lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-9943/2

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-9943/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1269
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

08.07.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-9943

Tsiviilasi

M Ji hagi võla nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M J (isikukood jjj, elukoht jjj, e-post: jjj).

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1.Keelduda tsiviilasjas nr 2-19-9943 esitatud M Ji avalduse menetlusse võtmisest.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
3.Edastada käesolev kohtumäärus hagejale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK

1.M J (hageja) esitas 02.07.2019 Harju Maakohtule avalduse, sh taotluse tasuta advokaadi määramiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.
Kohus on tutvunud M Ji poolt 02.07.2019 Harju Maakohtule esitatud avaldusega. Kohtute Infosüsteemi (KIS) on nimetatud tsiviilasi sisestatud kui „M Ji hagi võla nõudes“, kuid avaldusest nähtuvalt on M J esitanud sisuliselt mitte hagiavalduse, vaid taotluse tasuta advokaadi määramiseks. M J viitab auto-ostumüügi tehinguga tekkinud võimalikule puudujäägile raha tagasimaksmisel ning sellele, et lepingute vormistamine olevat toimunud segavate asjaoludega ning et auto tagasiostmisel olevat jäänud osa raha tagasi saamata. M J palub tutvuda tema avalduse lisadega, määrata tasuta advokaat ja teha kõik endast sõltuv kannatanule raha tagastamiseks.
3.Kohus leiab, et M Ji avalduse menetlusse võtmisest tuleb tervikuna keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse 1 (3)

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

4.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled, st antud juhul hageja. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-dest 1 ja 2.
5.Kohus selgitab, et M J pole täitnud TsMS § 363 lg-s 1 sätestatud nõudeid, sh ei ole hageja piisavalt selgelt esile toonud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega esitanud selgelt väljendatud nõudeid (hagi ese). M Ji avaldus ei vasta kõige elementaarsematele hagiavaldusele esitatavatele nõuetele, mh ei ole avalduses märgitud isegi võimalikku kostjat või kostjaid. M J ei ole oma avalduses esitanud arusaadavat nõuet, sh pole M J märkinud, kellelt, millisel alusel ja kelle kasuks millise konkreetse summa väljamõistmist ta soovib. Nõude (hagi eseme) ebaselgus on kohtu hinnangul hagiavalduse oluline vormipuudus. Kohus ei saa omaalgatuslikult muuta ega täpsustada hageja taotlusi. Samuti ei pea kohus otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu 16.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1141-13, p 17). Hagi aluseks olevate asjaolude ammendav esitamine on hageja ülesanne ning kõik hagi aluseks olevad asjaolud peavad selguma hagiavaldusest.
6.Kohus selgitab, et kohus mõistab tsiviilkohtumenetluses tema ette toodud nõuetekohaste hagiavalduste alusel õigust, mitte ei täida sarnaselt advokaatidele õigusnõustamise ülesannet ühe poole huvides. TsMS § 7 kohaselt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Seetõttu ei ole kohtul võimalik täita M Ji palvet tutvuda tema avalduse lisadega ja teha kõik endast sõltuv kannatanule raha tagastamiseks. Sellise ülesande saaks M J anda üksnes oma advokaadile või muule õigusnõustajale. Kohus ei saa sõltumatuse ja erapooletuse printsiibist tulenevalt olla hageja nõustajaks selles, kas ja milliseid nõudeid või avaldusi ning kelle vastu võiks olla hagejal mõistlik esitada. Otsuse võimaliku kohtusse pöördumise ja esitatavate nõuete osas peab tegema koostöös advokaadi või muu õigusnõustajaga üksnes hageja ise.
7.Arvestades eeltoodut, ei ole esitatud avaldusega M Ji poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning riik ei peaks andma sellisele õigusnõustamise eesmärgile suunatud hagile õiguskaitset, mistõttu kohus peab selle menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduma. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi eseme ja/või aluse muutmise vajadust, st seda, millise nõude või hagi aluste alternatiivne esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki (vt Riigikohtu 16.05.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p-d 10-11).
8.Kohus märgib täiendavalt, et hageja pole nimetanud ka hagihinda ega tasunud riigilõivu. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Samuti ei ole avalduses nimetatud kostja või kostjate isikut, M J on märkinud vaid seda, et „tehingu ajal müüjad vahetusid.“ TsMS § 371 lg 1 p 11 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Arvestades kohtu eelmärgitud põhjendusi asja menetlemise võimatuse osas (vt käesoleva kohtumääruse p-d 5-7), ei ole aga põhjendatud anda

2 (3)

hagejale täiendavalt tähtaega riigilõivu tasumiseks ja andmete esitamiseks kostja või kostjate isiku tuvastamiseks, kuna see põhjustaks hagejale asjatuid kulutusi olukorras, kus avaldusega pole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning kohus ei saaks asja menetleda.

9.TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus selgitab, et käesolev määrus ei piira M Ji õigust uuesti kohtu poole pöörduda. Sellisel juhul otsustatakse võimaliku uue hagi menetlusse võtmine uue tsiviilasja raames.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
11.Kohtule nähtub esitatud avaldusest, et M J soovib, et talle määrataks tasuta advokaat. Seoses sellega kohus märgib, et riigi õigusabi saamiseks (näiteks advokaadi poolseks õigusnõustamiseks) tuleb kohtule esitada nõuetekohane riigi õigusabi taotlus vastavalt riigi õigusabi seaduse § 12 ja § 13 ettenähtud nõuetele. M J ei ole sellist riigi õigusabi taotlust kohtule esitanud. Seetõttu kohus selgitab, et kui hageja majanduslik olukord ei võimalda advokaadi või muu õigusnõustaja palkamist, tuleb hagejal esitada kohtule eraldi avaldus riigi õigusabi saamiseks (https://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-oigusabi). Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei saa kohus sõltumatuse ja erapooletuse printsiibist tulenevalt olla hageja nõustajaks selles, kas ja milliseid nõudeid või avaldusi ning kelle vastu võiks olla hagejal mõistlik esitada. Just seetõttu ongi hagejal mõistlik pöörduda professionaalse õigusabi saamiseks advokaadi või muu õigusnõustaja poole või vastavate eelduste olemasolul esitada kohtule avaldus riigi õigusabi saamiseks. Õigusnõustamise eesmärk oleks välja selgitada hageja probleemile võimalikud lahendused, võimalikud kohtusse pöördumise alused ja perspektiivikus. Kohus märgib täiendavalt, et Eesti Õigusbüroo OÜ (asukoht Endla 15, 10122 Tallinn; õigusnõustamisele registreerumine ja lisainfo tel 6 880 400 või e-postil [email protected]) koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele soodustingimustel õigusabi. Kohus selgitab, et ilma õigusnõustaja abita kohtule avaldus(t)e esitamine oma väidetavate õiguste kaitseks võib hageja huve oluliselt kahjustada. Seejuures hageja huvid saaksid enim kahjustada juhul, kui kohus otsustaks hageja perspektiivitu avalduse menetlusse võtta ja jätaks selle hiljem rahuldamata. Sellisel juhul peaks hageja tasuma oma nõuetelt riigilõivu ja hüvitama ka vastaspoole menetluskulud. Koostöös õigusnõustajaga kohtusse pöördumise põhjendatuse hoolikas kaalumine aitaks sellist olukorda vältida.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium