lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-5602/33

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-5602/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2268
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 313 lg 1Üürilepingu erakorraline ülesütlemineTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 136 lg 4Tsiviilasja hinna määramine kohtu pooltTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 369Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumistTsMS § 444

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Tanaka10708898(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

26. juuni 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-5602

Tsiviilasi

Osaühingu Tanaka hagi O V ( V ) vastu eluruumi O V valdusest Osaühingu Tanaka valdusse väljanõudmise nõudes ja raha tasumise nõudes

Hagihind

17 547,93 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Osaühing Tanaka (registrikood 10708898, aadress F. J. Wiedemanni tn 13-1, 10126 Tallinn) Lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe elektronpost [email protected])

Kostja

O V (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja A V (elektronpost XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kohtuistung 13.05.2019.a.

RESOLUTSIOON

1.Määrata tsiviilasja hinnaks 17 547,93 eurot.
2.Rahuldada osaliselt Osaühingu Tanaka (registrikood 10708898) hagiavaldus O V ( V , isikukood XXX ) vastu.
3.Jätta rahuldamata Osaühingu Tanaka (registrikood 10708898) hagiavaldus O V ( V , isikukood XXX ) vastu nõudes kohustada O V vabastama eluruumi aadressiga XXX, ning andma selle otsene valdus üle Osaühingule Tanaka ning eluruumi valduse vabatahtlikust tagastamisest keeldumisel määrata otsuse täitmise viisiks O V väljatõstmine eluruumist aadressiga XXX, koos teiste seal asuvate isikute ja neile kuuluva varaga.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 271Üürilepingu mõiste
VÕS § 291 lg 1Üürilepingu üleminek üüritud kinnisasja omaniku vahetumisel
VÕS § 334 lg 1Üüritud asja tagastamine
VÕS § 73 lg 1Solidaarvõlausaldajad
VÕSRS § 15 lg 2Üürilepingu sätetega seonduvad erisused
4.Välja mõista O V ( V , isikukood XXX ) Osaühingu Tanaka (registrikood 10708898) kasuks 12 043,93 (kaksteist tuhat nelikümmend kolm koma üheksakümmend kolm) eurot.
5.Jätta rahuldamata Osaühingu Tanaka (registrikood 10708898) hagiavaldus O V ( V , isikukood XXX ) vastu nõudes hüvitada üürikahju 4,21 eurot päevas alates 01.06.2019.a kuni XXX asuva hoone eluruumi nr X tegeliku vabastamiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 1 (5)
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.Osaühing Tanaka (hageja) esitas 07.04.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse O V (kostja) vastu eluruumi kostja valdusest hageja valdusse väljanõudmise nõudes ja raha tasumise nõudes (I kd, tl 1). Kohus võttis hagi 04.09.2017 menetlusse (I kd, tl 14). Kostja vastas hagile 27.11.2017 (I kd, tld 24-26). Kohus viis asjas läbi kirjaliku eelmenetluse ja arutas asja eelistungil. Kohtuistung toimus 13.05.2019 (II kd, tl-d 9-11).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. XXX elamu kaasomanikeks on A P , S P , Tallinna linn ja hageja. Kostja kasutab Tallinna linnaga 05.04.1999 sõlmitud üürilepingu alusel eluruumi asukohaga XXX. Ehitise kui vallasasja müügilepingute alusel on üürileping üle läinud kaasomanikele. Kostja ei ole täitnud üürilepingust tulenevat üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust. Kaasomanikud otsustasid 28.12.2015 hageja volitamise üürilepingut üles ütlema. Hageja on kaasomanike esindajana üürilepingu 16.02.2016 avaldusega üles öelnud. Hageja nõuab kostjalt üüri, kõrvalkulud ja eluruumi vabastamisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist ja eluruumi valduse vabastamist.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu. Üürilepingu ülesütlemine on tühine. Hageja ei ole kostjaga sõlmitud üürilepingu pooleks. Hagejal ei ole õigust esindada Tallinna linna üürilepingust tulenevate õiguste realiseerimisel. Kaasomanike 28.12.2015 otsuse vastuvõtmisel ei ole osalenud Tallinna linn. Kaasomanikud ei saa otsustada teise kaasomaniku poolt sõlmitud üürilepingu lõpetamist. Kostja ei vaidle vastu enda kohustusele tasuda eluruumi kasutamisega kaasnevaid kommunaalmakseid, kuid hageja ei ole tõendanud, et hagejal on õigus neid nõuda. II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

4.TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 11 403,93 eurot tasumist (I kd, tl 70). Samuti nõuab hageja korduvate kohustuste täitmist, kusjuures igakuise kohustuse suuruseks on 128 eurot (4,21 eurot päevas). Hageja nõuab kostjalt ehitise osa valduse väljaandmist üürilepingu lõppemisest tulenevalt. Kohus määrab TsMS § 124 lg 1, 128, 129 lg 1 ja 134 lg 1 järgi tsiviilasja hinnaks 17 547,93 eurot (7139,92 + 4264,01 + 128x12 + 128x12x3 = 17 547,93).

2 (5)

5.Tallinna linn ja I P sõlmisid 05.04.1999 eluruumi üürilepingu, mille alusel andis Tallinna linn I P ja tema pereliikmete kasutusse XXX asuva eluruumi (üürileping, I kd, tl-d 5-6). I P õigusjärglasena on nimetatud üürilepingu alusel üürnikuks kostja. Pooled ei vaidle selle üle, et Tallinna linn ja I P sõlmisid üürilepingu, mille alusel on üürnikuks kostja. Pooled ei pea vaidluse puudumise tõttu nimetatud asjaolu eraldi tõendama (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
6.Pooled vaidlevad selle üle, kes on üürilepingu järgi üürileandjateks. Hageja on toonud välja, et XXX elamu kaasomanikeks on A P , S , Tallinna linn ja hageja (I kd,tl 66, p 1.2). Pärast üürilepingu sõlmimist on Tallinna linn võõrandanud osa enda kaasomandiosast XXX elamust järgmiste tehingutega: 19.04.2014 müügileping Tallinna linna, G H ja L H vahel (müügileping – I kd, tl 112-115), 19.09.2014 müügileping Tallinna linna ja A P vahel (müügileping – I kd, tl 116-119), 07.03.2018 müügileping Tallinna linna, A P ja S P vahel (müügileping – I kd, tl 136-138). 19.09.2014 müügilepingu alusel omandas hageja kaasomandiosa G H ja L H (I kd, tl-d 120-123). Eelnimetatud tehingute toimumine on tõendatud hageja esitatud müügilepingutega. Müügilepingutest nähtuvalt on toimunud kaasomandi üleminek Tallinna linnalt kui müüjalt ostjatele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 sätestab, et kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 15 lg 2 sätestab, et võlaõigusseaduse § 291 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja võõrandamise korral. Kohus on seisukohal, et VÕS § 291 lg 1 ja VÕSRS § 15 lg 2 alusel on üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused läinud Tallinna linnalt üle A P , S P ning G H ja L H ning G H ja L H hagejale. Kuivõrd Tallinna linn jäi ka pärast enda kaasomandiosa osalist võõrandamist elamu kaasomanikuks, jäid üürileandja õigused ja kohustused ka Tallinna linnale. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna linna ja I P vahel 05.04.1999 sõlmitud eluruumi üürilepingu üürileandjateks Tallinna linn, A P , Osaühing Tanaka ja ühisomanikud A P ja S P . VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 73 lg 1 sätestab, et kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Kohus on seisukohal, et Tallinna linn, A P , Osaühing Tanaka ja ühisomanikud A P ja S P on üürileandja lepingupoolel solidaarvõlausaldajateks.
7.VÕS § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kohus on seisukohal, et lepingu ülesütlemine on kujundusõigus. Seadus näeb sellise kujundusõiguse kasutamise ette lepingupoolele. Üürileandja lepingupoolel isikute paljusus ei anna ühele üürileandjale iseseisvat õigust lepingu ülesütlemiseks, kuigi üürileandja lepingupoolel olevad isikud on solidaarvõlausaldajad. Kujundusõiguse teostamine ei ole kohustuse täitmise nõudmine. Seetõttu saavad üürileandja lepingupoolel isikute paljususe korral üürilepingu VÕS § 313 alusel üles öelda üksnes kõik üürileandja lepingupoolel olevad isikud. Kohus selgitab, et üürilepingust tulenevaid õigusi saavad teostada üksnes üürilepingu pooled. Üürilepingust tulenevat kujundusõigust ei saa teostada üüritud asja kaasomanikud, kes ei ole lepingupooleks.

3 (5)

Hageja on tuginenud sellele, et ta on lepingu üles öelnud ja tal on selleks olnud teiste kaasomanike volitus. Kohus tuvastas eelnevalt, et Tallinna linn on üheks isikuks üürileandja lepingupoolel. Kostja ei pea ülesütlemist kehtivaks ning on osundanud sellele, et volitust ei ole andnud kaasomanikuks olev Tallinna linn (I kd, tl I kd, tl 24, p 5). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et üürilepingu ülesütlemiseks oleks hagejal pidanud olema kõigi üürileandja lepingupoolel olevate isikute nõusolekud või volitused. 28.12.2015 XXX kaasomanike otsusest nähtuvalt on otsus vastu võetud hageja ja A P poolt (I kd, tl 8). Otsust ei ole vastu võtnud Tallinna linn. 16.02.2016 lepingu ülesütlemise avaldusest nähtuvalt on avalduse teinud hageja XXX kaasomanike esindajana (I kd, tl 9). Avalduse kohaselt ei ole avaldust tehtud üürileandjana, sh üürileandja lepingupoolel olevate isikute eest ja nimel, sh Tallinna linna eest ja nimel (I kd, tl 9). Kohus on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 nr 1946-k korraldusest ei nähtu heakskiitu hageja tehtud avaldusele (I kd, tl 139). Korralduses on küll märgitud, et üürilepingu lõppemisest tulenevalt on erastamise esimest eelistust omavate õigustatud isikute ringist üürilepingu lõppemise tõttu välja arvatud O ja A V , kuid lepingu lõppemise asjaolusid kõnealusest tõendist ei nähtu (I kd, tl 139, p 1). Kohtu hinnangul ei kinnita kõnealune tõend seetõttu üürilepingu lõppemist 16.02.2016 hageja tehtud avalduse alusel. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu kõigi üürileandja lepingupoolel olevate isikute nõusolekud või volitused üürilepingu ülesütlemiseks. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et 16.02.2016 üürilepingu ülesütlemise avaldus ei oma õiguslikke tagajärgi, sest seda ei ole tehtud kõigi üürileandja lepingupoolel olevate isikute poolt, samuti ei ole kõik sellised isikud tehingut heaks kiitnud. Kuivõrd üürileping ei ole nimetatud avalduse alusel lõppenud, ei saa hageja hagis märgitud asjaoludel nõuda kostjalt eluruumi valduse vabastamist VÕS § 334 lõike 1 või asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel, sest kostjal on üürilepingu alusel õigus üüritud asja vallata. Kohus jätab hagiavalduse eluruumi valduse väljaandmise nõudes rahuldamata.

8.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 73 lg 1 sätestab, et kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Kohus tuvastas eelnevalt, et Tallinna linna ja I P vahel 05.04.1999 sõlmitud üürilepingu üürileandjateks on Tallinna linn, A P , Osaühing Tanaka ja A P ning ühisomanikud S P . Eeltoodust tulenevalt esineb üürileandja lepingupoolel võlausaldajate paljusus. Isikute paljuse korral üürileandja lepingupoolel on üürileandja poolel olevad isikud solidaarvõlausaldajad. Eeltoodust tulenevalt on hagejal solidaarvõlausaldajana võimalik nõuda üürnikult üürilepingu täitmist. Üürilepingu punkt 4.1 näeb ette, et korteriüüri suurus määratakse üürile andja poolt vastavalt tegelikele kuludele, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud metoodilistele alustele ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korteriüüri määradele. Üürilepingu punkt 4.2 näeb ette, et üürnik on kohustatud tasuma maksed eluruumi kasutamise ja muude talle osutatavate teenuste eest hiljemalt maksustatava kuu kahekümnendaks kuupäevaks. Kui üürile andja ei ole teatanud korteriüüri suurust hiljemalt maksustatava kuu kümnendaks kuupaevaks, on üürnik kohustatud tasuma korteriüüri 10 päeva jooksul, arvates teate saamisest korteriüüri suuruse kohta (I kd, tl 5). Hageja avaldas, et kuni 2014.a lõpuni oli üüri suurus 69,19 eurot ning alates 2015.a 128 eurot (I kd, tl 67, p 3.4). Hageja nõuab kostja üüri ja kõrvalkulude tasumist ajavahemiku eest 01.07.2011-31.03.2016 kogusummas 7139,92 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt üüri ja kõrvalkulude kahjuhüvitist XXX eluruumide tagastamisega viivitamisest ajavahemiku eest 01.04.2016-31.10.2018 kogusummas 4264,01 eurot (I kd, tl 70). 4 (5)

Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjaga sõlmitud üürileping ei ole 16.02.2016 ülesütlemiseks tehtud avalduse alusel lõppenud. Seetõttu tuleb hageja nõue ajavahemiku 01.04.2016-31.10.2018 eest ning alates 01.11.2018 kuni eluruumi nr 9 tegeliku vabastamiseni lahendada üürilepingu alusel. Kostja ei ole üüri ja kõrvalkulude suurusele ja arvestusele vastu vaielnud. Üürnik on avaldanud, et ei vaidle vastu enda kohustusele tasuda eluruumi kasutamisega kaasnevad kommunaalmaksed. Kostja teatas, et on valmis tasuma kommunaalmaksed kohtu deposiitkontole kuni leiab tuvastamist, kelle ees kostjal antud kohustus on (I kd, tl-d 193-194). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue üüri ja kõrvalkulude tasumiseks ajavahemiku 01.07.2011 kuni 31.10.2018 eest summas 11 403,93 on põhjendatud. Kostja ei ole nõudele esitanud kohustuse täitmist välistavaid vastuväiteid. Kohus rahuldab hagiavalduse kõnealuses nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 11 403,93 eurot. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus võttis tulevase nõude täitmise hagina menetlusse hageja nõude üürikahju väljamõistmiseks alates 01.11.2018 128 eurot kuus (4,21 eurot päevas). Kohus on seisukohal, et nõude saab üürilepingu alusel lahendada kuni 31.05.2019 tekkinud üüri tasumise nõudes kogusummas 640 eurot (üür 128 eurot kuus x 5 kuud = 640 eurot). Kohus ei pea põhjendatuks üüri väljamõistmist alates 01.06.2019, sest üüri tasumise nõue ei ole selle aja eest muutunud sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et puudub alus eeldada, et kostja ei täida pärast pooltevahelise õigussuhte tuvastamist käesoleva kohtuotsusega oma kohustusi tulevikus õigeaegselt. Kohus rahuldab hagiavalduse üüri tasumise nõudes ajavahemiku 01.11.2018 kuni 31.05.2019 eest ning jätab hagiavalduse rahuldamata üürikahju nõudes alates 01.06.2019 summas 128 eurot kuus (4,21 eurot päevas).

9.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab menetluskulud seetõttu poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja