Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS (edaspidi: hageja) hagi Aivar Tamsalu (edaspidi: kostja) vastu võla nõudes. Nõude aluseks on poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud võla tasumise kokkulepe ja vahekohtu kokkulepe nr XXX, mis oli sõlmitud kokkuleppena väikelaenulepingu nr XXX osamaksetena tasumiseks. Väikelaenuleping oli sõlmitud XX.XX.XXXX kostja ja Swedbank AS-i vahel, väikelaenulepingust nr XXX tuleneva nõude refinantseerimiseks. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Kostja jättis võla tasumise kokkuleppes ja vahekohtu kokkuleppes märgitud osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8906,49 eurot, intressi 1037,72 eurot, lepingutasu 45 eurot, viivise 6302,54 eurot ning hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt alates 30.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 20% aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 10.12.2018 aadressil XXX isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Täpsustatud hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõudega on samal aadressil jäetud 8.09.2019 postkasti ning kohus loeb need TsMS § 326 lg 1 alusel kostjale kätte toimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 750 eurot ning õigusabikulud 420 eurot. Esindustasu arvest nähtuvalt oli hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3,5 tundi (dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi) ning tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud määras, seega riigilõivu osas on menetluskulu väljamõistmine põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades

tsiviilasja keerukust ja mahtu, kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses dokumentide komplekteerimise, analüüsi ning hagiavalduse koostamisega on kokku põhjendatud 2 tunni ulatuses. Kohus arvestab, et antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on praktikas tavapärane. Kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuulub õigusabikulu hüvitamisele ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 200 eurot (2 tundi x 100 eurot) ning kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele kokku 950 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.