
100
297,88
100
1308,99
100
BB Finance OÜ
985,73
47 / 20,54
AS Inbank Finance
497,42
AS Inbank Finance
336,64
0
336,641
ESTO AS
145,03
0
145,031
48 kuud
Lowell Suomi OY
1089,84
219,15
1308,991
48 kuud
47 / 6,21 1 / 6,01 47 / 27,27 1 / 27,30
985,73
100
100
II grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas on kohtulahend Lowell Suomi OY
3815,14
0
3815,141
Aktiva Finance Group OÜ
3753,35
302,95
4056,301
B2 Impact OÜ
2286,09
654,16
Tartu kohtutäitur
695,40
0
1
2940,25
15.kuupäev
47 / 79,48 1 / 79,58
3815,14
100
48 kuud
15.kuupäev
47 / 84,41 1 / 84,57
4051,84
100
48 kuud
2940,25
100
15.kuupäev
47 / 61,26 1 / 61,03
695,40
100
48 kuud
III grupp – kohtutäiturite nõuded 695,402
47 / 14,49
2
C.A Tartu kohtutäitur C.A
732
0
7322
48 kuud
15.kuupäev
48 kuud
15.kuupäev
1 / 14,37 48 / 15,25
732
100
47 / 457,10
KOKKU:
20 764,24
1176,26
21 940,50
1 / 456,81
21 940,50
Kohustuse liigi selgitus: 1-võlanõue, 2- täitemenetluse kulu.
4.Kohustada M.X ja A.M tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 15. juulil 2025 ning edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik W.M.
6.Kohustada M.X ja A.M esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 9. juuniks 2026 ning edaspidi iga aasta
9.juuniks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
7.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande M.X ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
ja A.M
võlgade
8.Määrata, et M.X-Ly Mäel ja A.M Mäel on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste peatamist nende kontodele laekunud raha.
9.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud M.X võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
ja A.M
kanda, v.a
10.Määrata M.X ja A.M usaldusisiku W.M tasuks 1595 eurot (käibemaksuta).
11.Usaldusisiku tasust (1595 eurot) maksta 1500 eurot välja M.X ja A.M poolt kohtu deposiidina 13. mail 2024 tasutud summa arvel Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, konto nr EE761010220233760220).
12.Ülejäänud usaldusisiku tasu 95 eurot mõista välja M.X-Ly Mäelt ja A.M Mäelt usaldusisiku W.M kasuks ning kanda see Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, konto nr EE761010220233760220).
13.Tühistada Tartu Maakohtu 10. mai 2024. a määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
14.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule. Saata määrus käesoleva määruse resolutsiooni p 13 täitmiseks (kinnistusraamatu kande muutmise osas) Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
15.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 28 lg 2).
3
Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.M.X (avaldaja I, võlgnik I) ja A.M (avaldaja II, võlgnik II) esitasid 7. mail 2024 Tartu Maakohtule ühise maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt võlgnik I ei tööta ning saab osalise töövõime tõttu toetust 351 eurot 75 senti ja peretoetust 80 eurot. Võlgnik II töötab ja tema igakuine töötasu on 1300 eurot (neto). Võlgnikule I kuuluvad kaks korteriomandit asukohas xxxxxx–xx, xxxxxx-xxxxxx, XXX (võlgnike pere elukoht, hinnanguline väärtus 10 000 eurot) ja xxxxxxxxxxxx–x, xxxxxxxxxxxx, XXX (võlgniku I isa elukoht, hinnanguline väärtus 4000 eurot). Võlgnikule II kuulub 2005. a sõiduk (reg.märk xxxxx, hinnanguline väärtus 1000 eurot). Võlgniku I pangakontol on raha 2832 eurot 19 senti, võlgnikul II 9 eurot 26 senti. Võlgnike igakuised kulutused on kokku 1797 eurot ning kohustused võlausaldajate ees 33 067 eurot 85 senti. Võlgnikud esitasid kohtule avalduse, kuna paluvad kohtult abi tasuda oma kohustused mõistlike kuumaksetega võlgade ümberkujundamise menetluses. Esimesed laenud võtsid nad auto ja kodu remondiks, kuid võlgnik II jäi Soomes töötuks, mistõttu jäid kõik kohustused võlgniku I kanda. Nad võtsid järgmisi laene, et tasuda olemasolevaid kohustusi ja igapäevaseid kulutusi. Võetud kohustused suurenesid liigselt. Võlgnik I koondati märtsis 2024. a ja on praegu töötu.
2.Usaldusisik toetas 7. juuni 2024. a hinnangus võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Võlgnikule I kuulub kaks kinnistut, mille hinnanguline väärtus, arvestades nende asukohta ja seisukorda, on u 58 000 eurot. Võlgnikule II kuulub sõiduki, mille väärtus on hinnanguliselt 1000 eurot. Võlgnikud suudaks igakuiselt tasuda võlgade katteks maksimaalselt 500 eurot. Arvestades võlgnike kohustuste kogusummat 39 625 eurot 5 senti, vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimist võlausaldajate poolt, sissetulekuid, vara, reaalset summat igakuiselt võlgade tasumiseks, on võlgnikud makseraskustes. Kohus algatas võlgade ümberkujundamise menetluse 18. novembri 2024. a määrusega.
3.Usaldusisik esitas 22. jaanuaril 2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 21 940 eurot 50 senti. Võlgnik I töötab xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kliendihaldurina, tema sissetulekuks on töötasu 1195 eurot 80 senti, peretoetus 80 eurot ja osaline töövõimetoetus 351 eurot 75 senti. Võlgnikule I kuulub lahusvarana kaks kinnistut, mille väärtus kokku on u 58 000 eurot. Ühel kinnistul elab võlgnik oma perega, teisel kinnistul elab võlgniku isa, kes kannab kommunaalkulud ise. Võlgnik II töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s ventilatsiooniseadmete hooldajana, tema sissetulekuteks on töötasu 1300 eurot. Võlgnikule II kuulub lahusvarana sõiduk, mille hinnanguline väärtus on 1000 eurot. Usaldusisik on kontrollinud esmalt, et nõuete puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega, kohtutäiturite tasudega ja teenuse arvega. Üldjuhul tuleb krediidiandjal tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 4
Usaldusisik kontrollis nõuete puhul, mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit, vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Usaldusisik on seisukohal, et võlausaldajad kas ei kontrollinud piisava põhjalikkusega võlgniku krediidivõimet või ei analüüsinud piisava põhjalikkusega kogutud andmeid. Võlausaldajad ei ole analüüsi tulemusel veendunud, et võlgnikud on olnud krediidivõimelised; võlausaldajad ei ole hinnanud võlgnike sissetulekuid, väljaminekuid ning juba olemasolevaid kohustusi ja täiendavad laenud on kaasa toonud võlgnike makseraskused. IPF Digital AS, Inbank Finance AS, ESTO AS ja Coop Pank AS ei ole küsinud võlgnikelt laenu andes konto väljavõtteid, seega on võlausaldajad rikkunud vastutustundlikku laenamist ning nõuded on ümber arvestatud. Bigbank AS ja Bondora AS on väidetavalt kontrollinud võlgniku pangakonto väljavõtteid, kuid usaldusisikule neid esitatud ei ole. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 on vastutustundliku laenamise järgimise osas vaidluse korral tõendamiskohustus krediidiandjal. Kuna võlausaldajad ei ole usaldusisikule pangakonto väljavõtteid esitanud, luges usaldusisik, et Bigbank AS ja Bondora AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning nõuded on ümber arvestatud. Usaldusisik kontrollis võlgniku poolt esitatud pangakonto väljavõtetelt võlgniku krediidivõimet. Usaldusisik kontrollis 6-kuulist perioodi, mis eelnes Bigbank AS ja Bondora AS laenude väljastamisele. Võlgniku sissetulekuks oli sel perioodil vanemahüvitis ja peretoetus, kokku summas 829 eurot 52 senti, samas võlgniku elatusmiinimum oli tol hetkel 973 eurot 33 senti. Seega võlgniku sissetulekud olid alla tema elatusmiinimumi. Samuti nähtub konto väljavõtetelt, et võlgnikul olid mitmed finantskohustused ning ta mängis hasartmänge. On näha, et võlgnik ei tulnud oma sissetulekutega välja, kuna võttis laene ka eraisikutelt. Juba kaks kuud pärast Bigbank AS-lt refinantseerimislaenu võtmist, võttis võlgnik uuesti laenu firmadest, mida Bigbank AS laenuga refinantseeris. See näitab, et võlgnik I ei olnud krediidivõimeline. BB Finance OÜ on küsinud võlgnikult konto väljavõtte, kuid ei ole seda piisava hoolsusega kontrollinud, analüüsinud ja hinnanud. Konto väljavõttelt on näha, et võlgniku sissetulek keskmiselt oli 936 eurot 2 senti, kuid elatusmiinimum 1090 eurot. Samuti on konto väljavõttelt näha, et võlgnikul olid mitmed kohustused ning eelneva 6 kuu jooksul võttis korduvalt kiirlaenufirmadest laenu juurde. Võlgnik mängis nii lotot kui internetikasiinos. Ilmselgelt ei olnud võlgniku maksekäitumist vaadeldes võlgnik krediidivõimeline, seega rikkus BB Finance OÜ vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja tema nõue on ümber arvestatud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on põhjendatud lugeda intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, mis oli kuni 1. jaanuarini 2023 0%, kuni 30. juunini 2023 2,5%, kuni 31. detsembrini 2023 4% ja kuni 30. juunini 2024 4,5%. Usaldusisik on teinud nõuete osas ümberarvestused ning arvestanud võlgniku poolt tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks. Seadusjärgne intress on arvestatud vastavalt kas kuni maksejõuetusmenetluse algatamise ja usaldusisiku nimetamiseni, lepingu ülesütlemiseni või põhinõude tasumiseni. Seoses nõuete ümberarvestamisega on võlgnik tasunud Aktiva Finance Group OÜ (Coop Pank AS loovutatud nõue) nõuet võlausaldajatele rohkem, kui põhinõude ja seadusliku intressi ulatuses võlausaldajatel õigus saada oli. Seoses sellega Aktiva Finance Group OÜ vastav nõue jääb kavast välja, kuna võlgnikul on tekkinud enammakse 1110 eurot 65 senti ning usaldusisik loeb nõude tasutuks. Usaldusisik on kava koostamisel võlanõuded grupeerinud järgmiselt. I grupi moodustavad tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded, mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit. Nende nõuete puhul on võlausaldajad rikkunud vastutustundlikku laenamise põhimõtet ning usaldusisik on nõuded ümber arvestanud. Selle grupi nõuded rahuldatakse 100% õiguspärastest nõuetest. II grupi moodustavad jõustunud kohtulahendiga 5
tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded, nõuded rahuldatakse 100% õiguspärastest nõuetest. III grupi moodustavad kohtutäiturite tasud. Kohtutäituri nõue tuleb rahuldada proportsionaalselt võlanõude rahuldamise määraga kavas. Sellest tulenevalt saavad kohtutäiturite nõuded rahuldatud proportsionaalselt täitemenetluse aluseks oleva nõude rahuldamise määraga. Arvestades eelpool toodud selgitusi gruppide nõuete rahuldamise põhimõtete kohta, tasuvad võlgnikud 48 kuu 100% õiguspärastest nõuetest. Vältimaks liialt väikseid makseid, maksab võlgnik igale võlausaldajale tema nõuded igakuiselt ühe maksena.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kava tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada. Kohus määrab võlausaldaja Bigbank AS nõude suuruseks 1027 eurot 85 senti.
5.FIMS § 25 lg-te 1–3 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta seaduse alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Kui usaldusisik ei nõustu võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel.
6.Võlausaldaja Bigbank AS ei nõustunud enda nõude vähendamisega. Kohus hindab esmalt võlausaldaja vastuväidete põhjendatust ning määrab võlausaldaja nõude suuruse. Usaldusisik leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte. Kava koostades ei olnud Bigbank AS vajalikke tõendeid esitanud, mille põhjal leidis usaldusisik, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tegi nõude ümberarvestuse. Bigbank AS esitas tõendeid alles koos vastuväitega kava kohta. Nelja kuu konto väljavõte ei ole piisava pikkusega periood, et hinnata võlgnike krediidivõimet. Võlgniku sissetulekuks on võlausaldaja lugenud vanemahüvitise summas 709 eurot ja peretoetuse 120 eurot, kokku 829 eurot. Vanemahüvitis on teadaolevalt tähtajaline hüvitis. 2021. aastal oli vastavalt TMS § 132 üldine elatusmiinimum kahe alaealise lapsega 973 eurot 33 senti, ehk 144 eurot 33 senti rohkem kui võlgniku sissetulek. Võlgnik ei saanud olla maksevõimeline, sest talle laekus pidevalt summasid eraisikutelt ja ta võttis ka laenufirmadelt regulaarselt krediiti juurde. Näiteks võttis võlgnik kaks kuud enne Bigabank AS-lt laenu saamist krediiti Bondora AS-lt ja kaks kuud pärast Bigbank AS poolt laenu väljastamist laenu ESTO AS-lt. Võlgnikul olid juba Bigbank AS-lt laenu võttes mitmed kohustused, millest osad refinantseeriti. Osaliselt kohustuste refinantseerimine ei paranda võlgniku toimetulekut ega maksevõimet. Pangakonto väljavõtetelt on näha, et võlgnik mängib ka regulaarselt lotot ehk hasartmänge.
7.Kohus leiab, et usaldusisiku järeldus, et krediidiandja Bigbank AS on rikkunud võlgnikule I laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse kontroll on olnud puudulik, on õige. Sellest tulenevalt tuleb VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 järgi tagasimaksed uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Võlausaldaja tuvastas võlgniku I sissetulekuks kokku 829 eurot, s.o vanemahüvitis 709 eurot ja lastetoetused 120 eurot. Riiklike peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste 6
hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega tuleb lapsetoetuse puhul arvestada selle maksmise eesmärgiga, tegemist ei ole võlgniku sellise sissetulekuga, mida ta saab laenu tagasimaksmisel vabalt kasutada. Seega ei saanud võlausaldaja lapsetoetusi võlgniku vabalt kasutatava sissetulekuna arvestada. Lisaks näitab see üheselt, et võlgniku ülalpidamisel on alaealised lapsed ning võlausaldaja selgitustest ei nähtu, kuidas on võlausaldaja selle asjaoluga võlgniku maksevõimet hinnates arvestanud. Võlausaldaja poolt esitatud võlgniku I konto väljavõttelt nähtub, et võlgnikul I on lisaks esitatud kontole vähemalt veel üks konto, mida võlausaldaja kontrollinud ei ole. Kui võlausaldaja oleks piisava hoolsusega võlgniku I konto väljavõtet kontrollinud, oleks võlausaldaja tuvastanud, et võlgnik mängib hasartmänge, mida saab maksevõime hindamisel käsitleda riskina. Võlausaldaja selgituse kohaselt tuvastas ta, et võlgnik I kandis refinantseerimislepingule eelnenud perioodil keskmiselt igakuiselt majapidamiskulusid ja elamiskulusid suurusjärgus 282 eurot 48 senti. Võlausaldaja tuvastas, et lisaks refinantseeritavatele kohustustele oli võlgnikul I vähemalt veel 180 eurot ning refinantseerimise tulemusena sai makse suuruseks 174 eurot 10 senti. Seega kui lahutada võlgniku I sissetulekust majapidamiskulud ja kohustused, jäi võlgnikule I igakuiselt keskmiselt vaid 192 eurot 42 senti (829–282,48–180– 174,10), mida võlgnik I pidi kasutama enda ja oma laste toidukulude katmiseks, mis on ilmselge ebapiisav summa. Seega on võlausaldaja hinnang võlgniku I maksevõime kohta ebaõige, võlgnik I ei olnud maksevõimeline ning võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Seega kuivõrd võlausaldaja Bigbank AS rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, arvestas usaldusisik põhjendatult tema nõuet ümber. Bigbank AS nõue on põhjendatud summas 1027 eurot 85 senti.
8.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3). FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. 7
FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
9.Asja materjalidest nähtuvalt on usaldusisik kava koos lisadega edastanud kõigile võlausaldajatele, kelle nõudeid kavaga ümber kujundatakse (dtl 666). Usaldusisik on andnud võlausaldajatele seaduses ettenähtud tähtaega kava suhtes seisukohtade esitamiseks. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil vahetult nõustunud võlausaldajad B2 Impact OÜ (dtl 655), BB Finance OÜ (dtl 657), IPF Digital AS (dtl 659). Võlausaldajad Bondora AS, Inbank Finance AS, ESTO AS, Aktiva Finance Group OÜ, Lowell Suomi OY ja kohtutäitur C.A tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud. Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja nõustub ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Seega on üheksa võlausaldajat kümnest nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja ümberkujundamise viisidega. Vastuväite on esitanud üks ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldaja (Bigbank AS). Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud ühensa võlausaldajat kümnest, s.o üle poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kellele nõuetega on ühtlasi esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult on täidetud FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud eeldused.
10.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga ning usaldusisiku hinnanguga, võlausaldaja vastuväitega, on seisukohal, et kava kuulub kinnitamisele. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele saadetud teatise võlgade ümberkujundamise kohta (dtl 654), võlausaldajate seisukohad (dtl 655jj) ja kokkuvõtte sellest ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS § 20 lg 1 p 1). Kavaga kujundatakse ümber 10 võlausaldaja kohustused kokku 21 940 euro 50 sendi ulatuses. Võlausaldajate puhul, kellel puudub nõude suhtes jõustunud kohtulahend, on usaldusisik teinud nõude suuruse suhtes ümberarvestusi ning luges võlgnike poolt tehtud kandeid kooskõlas kohtu praktika ja seadusega põhinõude ning seadusjärgse intressi katteks (vt nt RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 26; VÕS § 4034 lg-d 6–7, § 94). Kuigi ka nende võlausaldajate nõuded, kelle nõuete aluseks on kohtulahendid, tulenevad tarbijakrediidilepingutest ning juhul, kui nõude aluseks olevas lahendis ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet kohtu poolt kontrollitud, tuleb seda teha, ei ole praegusel juhul usaldusisik vastutustundliku laenamise põhimõtet nende nõuete puhul kontrollinud. Kohus märgib, et II gruppi võlausaldajatest kahe võlausaldaja (Lowell Suomi OY ja Aktiva Finance Group OÜ) nõuded tulenevad Soome Vabariigi kohtulahenditest ning kohtul puudub alus kahelda, et nende puhul on vastutustundliku laenamist kohtu poolt kontrollitud. Kolmanda võlausaldaja (B2 Impact OÜ) nõue tuleneb maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrusest, millega võlausaldaja ja võlgnik II sõlmisid maksegraafiku. Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohtu hinnangul on praegusel juhul võlgnike ja võlausaldajate huvides kava kinnitamine. Võlausaldaja B2 Impact OÜ maksekäsust tuleneva nõude kontrollimine vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevalt ning vajadusel nõude suuruse ümberarvestamine venitaks 8
põhjendamatult menetlust ning suurendaks usaldusisiku tasu. B2 Impact OÜ ei ole kavale vastuväiteid esitanud. Ka Bigbank AS vastuväitest ei tulene, et B2 Impact OÜ nõuet tuleks teisiti ümber kujundada või et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikel tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgnike sissetulekute suurust, neile kuuluva vara väärtust ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõuete rahuldamisel. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikel ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Ilma ümberkujundamiskavata ei ole võlgnikud suutelised kohustusi täita. Kava täitmine on tõenäoline, võlgnike sissetulekud, neile makstavad toetused (kokku 2927 eurot 55 senti) võimaldavad igakuist makset summas ligikaudu 500 eurot maksta. Võlgnike käsutusse jäävast rahast peavad nad katma enda igapäevased kulud, arvestades ka ülalpeetavatega. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kava on koostatud arvestades võlgnike majanduslikku seisundit ja maksevõimet ning soovi kava täita. Võlgnikud on suutelised kava igakuiselt täita u 500 euro ulatuses. Võlgnikud on valmis tegema pingutusi makseraskuste ületamiseks.
11.Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-d 3 ja 4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga, üksnes siis, kui võlausaldajad kavaga ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses. Praegusel juhul eelnimetatud eelduseid ei esine, kuna kavaga nõustusid üle poole võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult ei pea kohus praegusel juhul nn võlausaldajate huvide testi läbi viima, st võrdlema vastuväite esitanud võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ümberkujundamiskava alusel välja makstava summaga.
12.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks. Võlgnikud on makseraskustes, kuna nad ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgnike vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2). Kohtul puuduvad andmed, et võlgnikud oleksid tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4). Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgnike kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse 9
täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.
13.Kuigi FIMS näeb kava kinnitamise tagajärjena ette täitemenetluste peatamise nendes enne kava kinnitamist algatatud täiteasjades, kus täidetakse kavaga hõlmatud nõudeid, ei reguleeri FIMS siiski täitemenetluste peatamise tagajärgi. Kuna FIMS-is ei ole eriregulatsiooni, tulenevad täitemenetluste peatamise tagajärjed täitemenetluse seadustikust. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 1 järgi jõusse. See tähendab, et isegi, kui täitemenetluse peatamine on tingitud võlgniku suhtes ümberkujundamiskava kinnitamisest, jäävad juba tehtud täitetoimingud, sh võlgniku pangakontode arestimised, jõusse. Eelmärgitu ei tähenda siiski, et võlgnik ei peaks saama täitemenetluste peatamisele järgneval ajal oma pangakontodele laekuvat raha vabalt kasutada. Võlgniku konto arestimise alus on konto arestimise akt. Võlgniku konto on arestitud arestimisaktis näidatud ulatuses (TMS § 115 lg 2 esimene lause). Arestimisakt edastatakse krediidi- ja makseasutusele täitmiseks (TMS § 115 lg-d 3–6). Krediidi- ja makseasutus täidab arestimisakti reeglina nii, et ta kannab võlgniku pangakontol oleva raha arestimisaktis arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (TMS § 115 lg 2 teine lause). Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad (TMS § 115 lg 2 kolmas lause). Sel juhul täidab krediidi- ja makseasutus arestimisakti nii, et kannab pärast arestimise hetke võlgniku pangakontole laekuvad summad üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni (TMS § 115 lg 2 viimane lause). Täitemenetluse peatamise ajaks peatub TMS § 47 lg 12 teise lause kohaselt võlgniku pangakontode arestimisakti alusel nõude täitmine. See tähendab, et ajal, mil täitemenetlus on peatatud, ei saa lugeda võlgniku pangakontodele laekunud summasid TMS § 115 lg 2 kolmanda lause alusel arestituks, krediidi- ja makseasutus ei saa sel perioodil võlgniku pangakontode arestimisakti täita ega kanda võlgniku pangakontodele laekuvaid summasid kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Võlgniku suhtes pangakontode arestimisakti täitma kohustatud isikutel ei ole TMS § 115 lg 2 ja § 47 lg 12 järgi seega alust takistada võlgnikul oma pangakontodele laekuva raha kasutamist, sh seda kinni pidada, kuna kava kinnitamise ja jätkuva kehtivuse tõttu on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused peatatud. Eespoolöeldust tulenevalt määrab kohus, et võlgnikel on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste peatamist nende kontodele laekunud raha.
14.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 10. mai 2024. a määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
15.Kohus selgitab, et võlgnike maksekäitumine on järelevalve all. Võlgnikud peavad andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et kohustada võlgnikke täitma võlgade ümberkujundamiskava. 10
Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus
16.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgnike menetluskulud nende endi kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
17.Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 1595 eurot ning kanda see Avitase OÜ kontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 14,5 tundi (tunnitasuga 110 eurot). FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 kohaselt oli alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega oli usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 164 eurot. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2025 kuupalga alammäär 886 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäraks 177 eurot 20 senti. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
18.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 110 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 14,5 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgnike kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, hinnanud võlausaldajate nõudeid, sh vastutustundliku 11
laenamise põhimõtte järgimist, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade ümberkujundamise kava. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1595 eurot.
19.Võlgnikud on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina kokku 1500 eurot. Usaldusisiku tasust (1595 eurot) tuleb 1500 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel ning ülejäänud 95 eurot tuleb välja mõista võlgnikelt usaldusisiku kasuks. Usaldusisik palub kanda tasu Avitase OÜ kontole. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.