Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(3)

2-19-108955

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OÜ NBarts Büroo hagi Narva linn, A-A. Tiimanni tn 4 KÜ vastu võla nõudes. Hageja eistas hagiavalduse, kuna kostja ei tasunud tähtaegselt talle osutatud teenuse eest. Kostja keeldus arve tasumisest, kuna oli seisukohal, et hageja peab allkirjastama kirjaliku lepingu ning selle alusel väljastama arve. Kostja tasus vaidlusaluse summa 26.06.2019. 27.06.2019 toimunud kohtuistungil loobus hageja hagist ja palus jätta menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Kostja vaidles menetluskulude jaotusele vastu ja leidis, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta hageja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kostja on vaidlusaluse summa tasunud ja seega puudub vajadus tsiviilasja edasiseks arutamiseks. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tuginenud TsMS § 168 lg 5, mille kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada TsMS § 168 lg 6, kuna tsiviilasja materjalidest on selge, et kostja ei tasunud tähtaegselt hageja poolt väljastatud arvet ning hakkas seadma makse tasumiseks lisatingimusi. Olenemata sellest, et kostjal võis olla soov vormistada leping kirjalikult, siis ei ole võimalik väita, et poolte tahteavalduste vahetamise tulemusena ei oleks olnud lepingut sõlmitud. Samuti oli kostjale osutatud soovitud teenus. Kostja tasus nõutava summa alles vahetult enne kohtuistungit, mis tõi kaasa ka täiendavad kohtuistungil osalemise kulud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada ka TsMS § 162 lg 4, kuna puuduvad erandlikud asjaolud (vt ka Riigikohtu 15.04.2015 otsust nr 3-2-1-126-15, p 16). Seega tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg 5 jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 2(3)

2-19-108955 5 hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm nr 15.02.2012, nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosalise esindaja kulud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Hageja on 12.06.2019 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 600 eurot (5 tundi lähtudes tunnitariifist 100 eurot, millele lisandub käibemaks) ja riigilõivu hüvitamist summas 100 eurot. Riigikohus on 6.05.2015 määruses nr 3-2-1-4-15 p 14 selgitanud, et: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.“ Käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keeruka tsiviilvaidlusega, lisaks sellele on oluline ka asjaolu, et hagejal oleks olnud võimalik kohtuvaidlus juba varasemalt lõpetada, kui hageja oleks olnud nõus lepingu kirjalikult vormistama. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hagejale väljamõistetav menetluskulu ei saa ületada käesoleva tsiviilasja hinda s.t 155 eurot. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja on nõudnud 155 euro tasumist. Vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 kuulub tsiviilasja hinna kuni 350 eurot eest tasumisele riigilõiv 75 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot, s.t 25 eurot rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega on hagejal õigus nõuda 37,5 euro tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tulenevalt asjaolust, et hagejal on õigus nõuda 62,5 euro tagastamist, kuulub hagejale riigilõivu eest kostja poolt hüvitamisele 37,5 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulusid mõistab kohus kostjalt välja 117,5 euro ulatuses, mis on põhjendatud ja mõistlik suurus arvestades asjas tehtud tööd ning käesoleva tsiviilasja hinda. Ülejäänud osas jätab kohus hageja menetluskulude nõude rahuldamata.

(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.