Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt T J on kasutanud viimased 28 a kaubamärki Xxx Xxx. Kaubamärk “Xxx Xxx EST. 1992” on registreeritud Eesti Patendiametis 15.06.2018 a, XXX registreeringu nr-ga xxx taotluse nr-ga XXX. I E korraldab võistlust nimega Xxx Xxx 2018. Hetkel on käimas finaalürituseks isikute otsimise eelvoor – n-ö Casting. Veebilehel https://www.magicmonday.tv/xxxxxx-2018-casting on üleval avalik kuulutus, kus kutsutakse isikuid osalema. Peale eelvooru esinetakse finaalüritusel, mis toimub 26.08.2018. a xxx Tallinnas. Kodulehel https://www.magicmonday.tv/xxx-xxx-2018-casting on märgitud, et „NB! Palun olge ettevaatlikud ning vältige eksitust seoses hiljuti ilmunud koopiatega: juhtumid "Eesti Xxx Xxx" ja "Xxx Xxx EST. 1992" ei ole seotud Xxx Xxx 2018 konkursiga.“ Veebilehel https://www.facebook.com/XxxEst/, mis on ürituse ametlik Facebook`i leht, on postitatud 02.06.2018 23:20, et alustatud on kauaoodatud eelvooruga abielus ja lahutatud kaunitaridele vanuses 21-45 a, osalemaks Xxx Xxx 2018 finaalis ja kutsutakse isikuid kandideerima. Veebilehel https://www.facebook.com/XxxEst/ on 18.06.2018. a kell 01:54 avaldatud inglise keeles kutse osalema Xxx Xxx 2018 kandideerimisel. I E korraldas 2014. a kinnise n-ö Castingu, kus valiti Xxx Xxx`ks A B. I E korraldas 2015. a avaliku n-ö Castingu nimega „Xxx Xxx“ koos finaalüritusega, mis toimus 30.05.2015.a xxx. I E korraldas 16.07.2017. a konkurssi nimega „Xxx Xxx“ finaalüritusega xxx. I E korraldas 03.12.2017. a konkurssi nimega „Xxx Xxx“. T J on saatnud I Ele e-kirja 18.06.2018.a nõude lõpetada oma registreeritud kaubamärgi kasutamine ja andnud teada, et ei anna I Ele mistahes viisil, kujul või moel nõusolekut oma kaubamärgi kasutamiseks. T Ji lepinguline esindaja Reimo Mets on saatnud I Ele nõudekirja 22.06.2018. a. I E ei ole nõudekirjadele reageerinud. Hagejale kuulub kaubamärk taotluse nr-ga XXX „Xxx Xxx EST. 1992“. Kostja on korduvalt väitnud, et Xxx Xxx EST 1992 kaubamärgiga ei ole kaitstud sõnad „xxx“ ja „Xxx“, kuivõrd tegemist on teenust kirjeldavate sõnadega ja neil puudub eristusvõime. Käesolevaga ei nõusta hageja sellekohase väitega, kuid esitab õiguslikud põhjendused, miks isegi olukorras, kus sõnadel „xxx“ ja „Xxx“ puudub eristusvõime ja need on pelgalt teenust kirjeldavad omadussõnad, tuleb lugeda, et tervikuna „Xxx Xxx“ kuulub kaubamärgina hagejale. Täiendavalt juhib hageja tähelepanu asjaolule, et käesolevas asjas ei saa vaidlust olla selle üle, et osutatavad teenused on oma olemuselt identsed ning kostja osutab hagejale kõlvatut konkurentsi. KaMS § 7 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Hageja on korraldanud tänaseks üle 28 aasta „Xxx Xxx“ kaubamärgi alt üritusi. Alates 1992 kuni 2010 toimusid võistlused igal aastal. Perioodil 2010 kuni 2018 ei ole üritust korraldatud ainult aastatel 2011, 2013 ja 2014. Eelnevast tulenevalt ei ole asjakohane kostja paljasõnaline väide justkui hageja ei oleks oma kaubamärki kasutanud või nagu oleks tema üritused „läbi kukkunud“. Olukorras, kus üks isik on üritust korraldanud üle 28 aasta ja ei oleks võimalik tunnistada kaubamärk üldtuntuks, ei oleks sisuliselt võimalik Eesti Vabariigis mitte ühtegi kaubamärki tunnistada üldtuntuks. Hageja on antud valdkonna ringkondades siiski tuntud kui oma ala spetsialist, keda tuntakse Xxx Xxx loojana ja elushoidjana. KaMS § 7 lg 3 p 1 ja KaMS § 7 lg 4 koosmõjus piisab kaubamärgi üldtuntuse jaatamiseks sellest, kui valdkonnaga seotud sektoris tegutsevad isikud seostavad kaubamärki „Xxx Xxx“ hagejaga. Käesolevas asjas on selge, et enamik xxxmaailmaga seotud isikutest seostab kaubamärki „Xxx Xxx“ just hagejaga. Hageja seost ja tuntust xxxndusega võib lugeda üldtuntuks juba ajalooliselt, kostja oli vaevalt 5 aastane kui hageja juba üritusi korraldas. Kuivõrd kostja osutab teenust, tähistades seda õiguskaitse saanud kaubamärgiga ning kasutab tähist ka reklaamimaterjalidel, siis on hagejal õigus eelnimetatud tegevusi keelata. Käesolevas asjas on selge, et keelatud kasutamine toimub äritegevuse raames majandusliku kasu saamise eesmärgil, mitte privaatsfääris, kaitstud tähist kasutatakse teenuste puhul ning kasutamine võib mõjutada

negatiivselt kaubamärgi ülesannete täitmist. Eelkõige kahjustatakse kostja tegevusega päritoluga seotud ülesandeid, kuivõrd tähistades oma teenuseid tähisega „Xxx Xxx“ luuakse petlik ettekujutus, et kostja korraldatavad üritused on seotud hagejaga. Lisaks jäetakse kaubamärgi omanik võimalusest kasutada oma kaubamärki tõhusalt tarbijate teavitamiseks ja veenmiseks, kuivõrd kaubamärgi omanik peab tegema täiendavaid kulutusi, et vältida kaubamärgi rikkumisest tulenevat negatiivset mõju reklaamile – tema reklaami võidakse seostada kaubamärgi rikkujaga. Täiendavalt rikutakse kaubamärgi kvaliteediga seotud õigusi. Hageja ei saa tagada, et kostja korraldatud üritused vastavad teatud kvaliteedile. Riigikohus on oma 25.02.2015. a lahendi 3-2-1-162-14 p-s 21 leidnud, et rikkumise keelamise nõude aluseks saaks olla esmajoones KaMS § 57 lg 1 p 1, aga ka VÕS § 1055 lg 1. Kaubamärgiomaniku ainuõigus on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus ja kaubamärgiomanik saab nõuda oma ainuõiguse rikkumise korral rikkumise lõpetamist. Eelnevast tulenevalt saab hageja nõuda kaubamärgi rikkumise keelamist, s.t et kostja ei tohi mingil viisil kasutada kaubamärki, s.h oma teenuse nimetamisel või reklaamimisel. Kuivõrd kostja on käesolevas asjas pahauskne rikkuja, siis tuleb saab hageja nõuda VÕS § 1039 järgi rikkumisega saadud tulu väljanõudmist. Eelnevast tulenevalt on selge, et seoses kaubamärgi rikkumisega on hagejal õigus nõuda välja kostjalt kaubamärgi rikkumisega saadud tulu ning kohustada kostjat lõpetama kaubamärgi rikkumine. Hageja loeb saadud tuluks mitte vähem kui 2000 eurot. Hageja on korduvalt kostja tähelepanu juhtinud asjaolule, et kostja rikub hageja kaubamärki ning palunud kostjal selline tegevus lõpetada. Hageja lepinguline esindaja saatis 22.06.2018. a kostjale nõudekirja ja hoiatuse kohtusse pöördumise kohta, kuna kostja ei reageerinud hageja nõuetele. Kostjaga seotud ettevõtete aadressidele saadetud nõudekirjad tagastati postiteenuse osutaja poolt. Eelnevast tulenevalt on kohtueelses menetluses hagejale tekkinud kahju summas 500 eurot, nõudekirja koostamise ja saatmise kulu. Hageja ei ole seda kulu varem nõudnud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks rikkumisega saadud tulu summas 2000 eurot, kohtueelse menetluse õigusabi kulude kahjuhüvitis summas 500 eurot ja viivis viivisemääraga VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud ulatuses põhinõude summalt 2500 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.t 25.07.2018. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja VÕS 1055 lg 1 järgi keelata kostjal hageja kaubamärgi „Xxx Xxx“ kasutamine.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja pool hagile esitatud vastuse kohaselt kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt vaidlus puudub faktilises asjaolus, et füüsilisest isikust hageja nimele on registreeritud Eestis kombineeritud kaubamärk „Xxx Xxx EST.1992“, taotluse esitamise kuupäev 25.09.2017, registreerimise kuupäev 15.06.2018. Kaubamärk koosneb sõnadest, numbritest ja on värviline (kuldne, tumesinine, valge) ning on saanud õiguskaitse klassis 41 – elavetenduste korraldamine; haridusliku eesmärgiga pidustuste korraldamine; iludusvõistluste korraldamine ja läbiviimine; iludusvõistluste organiseerimine. Vaidlus puudub ka selles, et käsitletav registreeritud kaubamärk on graafiliselt kujutatav ning et kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. KaMS § 12 lg 1 sätestab üheselt kaubamärgi õiguskaitse ulatuse, milleks on registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon. Käesoleval juhul seega nii sõnad, numbrid ja värviline kujundus kui tervik. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Oma õiguste ja huvide kaitseks kohtusse pöördumine eeldab, et keegi on hageja õigusi ja huve rikkunud. Kostja valik on hageja otsustada. KaMS § 57 lg 1 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu. Seega on kostja valikul ainumääravaks see, kas kostja on kõnealust kaubamärki kasutanud ja seega hageja arvates võinuks hageja ainuõigust rikkuda (kostja märkus – iseküsimus on see, kas hageja ainuõigust on üldse rikutud või mitte).

Hageja leiab, et kostja on kasutanud kaubamärki oma äritegevuse raames majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kostjal kui füüsilisel isikul puudub majandustegevus ja äriline eesmärk. Nimetatud kategooriad on seotud siiski äriühingutega. Kostja ei tegutse ka FIE-na. Kuna kostjal füüsilise isikuna puudub majandustegevus ja äriline eesmärk, siis ei saa rääkida ka sellest, et kostja füüsilise isikuna oleks vaidlusalust kaubamärki kasutanud. Seega on hagi esitatud isiku vastu, kes ei saa olla asjas kostjaks. Ainuüksi sellel põhjusel tuleks jätta hagi kostja I E vastu täies ulatuses rahuldamata. Hageja oli aastate jooksul teadlik Xxx Xxx ürituste korraldamisest ning hagejal puudus mistahes takistus välja selgitada ürituste tegelik korraldaja ja tulemusest lähtuvalt esitada hagi õige kostja vastu (öeldu ei tähenda, et hageja õiguste rikkumine oleks aset leidnud). Hageja ka ise on tegelikult veendunud selles, et I E ei ole õige kostja. Põhjendamatu ja alusetu on esitada hagi füüsilise isiku vastu, teades, et tegelikult on ja saab olla kõnealuste ürituste korraldajaks juriidiline isik, ja esitada hagis taotlus nõudmaks kostjalt andmeid selle kohta, millise juriidilise isiku alt vaidlusalust teenust osutatakse. Kostja ei ole kohustatud niisuguseid andmeid kohtule esitama. Kostjat kui füüsilist isikut ei ole keegi ürituse korraldamiseks sponsoreerinud, kostja füüsilise isikuna ei ole korraldanud castinguid ning üritusel osalemise eest ei ole kostjale tasutud. Vaidlus nendes asjaoludes peaks puuduma. Lisaks pole ka eluliselt usutav, et üritustel osalejad ja sponsorid oleksid nõus maksma mistahes summasid füüsilisele isikule. Nagu juba eespool öeldud, siis puudusid hagejal mistahes takistused vaidlusaluste ürituste korraldaja väljaselgitamiseks enne kohtusse pöördumist. Hagi on esitatud I E vastu, seega on hageja ülesanne tõendada oma väiteid selles, et I E on rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust. Kostja ei ole ühtegi sellekohast tõendit esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks rikkumisega saadud tulu summas 2000 eurot, kohtueelse menetluse õigusabi kulude kahjuhüvitis summas 500 eurot ja viivis viivisemääraga VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud ulatuses põhinõude summalt 2500 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.t 25.07.2018. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja VÕS 1055 lg 1 järgi keelata kostjal hageja kaubamärgi „Xxx Xxx“ kasutamine. Seega on hageja esitanud kaubamärgist tuleneva ainuõiguse rikkumise keelamise, samuti sellega seonduva rikkumise teel saadu väljaandmise nõude. Kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise keelamise nõude õiguslik alus on KaMS § 14 lg 1 p 2 koosmõjus sama seaduse § 57 lg-ga 1. KaMS § 14 lg 1 punktide 1-3 kohaselt kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses: õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga, registreeritud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse identseid, samaliigilisi või teist liiki kaupu või teenuseid, juhul kui kaubamärk on Eestis tuntud ja kui tähise põhjendamatu kasutamine kasutab ebaausalt ära või kahjustab kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet. KaMS § 14 lg 2 p 3 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine. KaMS § 14 lg 2 p 5 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata tähise kandmine äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutamisjuhendile. KaMS § 57 lg 1 kohaselt kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu: 1) õigusrikkumise lõpetamiseks; 2) tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks.

KaMS § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). Ühtlasi tuleneb KaMS §-st 12, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärgi puhul see kuju, millisena ta üldtuntuse omandas ning registrisse kantud kaubamärgi puhul kaubamärgi reproduktsioon. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale kuulub kaubamärk „ Xxx Xxx EST.1992“, mis on registreeritud Patendiametis 15.06.2018, registreeringu nr xxx, taotluse number XXX ja taotluse esitamise kuupäev 25.09.2017. Nimetatud kaubamärk koosneb sõnadest, numbritest ja on värviline (kuldne, tumesinine, valge) ning on saanud õiguskaitse klassis 41 – elavetenduste korraldamine; haridusliku eesmärgiga pidustuste korraldamine; iludusvõistluste korraldamine ja läbiviimine; iludusvõistluste organiseerimine. Lisaks sellele hageja väidab, et hagejale kuulub üldtuntud kaubamärk „Xxx Xxx“. Kostja ei ole hageja nimetatud väitele käesoleva tsiviilasja menetlemisel kohtus vastuväiteid esitanud. Kuigi kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud vastuväiteid hageja väitele, et hagejale kuulub üldtuntud kaubamärk „Xxx Xxx“, siis kohus peab vajalikuks käesoleva vaidluse lahendamiseks kõigepealt tuvastada, kas hagejale kuulub üldtuntud sõnamärk „Xxx Xxx“. KaMS § 7 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel ning üksnes juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. KaMS § 7 lg 3 pp-de 1 kuni 4 kohaselt kaubamärgi üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muu hulgas kaubamärgi: 1) tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; 2) kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; 3) registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; 4) hinnangulist väärtust. Lg 4 kohaselt üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest. Euroopa Kohtu praktika kohaselt sõnamärk on kaubamärk, mis koosneb üksnes tähtedest, sõnadest või sõnagruppidest, mis on kirjutatud trükitähtedes tavalises kirjatüübis, ilma mingi graafilise elemendita. Sellisel kaubamärgil on kaitse sõnale ja mitte selle graafilisele kujule. Käesoleval juhul on „Xxx Xxx“ puhul tegemist sõnamärgiga. KaMs § 9 lg 1 p 3 ja lg-test 2-3 tulenevalt tähis, mis kirjeldab kaupu või teenuseid, ei ole võimeline (ilma eristusvõimet omandamata) eristama ühe ettevõtte kaupa või teenuseid teise isiku samaliigilistest kaupadest või teenusest, kuid selline tähis võib olla kaubamärgi koosseisus selle mittekaitstavaks osana. Kaubamärk võib seega sisaldada eristusvõimetut, mittekaitstavat osa, kui see ei vähenda kaubamärgi eristatavust ega riku teiste isikutes õigusi (KaMS § 12 lg 5): teistel isikutel peab säilima õigus kasutada heas usus sellist kirjeldavat vm eristamatut tähist oma kaupade tähistamiseks. Kui kaubamärk sisaldab eristusvõimetut, mittekaitstavat osa, ei laiene kaubamärgiomaniku õigus sellele osale, st omanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel sellise osa kasutamist äritegevuses häid tavasid järgides (KaMS § 16 lg 1).

Kuigi sõnadel Xxx ja Xxx puudub eristusvõime ja üks on kirjeldav sõna ja teine on geograafiline tähis, siis kohus nõustub hagejaga, et tervikuna sõnapaar „Xxx Xxx“ näol on tegemist eristusvõimelise tähisega, mistõttu võib omanda õiguskaitse sõnaline kaubamärk „Xxx Xxx“. Hageja on selgitanud, et ta on korraldanud tänaseks üle 28 aasta “Xxx Xxx“ kaubamärgi all üritusi. Kohtule esitatud portaalis Elu24.ee avaldatud galeriis ja artikli pealkirjaga:“ Galerii: vaata, milline kaunitar valiti Xxx Xxx 2018 tiitlit kandma!“ kohaselt xxx eesotsas T Jiga korraldab Eestis iludusja talendivõistlusi juba 28 aastat. Selle aja jooksul on just nendelt võistlustelt tuult tiiba saanud paljud tänaseks Eestis ja ka mujal maailmas kuulsust kogunud kaunitarid (tlk 10). Ajalehte „Õhtuleht“ veebiväljaandes www.ohtuleht.ee avaldatud artiklis „Xxx Xxxks krooniti imekaunis lauljatar I M“ on kirjutatud järgmist:“ xxx eesotsas T Jiga on korraldanud iludus- ja talendivõistlusi alates 1990. Juba 28. korda anti välja xxx Xxx tiitlit. Teine kaunis traditsioon on Xxx Xxx iludusvõistlus küpsetele naistele, mis korraldati sel aastal juba 26. korda.“ (tlk 11-14). Portaalis Elu24.ee avaldatud artikli „T J vastab I Ele omakorda faktidega: oma töö ja õiguse kaitseks olen valmis kohtuni minema on kirjutatud järgmist: „Ji sõnul on Xxx Xxx iludusvõistluse ajalugu järgmine: Eesti Xxx Xxx iludusvõistlus sai alguse juba 1992. aastal. See oli veel aeg, kus emadepäeva ei tähistatud ja seega pühendas T J selle võistluse oma ema mälestuseks. Nüüd on juba 25 aastat kestnud see xxx poolt korraldatav imekaunis traditsioon. See traditsioon on kestnud kogu selle veerandsaja aasta jooksul ning pole mingitki põhjust väita I El, nagu olevat T Ji poolt korraldatav iludusvõistlus juba ammu välja surnud. Maailma suurima naistele mõeldud iludusvõistluse litsentsid on just T Jile korraldajate poolt antud ning Eestist on seal tema poolt saadetud kaunitarid alati esindanud. Kuna maailmas on mitmeid iludusvõistlusi naistele, siis vähem tähtsatele lihtsalt ei ole võimalik olnud T Jil Eesti esindajaid saata ja ta on keskendunud koostööle vaid kõige suuremate ja prestiižikamate võistlustega. Seniste Eesti Xxx Xxx tiitlikandjate hulgas on palju huvitavaid ja tuntud naisi, kes Eestit esindanud ka maailma suurimatel naistele mõeldud iludusvõistlustel, nagu Xxx xxx, Xxx xxx ja Mrs xx (tlk 15-16). Kohtule esitatud küsitluse kaubamärgi „Xxx Xxx“ seostamine kohaselt 98,3% vastanutest seostab T Jit iludusvõistlusega „Xxx Xxx“ (tlk 7). . Käesoleval juhul on selge, et Eestis enamik xxxmaailmaga seotud isikutest seostab kaubamärki „Xxx Xxx“ just hagejaga. Eelnevatest ajalehes ja internetis avaldatud artiklist nähtub, et hageja on antud valdkonna ringkondades tuntud kui oma ala spetsialist, keda tuntakse Xxx Xxx loojana ja elushoidjana. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et sõnamärgi „Xxx Xxx“ näol on tegemist üldtuntud kaubamärgiga Nizza klassifikatsiooni järgi klassis 41: iludusvõistluste korraldamine ja läbiviimine ja nimetatud üldtuntud kaubamärk kuulub hagejale. Hageja väitel kostja korraldas 2014. a kinnise n-ö Castingu, kus valiti Xxx Xxx`ks A B, 2015 kostja korraldas. a avaliku n-ö Castingu nimega „Xxx Xxx“ koos finaalüritusega, mis toimus 30.05.2015.a xxx. Kostja korraldas 16.07.2017. a konkursi nimega „Xxx Xxx“ finaalüritusega xxx. Hageja väidab, et kostja korraldas 03.12.2017. a konkurssi nimega „Xxx Xxx“. Hagi esitamise hetkel kostja korraldab võistlust nimega Xxx Xxx 2018. Hetkel on käimas finaalürituseks isikute otsimise eelvoor – n-ö Casting. Hageja on saatnud kostjale e-kirja 18.06.2018.a nõudega lõpetada oma registreeritud kaubamärgi kasutamine ja andnud teada, et ei anna kostjale mistahes viisil kujul või moel nõusolekut oma kaubamärgi kasutamiseks. Hageja lepinguline esindaja Reimo Mets on saatnud kostjale nõudekirja 22.06.2018. a., kuid kostja ei ole nõudekirjadele reageerinud. Kostja vastuväidete kohaselt kuna kostjal füüsilise isikuna puudub majandustegevus ja äriline eesmärk, siis ei saa rääkida ka sellest, et kostja füüsilise isikuna oleks vaidlusalust kaubamärki kasutanud. Seega on hagi esitatud isiku vastu, kes ei saa olla asjas kostjaks. Muid vastuväited hagile ei ole kostja esitanud. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja on korraldanud aastatel 2014-1018 üritust „Xxx Xxx“ ja kas kostja on rikkunud sellega hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja füüsilise isikuna on korraldanud aastatel 2014-2018 üritust Xxx Xxx. Kohtule esitatud ajalehes „Postimees“ ilmunud

artiklis on kostja väitnud järgmist: „Tänasel päeval ei ole Xxx Xxx konkursi korraldamiseks mul vaja küsida luba inimeselt, kes kunagi ammu on midagi sarnast korraldanud ega ole sellega hakkama saanud. Minu konkursi aluseks on viis rahvusvahelist litsentsi, mitte mõne sellise kodaniku emotsioonid. Mitmeid aastaid ei olnud Eesti rahvusvahelistel xxxe konkurssidel esindatud, kuni mina sain 2014. aastal litsentsi, mille tulemusel valiti kinnisel castingul Xxx Xxxks A B, kes seejärel esindas Eestit edukalt Xxx Europe 2014 finaalis, kuid ei saanud kahjuks Xxx xx sõita. Järgmisel, 2015. aastal kuulutasin juba välja avaliku castingu finaalshowga 30. mail xxx. 2016. aasta 16. juulil toimus minu poolt korraldatud konkurss taaskord xxx, seekord juba Eesti esinduslikuimas xxx, millele eelnes kahekuuline avalik eelvoor. Jällegi vahetult enne minu finaalinädalat otsustas J välja ilmuda ja korraldas xxxe valimised õllepeo raames xxx. Seekord ei kopeerinud ta minu konkursi nime sõnasõnalt, vaid lisas nime ette sõna Eesti. Sellel aastal otsustas J mitte enam oodata minu Xxx Xxx finaali, vaid valida oma Eesti Xxx Xxx enne seda. Täna teen muuhulgas koostööd xx korporatsiooniga xxx TV moekanaliga ning xxx. Ma olen tänulik sellistele partnerile, et võin meie koostöö kogemusi oma tegevuses rakendada (tlk 17-19). Eelnimetatud väidete põhjal ei ole võimalik jõuda muu järelduseni kui see, et ka kostja ise omistab Xxx Xxx ürituse korraldamise enda, kui füüsilise isiku tegevusele. Olukorras, kus tegevus oleks seotud mõne juriidilise isikuga, ei ole eluliselt usutav, et kostja jätab kommentaari andmisel mainimata juriidilise isiku. Kuna kostja väitis, et ta ei korralda üritust füüsilise isikuna, siis hageja taotlusel 16.01.2018 määrusega kohustas kohus kostjat esitama kohtule andmed, millise juriidilise isiku alt osutatakse xxx/ veebilehel kirjeldatud hageja kaubamärki rikkuvat teenust? Kostja on kohtu 16.01.2018 määruse kätte saanud, kuid ei ole kohtu poolt esitatud teabe nõudele vaatamata kohtu poolt 26.03.2019 tehtud trahvimääruse vastanud ega kohtu poolt nõutud andmeid esitanud. Kostjal oli võimalik esitada omapoolsed tõendid selle kohta, et kostja füüsilise isikuna ei ole aastatel 20142018 korraldanud Xxx Xxx võistluseid, vaid on teinud seda mõne äriühingu kaudu, kuid kostja seda võimalust ei ole kasutanud. Seega tuleb lugeda kohtule esitatud tõenditega tõendatuks, et kostja füüsilise isikuna on korraldanud aastatel 2014-2018 üritust Xxx Xxx. Seega on kohus tuvastanud, et hagejale kuulub üldtuntud kaubamärk „Xxx Xxx“ ning 15.06.2018 Patendiametis registreeritud kaubamärk „Xxx Xxx EST.1992“, mille taotluse esitamise kuupäev on 25.09.2017 ja kostja on ajavahemikus 2014-2018 korraldanud üritust „Xxx Xxx“. Kohus leiab, et hageja üldtuntud kaubamärk „ Xxx Xxx“ ja kostja poolt kasutatud tähis „Xxx Xxx“ on identsed. Nimetatud kaubamärgid on identsed nii foneetiliselt kui semantiliselt. Kohus leiab, et hageja poolt registreeritud kaubamärk „ Xxx Xxx EST.1992“+ kuju on sarnane kostja poolt kasutatud tähisega „Xxx Xxx“. Mõlemad tähised sisaldavad sõnu „Xxx“ ja Xxx“. Erinevus seisneb selles, et hageja kaubamärgile on lisatud sõna EST.1992. Hageja kaubamärgile on lisatud kujunduselemendina kroon ning kohtule esitatud kostja poolt 2018 korraldatud Xxx Xxx kuulutusele on tähisele „Xxx Xxx 2018“ lisatud ka kujunduselemendina kroon (tlk 30 pöördel). Kuna hageja kaubamärk ja kostja poolt kasutatav tähis on sarnased ja esineb tõenäosus nende segiajamiseks tarbijate poolt, siis tuleb järgnevalt vaadelda, milline on tähiseid kandvate kaupade ja teenuste sarnasus. Kaupade ja teenuste segiajamise tõenäosuse hindamine eeldab eelkõige kaubamärkide ja kaupade ja teenuste omavahelist sarnasust. Mida sarnasemad on võrreldavad kaubad ja teenused, seda erinevamad peavad olema neid eristavad kaubamärgid ja vastupidi. Kohus leiab, et käesoleval juhul hageja ja kostja poolt osutatud teenused väga sarnased. Hageja kaubamärk „Xxx Xxx“ on üldtuntud klassi 41: iludusvõistluste korraldamine ja läbiviimine ja hageja registreeritud kaubamärk „ Xxx Xxx EST.1992“+ kuju on samuti registreeritud klassi 41: iludusvõistluste korraldamine ja läbiviimine. Kostja on korraldanud tähise „Xxx Xxx“ võistlust abielus ja- lahutatud naistele vanuses 21-45 (tlk 29). Seega kasutab hageja oma kaubamärki ja kostja korraldab oma tähise all iludusvõistlust eelkõige küpsetele naistele. Selleks, et hinnata kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga, tuleb välja selgitada, milline on

asjaomane tarbijaskond. Kohus leiab, et käesoleval juhul keskmiseks tarbijaks on isik, kes huvitub xxxndusest ja iludusvõistlustest. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et hageja kaubamärk on sarnane kostja poolt kasutatud tähisega ning sarnased on ka eelnimetatud tähiseid tähistavad teenused ja seetõttu esineb märkimisväärne tõenäosus hageja kaubamärgi ja kostja poolt kasutatud tähise äravahetamiseks tarbija poolt, s.t esineb tõenäosus, et tarbija ajab segamini vaadeldavad tähised (otsese äravahetamise tõenäosus) või seostab vaadeldavate tähiste omanikke (kaudse äravahetamise tõenäosus) – näiteks võib tarbija arvata, et kostja poolt korraldatava ürituste „Xxx Xxx“ korraldajaks ja läbiviijaks on hoopis hageja. Hageja on palunud keelata kostjal kaubamärgi „Xxx Xxx“ kasutamine“. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanud või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest loobumist. Ühtlasi tuleneb VÕS § 1055 lõikest 3, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandi rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda muuhulgas rikkumisest tulevikus hoidumist. Kohus on eelneval tuvastanud, et kostja on ajavahemikus 2014-2018 kasutanud hageja kaubamärgiga sarnast tähist „Xxx Xxx“ ja on sellega rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust. Käesolevas asja on ilmselge, et kostja poolt hageja kaubamärgi keelatud kasutamine toimub äritegevuse raames majandusliku kasusaamise eesmärgil, mitte privaatsfääris ja kaitstud tähist kasutatakse teenuste puhul ning kasutamine võib mõjutada negatiivselt kaubamärgi ülesannete täitmist. Eelkõige seisneb kostja poolt kahjustamine selles, et tarbijatele luuakse ettekujutus, et kostja poolt tähisega „Xxx Xxx“ korraldamisega luuakse petlik ettekujutus, et kostja poolt korraldatud iludusvõistlused on seotud hagejaga. Lisaks jäetakse hageja kui kaubamärgi omanik ilma võimalusest kasutada temale kuuluvat kaubamärki ja võimalusest kasutada oma kaubamärki tõhusalt tarbijate teavitamiseks ja veenmiseks, kuivõrd hageja kaubamärgiomanikuna peab tegema täiendavaid kulutusi, et vältida kaubamärgi rikkumisest tulenevat negatiivset mõju reklaamile- tema reklaami võidaks seostada kaubamärgi rikkujaga. Samauti ei saa hageja tagada, et kostja poolt korraldatud üritused vastavad teatud kvaliteedile. Kuivõrd kostja osutab teenust, tähistades seda õiguskaitse saanud kaubamärgiga ning kasutab tähist ka reklaammaterjalidel, siis on hagejal õigus nimetatud tegevus keelata. Eeltoodust tulenevalt hagi rikkumise lõpetamise kohustamiseks on põhjendatud ja hagi tuleb antud nõude osas rahuldada. s Hageja on palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista rikkumisega saadud tulu summa 2000 eurot. KaMS § 57 lg 1 p 2 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sh saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks. VÕS §-d 1037 ja 1039 avardavad kaubamärgiomaniku õiguskaitsevahendeid, võrreldes KaMS-s sätestatuga (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-11, p 14 esimene lõik). Praegusel juhul on hageja tuginenud oma rahalises nõudes nimetatud VÕS sätetele. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1039 kohaselt võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja kasutas hageja kaubamärki ilma nõusolekuta. Seega kostja rikkus hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust (hageja intellektuaalomandit).

Kohus nõustub hagejaga, et kostja rikkus hageja õigusi pahausksel. Kostja teadis või pidid teadma oma õiguste puudumisest, sest hageja on Eestis korraldanud „Xxx Xxx“ võistluseid juba alates 1992. aastast. Hageja on esitanud kostjale enne kohtusse pöördumist 22.06.2018 nõudekirja kaubamärgi rikkumise lõpetamiseks, kuid sellele vaatamata jätkas kostja „Xxx Xxx 2018“ ürituse korraldamist. Eelneva põhjal tuvastab kohus, et kostja käitus pahauskselt. Seega on täidetud VÕS § 1039 sätestatud eeldused, mis annavad aluse kostjalt välja nõuda rikkumisega saadud tulu. VÕS § 1039 teine lause kohustab rikkujat õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Seega lasub tulu suuruse tõendamise koormus eelkõige pahausksel rikkujal (kostjal). Kohus on rahuldanud hageja tõendite kogumise taotluse ning kohustanud kostjat esitama kohtule vastused järgmistele küsimustele: Millised isikud osalesid „Xxx Xxx 2018“ castingul ning mis summas on osalemise eest tasu makstud?, Millised isikud ja mis summas on spondeerinud ürituse „Xxx Xxx 2018“ korraldamist?, - Millised isikud osalesid „Xxx Xxx 2017“ castingul ning mis summas on osalemise eest tasu makstud?, Millised isikud ja mis summas on spondeerinud ürituse „Xxx Xxx 2017“ korraldamist?. Kostja on kohtumääruse kätte saanud, kuid vaatamata kohtu poolt 26.03.2019 tehtud trahvimäärusele ei ole kohtu poolt nõutud andmeid esitanud. Seega ei ole kostja esitanud andmeid kohtule, millist tulu ta rikkumisega sai. Hageja on palunud kostjalt välja mõista rikkumisega saadud tulu summas 2000 eurot. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, milline on olnud kostja poolt „ Xxx Xxx“ ürituse korraldamisega saadud tulu ja VÕS § 1039 teine lause kohustab rikkujat õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai, siis tuleb lugeda kostja poolt rikkumisega saadud tulu suuruseks hageja poolt väidetud 2000 eurot. Kostja ei ole kasutanud võimalus hageja väidet ümber lükata ja omapoolsed andmeid saadud tulu kohta kohtule esitada. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisega saadud tulu summas 2000 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kohtueelse menetluse õigusabikulud summas 500 eurot. Hageja väitel on talle nõudekirja koostamise ja saatmisega tekkinud kahju summas 500 eurot. Kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Riigikohus on leidnud 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 18), et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Asja materjalidest nähtuvalt hageja lepinguline esindaja saatis 22.06.2018 kostjale nõudekirja ja hoiatuse kohtusse pöördumise kohta, kuna kostja ei reageerinud hageja nõuetele (tlk 20-24). Kohtule esitatud arvest nähtuvalt on Law Office Mets&Co esitanud hagejale arve nõudekirja koostamise ja edastamise eest summas 500 euroT (tlk 36). Kohtu hinnangul arvestades nõudekirja sisu ja pikkust on hageja poolt õigusabi eest tasumisele kuuluv summa põhjendatud. Kohus leiab, et hageja poolt jurist teenuste kasutamine on ka õigustatud. Kui kostja ei oleks rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust, siis poleks olnud hagejal vajadust teha kulutusi õigusabile. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 500,00 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 2500 eurot alates hagiavalduse esitamisest, st 25.07.2018. kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja hageja viivisenõudele vastuväiteid ei ole esitanud.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär, kohaldatakse lepingulist intressimäära. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25.07.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so. 03.07.2019 summas 188,49 eurot (viivitatud päevi kokku 344, viivisemäär 0,021918 protsenti päevas ja viivise summa päevas 0,021918) ja alates 04.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni protsendina võlgnetavast põhinõudest sumas 2500 eurot vastavalt VÕS § 113 lg1 teises lauses sätestatud määrale. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kohus keelab kostjal kaubamärgi „ Xxx Xxx“. kasutamise ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2500 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 188,49 eurot ja viivised alates 04.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni protsendina võlgnetavast põhinõudest summas 2500 eurot vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.