Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (hageja) hagi Kristel Võsu (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4295,24 eurot, intressi 342,01 eurot, viivise 769,76 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Nõude lauseks on kostja ja Mogo OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr XXX, XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu lisa nr XXX, XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu lisa nr XXX, XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu lisa nr XXX. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilasjas nr 2-18-17414 on Kristel Võsu hagimaterjalide saamist 29.03.2019 kinnitanud e-posti aadressilt XXX. Kohus loeb hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale TsMS § 3141 lg 1, lg 3 p 1 alusel kätte toimetatuks saatmisega samale e-posti aadressile. Kohus edastas dokumendid kostjale 15.05.2019 e-kirjaga, hoiatades, kohus loeb dokumendid kätte toimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 21.05.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavaldusest nähtuvalt oli laenulepingu p-s 5.3 kokku lepitud viivisemääras 0,1% päevas. Tuginedes eelviidatud Riigikohtu lahendile, on hageja lähtunud viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast. Kuna lepingujärgne viivisemäär 0,1% päevas (36,5% aastas) ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24% aastas), on see tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene hagejale õigust viivisekokkuleppe tühisuse korral arvestada viivist kolmekordses seadusjärgses määras. Arvestades hageja nõuet kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhivõlgnevuselt 4295,24 eurot alates 8.05.2018 kuni 4.02.2019 summas 256,07 eurot (4295,24 eurot x 8% aastas x 272 päeva). Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 513,69 euro ulatuses (769,76 eurot - 256,07 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 425 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega ettenähtud ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasus menetluskulude katteks välja 382,5 eurot (425 eurot x 90%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.