Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-10619/35
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 05.07.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2732

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtu koosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-10619

Tsiviilasi

U V pankrotiavaldus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

võlgnik U V (isikukood XXX , elukoht XXX, e-post: XXX) pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada U V (pankrotis, isikukood XXX ) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus.

2.U V (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha järgmiselt: 2.1 C F AS summas 3331.81 eurot; 2.2 E V M - ja T kaudu summas 296.32 eurot; 2.3 I I OÜ summas 406.19 eurot; 2.4 C .ee OÜ summas 274.07 eurot; 2.5 B AS summas 13 955.40 eurot; 2.6 OÜ F C summas 197.90 eurot; 2.7 S AS summas 28 327.96 eurot.

3.Kinnitada U V (pankrotis) pankrotimenetluse kulud perioodil 03.05.2018 – 06.06.2019 summas 73.92 eurot.

5.Määrata pankrotihalduri Martin Krupp ́i tasuks 3574.94 eurot (kolm tuhat viissada seitsekümmend neli eurot ja 94 senti), millele lisandub käibemaks summas 714.99 eurot. Pankrotihalduri tasu maksta välja S OÜ-le (registrikood XXX).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

27.04.2018 koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Harju Maakohus kinnitas 06.07.2018 määrusega. U V pankrotihaldur Martin Krupp ja J V pankrotihaldur Kristo Teder müüsid avalikul enampakkumisel tervikvarana Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite oksjonikeskkonnas XXX mõttelise osa kinnistust registriosa nr XXX , asukohaga XXX, elamumaa 100%, katastritunnus XXX, üldpind 77,40 m2 hinnaga 34 000 eurot, millest U V pankrotivarasse laekus 17 000 eurot. Pankrotihaldur märgib, et U V edastatud andmete kohaselt pidi talle kuuluma XX kaasomandi osana kinnistust, mis on maatulundusmaa, registriosa nr XXX, asukohaga XXX. Pankrotihaldur tuvastas, et nimetatud kinnistu XX kaasomandi osana võlgnikule ei kuulu. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud C F AS summas 3331.81 eurot; E V M - ja T kaudu summas 296.32 eurot; I I OÜ summas 406.19 eurot; C OÜ summas 274.07 eurot; B AS summas 13 955.40 eurot; OÜ F C summas 197.90 eurot; S AS summas 28 327.96 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud kulutused on välja toodud lõpparuande punktis, mis käsitleb PankrS § 146 nimetatud väljamakseid. Maksejõuetuse põhjused Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud asjaolu, et ta soovis 2007. a välja vahetada oma 4-toalise korteri väiksema vastu. Võlgnik on lisanud, et tema ja ta abikaasa konsulteerisid pangaga korduvalt enne tehingut oma võimaluste osas. Kuna võlgnikule kinnitati S AS-i poolt, et keskmiselt kulub korteri müümisele 6 kuud, siis nõustus võlgnik panga pakkumisega ja otsustas laenu võtta. Hiljem selgus, et võlgnik ei suutnud korterit 6 kuuga müüa ja selle müümise protsess kestis üle 6 aasta. Võlgnikul tuli S AS-ile tasuda igakuiselt olenevalt maksuperioodist 200-500 eurot ja mõlema korteri kommunaalkulud. Kui võlgniku abikaasa püsiva töökoha kaotas, võttis ta laenumaksete sooritamiseks AS-ist B 7 611 eurot laenu, mida käendas võlgnik. Kui ka võlgnik töökoha kaotas, siis hakkas ta võtma erinevatelt laenuandjatelt kõrge intressimääradega lisalaene, et juba olemasolevaid kohustusi teenindada. Võlgnik lootis võetud kohustused tasuda korteri müügist saadud raha eest, kuid korteri müük ei õnnestunud. Võlgnik on lisanud, et nad ostsid 3-toalise korteri hinnaga 50 000 eurot, aga kuna teise korteri müük venis ja hinnad aina langesid, siis väiksema korteri müügi järel 2014. a seadsid nad hüpoteegi S AS-i kasuks nende vanale korterile ning võlgnik ja võlgniku abikaasa olid sunnitud sõlmima pangaga 20-aastase laenulepingu.

4.Pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrkS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 651 lg 1 sätestab pankrotivaralt suurusega 22 064.13 eurot halduri tasu alammääraks 3574.94 eurot. Martin Krupp on taotlenud halduri tasu määramist summas 3574.94 eurot, millele lisandub käibemaks 714.99 eurot. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud nõuetekohaselt ülesandeid, siis on halduri taotlus põhjendatud. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Martin Krupp ́ile tasuks 3574.94 eurot, millele lisandub käibemaks 714.99 eurot ja millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, S OÜ-le. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

5.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. U V esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid U V kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada U V kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 173 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 173 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

2-16-10619 Käesoleval juhul ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut, keda U V usaldusisikuks nimetada. U V on haldurile kinnitanud, et on valmis ja võimeline ise usaldusisiku kohustusi täitma. Seega tuleb usaldusisikuks määrata võlgnik. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb U V juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada 05.07.2020. Kohus selgitab U V, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. U V tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.