Menetlusosalised ja nende Hageja: Baltyre Eesti AS (registrikood 10015161; asukoht esindajad Lootuse 3, Õssu küla, Kambja vald, Tartu Maakond) Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom (e-post: xxx) Kostja: Iikori OÜ (registrikood 12999552, asukoht Tulika tn 31, Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: X (isikukood XXX e-post: xxx) Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt Iikori OÜ-lt hageja Baltyre Eesti AS kasuks välja põhivõlgnevus summas 939,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 35 eurot.
3.Mõista kostjalt Iikori OÜ-lt hageja Baltyre Eesti AS kasuks välja viivis alates kohtuotsuse tegemisest VÕS §-s 113 lg. 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt (939,23 eurot) kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
6.Mõista kostjalt Iikori OÜ-lt hageja Baltyre Eesti AS kasuks välja menetluskuluna kokku summas 540,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Baltyre Eesti AS esitas 09.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 13.01.2025 Harju Maakohtule hagi Iikori OÜ vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 23.01.2025 Baltyre Eesti AS esitatud hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale 13.mail 2024 rehve maksumusega 1585.08 € ning transportis rehvid kostja poolt näidatud aadressile xxx, Rae vald 75312 Harjumaa. Hageja esitas kostjale kauba müügi kohta arve nr. 461475 summaga koos käibemaksuga 1937.70 €. Kostja tasus hagejale arve nr. 461475 alusel saadud kauba eest kahel korral, 09.07.2024 400 € ja 21.08.2024 400 €, kokku 800 €. 16.09.2024 (9.09.2024) saatis hageja kostjale maksenõude. Kostjalt raha ei laekunud, kuid telefonivestluses palus kostja saata endale makse tasumiseks maksegraafik, 2
mille sisus lepiti samas kõnes kokku. Hageja esindaja saatis kostjale 27.11.2024.a. veelkord varem saadetud maksunõude koos telefoni teel kooskõlastatud tekstiga kokkuleppe - maksegraafiku. Seda maksegraafikut kostja ei allkirjastanud ning mingeid täiendavaid võlamakseid ei teinud ehk teisisõnu ei hakanud täitma kokkulepitu maksegraafikut.
3.Harju Maakohtu 23.01.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
4.Kohus on 23.01.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale TsMS § 3111 lg 5 alusel 17.03.2025 kätte toimetatud. Kostja seaduslikule esindajale on kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetanud 14.03.2024 KÄPO kaudu. Kostjal möödus hagiavaldusele vastamise tähtaeg 31.03.2025.
5.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.
6.Hageja on kohtule teada andnud, et kostja tasus haginõude aluseks olevast arvest nr. 461475 ära 300 eurot. Järelikult selle summa võrra haginõue väheneb. Kohtule ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud kohustuste täitmise järjekorras. Järelikult kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8, mille kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja on 07.02.2025 tasunud hagejale 300 eurot. Hageja arvestab viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjapoolse 300 euro tasumise hetkeks (perioodil 15.05.2024-07.02.2025) oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 101,53 eurot (vt viivisekalkulaator). Tuginedes VÕS § 88 lg-le 8 kujuneb hageja põhivõlgnevuse summaks 939,23 eurot (1137,70 eurot põhivõlgnevus – (300 eurot kostjapoolne võla tasumine – 101,53 eurot sissenõutavaks muutunud viivis)). Perioodil 08.02.2025-09.06.2025 (kohtuotsuse tegemiseni) on sissenõutavaks muutunud viivis summas 35 eurot. Menetluskulud
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3
11.Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 280 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 1 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 280 eurot. Tasutud riigilõiv 280 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud ning vajalik kulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot.
12.Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 600 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 150 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
13.Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 240 eurot (2h*120eur/h). Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses.
14.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 540 eurot (280+240+20).
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.