Võlaõigus › Töövõtulepingud

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue Vastavalt poolte kokkuleppele teostas hageja kostjale energiamärgise taotlemiseks vajalikud arvutused Tallinnas aadressidel XXX, XXX ja XXX projekteeritavatele ehitistele. Hageja tegi kokkulepitud töö valmis ja edastas selle eest 21.07.2018 arve summas 798 eurot Ecopolis OÜ nimele, kuivõrd eelnevalt oli hageja samasisulisi töid Janno Pallotedderi vahendusel osutanud temaga seotud vastavale äriühingule. Samal päeva teatas J. Pallotedder hagejale e-kirjas, et tegelikuks töö tellijaks oli kostja. J. Pallotedder palus arve ümber teha ning vähendada sellel märgitud summat 220 euro võrra käibemaksuta, sest hageja on lepingu täitmise tähtaega rikkunud. Hageja ei ole nõus arvel märgitud summat vähendama ning arve saaja nime muutma. Pooltevahelised läbirääkimised tulemusi ei andnud. Hageja on seisukohal, et ta on täitnud töövõtulepingu vastavalt tellimuses esitatule ja on töö kostjale üle andnud. Sellest tulenevalt on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole rikkunud töö üleandmise tähtaega, sest tähtaja osas kokkulepe puudus. Lisaks põhivõlale, mis on 798 eurot, nõuab hageja kostjalt kuni võla tasumiseni viivist seaduses sätestatud määras, millest on kuni hagiavalduse esitamiseni 07.03.2019 sissenõutavaks muutunud 39.18 eurot. Hageja kinnitas 10.06.2019 menetlusdokumendis, et kostja on 12.03.2019 maksega rahuldanud hageja nõude 534 euro ulatuses. VÕS § 88 lg 8 alusel loeb hageja nimetatud maksega tasutuks sissenõutavaks muutunud viivise 39.88 eurot ja 494.12 euro ulatuses põhikohustuse. Hageja loobub selles ulatuses oma nõuetest, kuid palub kostja poolt kohtumenetluse ajal hageja nõude rahuldamist arvesse võtta menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Hageja on seisukohal, et ta ei leppinud kostjaga kokku töö üleandmise tähtajas. Hageja avaldas valmisolekut teostada töö kiirkorras 15. juuniks 2018, kuid töö teostamine sõltus sisendandmete edastamisest. Kuivõrd algselt edastatud alusandmed osutusid puudulikeks, edastas kostja lõplikud ja muudetud alusandmed alles 14. juuni õhtul ja 15. juunil. Hageja edastas täiendavalt edastatud andmete põhjal 15. juunil esmased arvestused esimese objekti näitel ja palus need kostjal üle vaadata, et võimalikud erimeelsused kõrvaldada. Sellele järgnenud telefonivestluses täpsustas arhitekt osaliselt andmeid ja hageja tegi selle põhjal arvestused ümber ning edastas need 15. juuni õhtul nii kostjale kui arhitektile uuesti. Järgmisel päeval, s.o. 16. juunil arutas hageja telefoni teel hoonete arhitektiga täiendavalt alusandmete küsimusi ning kell 22:28 õhtul edastas hoonete arhitekt Vladimir Schmidt lõplikud alusandmed arvestuste lõplikuks teostamiseks (e-kiri). Lõplikult täpsustatud andmete põhjal teostas hageja töö, esitas tabelid eelnevalt kooskõlastamiseks ja laadis need XX.XX.XXXX lõplikult ehitisregistrisse. Arvestades asjaolu, et lõplikud andmed töö teostamiseks esitati hagejale laupäeva, 16. juuni hilisõhtul puudus hagejal võimalus töid teostada 15. juuniks. Esmakordselt asus kostja hilinemisele tuginema alles 21. juuli 2018 e-kirjas, ehk enam kui kuu aega pärast töö üleandmist, kui hageja esitas teostatud tööde eest arve.

Hageja on seisukohal, et olukorras, kus poolte vahel puudub vaidlus töövõtulepingu esemeks oleva töö vastavuses lepingutingimustele, ei ole hinna alandamise nõuet võimalik esitada. Selleks tuleks kostjal tõendada kohase ja mittekohase täitmise väärtusi, mida kostja oma vastuses teinud ei ole ja mida ei ole võimalik ka tõendada, kuivõrd teostatud töö väärtus on nii 15. juunil kui XX.XX.XXXX sama. Hageja jääb nõude juurde mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata põhivõlgnevus summas 303.88 eurot ja alates 13.03.2019 põhivõlgnevuselt arvestatud viivisintress VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Varasemalt on kostja teinud samasisulisi tellimustöid EcopolisEnergy OÜ-le. Kostja juhatuse liige J. Pallotedder saatis 21.07.2018 hageja seaduslikule esindajale e-kirja, milles palus arve ümber teha ja vähendada tasumisele kuuluvat summat 220 euro võrra. Vaatamata kostja korduvatele palvetele hageja korrektselt adresseeritud arvet ei esitanud. Kostja teatas juba 23.07.2018 e-kirjas, et on nõus tehtud töö eest tasuma, kui summat vähendatakse. Hageja on 23.08.2018 avaldanud nõustumist tasu vähendamisega ja kostja on 12.03.2019 tasu maksnud. Hageja nõue on sellega lõppenud. Töö valmimise tähtaeg oli kokku lepitud e-kirjavahetuses ja tähtajast kinnipidamise vajadus oli tingitud kostja kokkulepetest kolmanda isikuga. Kostja on seisukohal, et hageja väited kostja poolt esitatud andmete puudulikkuse kohta ei vasta tõele. Tegelikult oli töö tellija sunnitud peatama energiamärgiste ehitisregistrisse kandmise, sest hageja töös esines olulisi puudusi, mistõttu töö ei vastanud muu hulgas Ehitusseadusega kehtestatud nõuetele hoone energiamärgisele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata kostja poolt tasumata ulatuses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus võtab vastu hagist osalise loobumise kostja poolt kohustuse täitmise tõttu ning ülejäänud osas rahuldab hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus asjas menetluse, kui hageja on hagist loobunud. Hageja esindaja on kohtule avaldanud, et kostja on 12.03.2019 maksega rahuldanud hageja nõude 534 euro ulatuses, millest loeb hageja tasutuks sissenõutavaks muutunud viivise 39.88 eurot ja 494.12 euro ulatuses põhikohustuse. Kostja ei ole hageja sellekohasele väitele vastuväidet esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hagist osalisele loobumisele. Kohus võtab hageja loobumise vastu 494.12 euro suuruse põhivõla ja 39.88 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise osas ning lõpetab nimetatud nõuete osas menetluse. Hageja jäi nõude juurde mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 303.88 eurot ja alates 13.03.2019 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tellis hagejalt töö maksumusega 798 eurot. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest ei nähtu, et kostja on hagejat teavitanud töö valmimise vajalikust tähtajast ning et poolte vahel on kokku lepitud sanktsioonid töö üleandmise tähtaja järgimata jätmise eest. Kohtule on esitatud Maikli OÜ 21.07.2018 arve Ecopolis OÜ-le. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on nimetatud arve 12.03.2019 osaliselt tasunud, seega ei saanud arvel märgitud maksja vale ärinimi olla põhjendatud takistuseks kostjale arve tasumata jätmiseks.

Kohtule on esitatud 21.07.2018 e-kirjavahetus, mille kohaselt on kostja teatanud, et hageja teeks esitatud arve ümber Ecopolis Energy OÜ-le ja võtaks maha 220 eurot. Klient maksis hilinemise pärast 220 eurot vähem, sest töö sai valmis reede õhtu asemel teisipäeval või kolmapäeval. Selle peale on hageja samal päeval teatanud, et trahvi rakendamine oli meelevaldne, selle rakendamisest teatati rohkem kui kuu peale töö lõppemist ja töö anti üle esmaspäeva pärastlõunal, st tööaja mõistes ca 5 tunnise hilinemisega. Põhjuseks olid kliendi poolt esitatud puudulikud andmed, sh projekti ja selle seletuskirja puudused. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud temal tekkinud kahju suurust, so 220 eurot seoses hageja poolt töö üleandmise tähtaja rikkumisega (VÕS § 115 lg 1). Kostja on esitanud tõendina e-kirjavahetuse 23.08.2019, kus on väljendatud hageja nõustumist arve vähendamisega 200 euro ulatuses, kuid nõustumine puudutas Tõrvandis ja Räni linnaosas asuvate hoonetega seotud töid. Seega tõend ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. 6.02.2019 e-kirjas on kostja esindaja viidanud temal tekkinud kahjule 220 euro ulatuses, sest ta on omakorda selle võrra vähendanud oma kliendile esitatud arvet. VÕS § 197 lg 1 kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostjal on seaduse alusel õigus nõuda temal tekkinud kahju hüvitamist tasaarvestuse nõude esitamisega. Kuid selleks peab ta tõendama kohtule tasaarvestava nõude, so kahju olemasolu. Kostja seda teinud ei ole, vaid on hagi vastuses asunud seisukohale, et „Kostja nõudis hagejalt töö eest makstava tasu alandamist, kuna töö ei vastanud lepingutingimustele.“. Kohus nõustub hageja esindaja väitega, et hinna alandamise võimalust ei ole kostjal alust kasutada, sest VÕS § 112 lg 1 kohaselt võib kohustuse mittekohase täitmise vastu võtnud lepingupool selle eest tasumisele kuuluvat hinda alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seda saab Riigikohtu pikaajalise praktika järgi (vt nt Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1156-11, p 23) väljendada järgmise valemina: alandatud hind = eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) * kokkulepitud hind : eseme väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus). Vaidlust ei ole selle üle, et üleantud tööl puudusi ei olnud. Töövõtu eseme üleandmise aja mõju eseme hinnale ei ole kohtule tõendatud. Eeltoodu alusel on kostjal hageja ees töövõtulepingu täitmisest tulenev tasu maksmise kohustus. Kostja on tasu osaliselt maksnud 12.03.2019 maksega. Hagejal oli õigus VÕS § 88 lg 8 alusel maha arvata tasutud summast sissenõutavaks muutunud viivise: kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohus mõistab eeltoodu alusel kostjalt välja põhivõla jäägi summas 303.88 eurot ja sellelt alates 13.03.2019 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise kuni põhivõla täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.03.2019. Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja menetluskulud jäävad eeltoodu alusel tema enda kanda. Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabi kulud summas 754 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas menetluses oli kokku 5,8 tundi, millest 3 tundi kulus hagivormis nõude esitamisele ja 2,8 tundi kulus kostja vastusega tutvumisele ning lõplike seisukohtade esitamisele, tunnihinnaga 130 eurot. Õigusabi tunnitasu määr – 130 eurot, vastab kohtu hinnangul kohtupraktikale. Kohus määrab hageja mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi kulu suuruseks (3x130) 390 eurot. Kohus lähtub hagejale õigusabi osutamise mõistliku ja põhjendatud ajakulu hindamisel asjaoludest, et tegemist on tõepoolest lihtsa võlanõudega (ajakulu 2 tundi), mis põhineb ühel tasumata arvel, kohtuistungit ei peetud ja hageja seisukoht kostja vastusele (ajakulu 1 tund) kordab suures osas hagiavalduses toodut. Hageja kogu menetluskulu, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele, on seega (175+390) 565 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.