Krista Muugi hagi Tõnis Muugi ja Urmas Muugi vastu pärandvara jagamiseks ning ühisomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Krista Muug (isikukood XXX; XXX) Kostja Tõnis Muug (isikukood XXX; eestkostja Urmo Muug, isikukood XXX) Kostja Urmas Muug (isikukood XXX; XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
13. juuni 2019.a
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Jagada XX.XX.XXXX surnud A. M. i pärandvara osaliselt.
3.Jätta Krista Muugi omandisse 1/6 kaasomandiosast registriossa nr XXX kantud kinnistust XXX (asukoht XXX).
4.Tuvastada, et Tõnis Muugil ja Urmas Muugil on kohustus anda nõusolek, et kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantakse Krista Muug 1/6 kaasomandiosa omanikuna ja Tõnis Muug 5/6 kaasomandiosa omanikuna.
5.Asendada käesoleva resolutsiooni punktis 4 nimetatud nõusolekud kohtuotsusega.
7.Jätta rahuldamata Krista Muugi taotlus Tõnis Muugi pangakontode väljavõtete nõudmiseks.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Krista Muug esitas 14.03.2018 Tartu Maakohtule hagi Tõnis Muugi ja Urmas Muugi vastu A. M. (surnud XXX) pärandvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub pärandvarasse 1⁄2 korterist XXX ja 1⁄2 XXX (registriosa number XXX). Pärandvarasse kuuluks ka 1⁄2 Tõnis Muugi nimele registreeritud traktoritest, aga traktorid on praeguseks maha müüdud või ära varastatud, hageja neid pärandvarana jagada ei soovinud. 12.03.2019 kohtuistungil leidis hageja, et ei saa korteri eest nõuet esitada. Hageja lõplikuks nõudeks jäi XXX kinnistu jagamine. Hageja soovis ühise pärandvara lõpetamist ja seda, et kostjad maksaksid talle tema osa pärandvarast välja. Hageja leidis 12.03.2019 kohtuistungil, et kuna Tõnis Muugil raha ei ole, tuleb jagada kinnistu nii, et tema saab krundi (transpordimaa) suurusega 3108 m2. Maa eest, mis 2007.a müüdi, hageja hüvitist ei nõua. Kui kostjad kinnistu reaalosadeks jagamisega nõus ei ole, soovis hageja 13.06.2019 kohtuistungil saada 5000 eurot. Hageja väitel ei ole kruntidel mingit väärtust. Hageja teatas ka, et on nõus kinnistu jagamisega nii, et kinnistu jääb kaasomandisse ja määratakse kindlaks kaasomandiosade suurus. Hageja selgitas vastuseks kostjate väidetele pärandvara koosseisu kohta, et XXX asuv korter ei olnud ema A. ja isa Tõnise ühisvara, vaid hageja ostetud. Ema A. EVP-d läksid matusekuludeks ning XXX kinnistu müügi organiseeris Urmas Muugi abikaasa. Tõnis Muug lõikas XXX kinnistult metsa ja sai sellest 150 000 krooni, hagejaga ta seda summat ei jaganud. Hageja leidis 17.02.2019, et on korduvalt esitanud kohtule taotluse Tõnis Muugi pangakontode väljavõtete nõudmiseks 1997-2017, et oleks näha, kellele on Tõnis Muug A. M. i päranduse jaganud (II kd, tl 3).
KOSTJATE VASTUVÄITED
2.Kostja Tõnis Muug vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on Urmas Muug tekitanud kahju tema lahusvaras olevale XXX ning Urmas Muugi pärandiosast tuleks tema tekitatud kahju maha arvata. Krista Muug peaks tunnistama, et omandas 1998. a kehtetu pärimistunnistuse alusel pettusega EVP arve, nõudeõiguse XXX talu tagastamiseks 1⁄2 osas ja XXX. Ametlikult ei kuulunud viimane korter A. Muugi lahusvara hulka. Krista Muug on saanud XXX kinnistu müügist 10 000 eurot, XXX korteri müügist 5200 eurot ja EVP arvelt 2534 eurot (II kd, tl 58-62). Seega on hageja saanud pärandist kätte 17 000 eurot ning sellega tuleb arvestada. Kostja ei olnud nõus hageja pakutud pärandvara jagamise viisiga, kuna transpordimaa jätmisega Krista Muugile võib hageja hakata tõkestama omanike ligipääsu oma omandile. Kostja teatas 13.06.2019 kohtuistungil, et ei ole nõus hagejale midagi maksma ega kinnistut reaalosadeks jagama. Kostja ei teadnud, kui suur on kinnistu hind.
2/6
3.Kostja Urmas Muug leidis, et pärandvara hulka kuulub ka XXX asuv korter. Pärandvara tuleb jagada ja talle välja mõista rahaline kompensatsioon. Asjade ühine kasutus või kaasomandisse jätmine pole võimalik, sest kinnisvara valdaja Tõnis Muug keeldub pärandvara jagamast. Tõnis Muug on saanud vara kasutamisest tulu, sest lõikas kinnistutelt metsa ja kasutab siiani korterit XXX. Kostja ei olnud nõus pärandvara jagamisega nii, et müüa maha üks kinnistu, kuna pärandvara on rohkem.
MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
4.Hageja esitas 17.02.2019 taotluse Tõnis Muugi pangakontode väljavõtete nõudmiseks. Hageja soovib väljavõtteid pangakontodest 1997-2017, et oleks näha, kellele on Tõnis Muug A. M. i päranduse jaganud. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata, kuna hageja ei ole esitanud Tõnis Muugi vastu kahju hüvitamise vms nõuet seetõttu, et A. M. i pärandvara on vähenenud. Ka nõuet esitades ei ole oluline, mida Tõnis Muug rahaga tegi, vaid see, et raha kuulus A. M. i pärandvarasse.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Notar Tiina Tombergi XX.XX.XXXX otsusega tunnistati XX.XX.XXXX surnud A. M. i pärimismenetluses XX.XX.XXXX tõestatud pärimistunnistus kehtetuks (II kd, tl 57). Notari poolt XX.XX.XXXX väljastatud pärimistunnistuse kohaselt on XX.XX.XXXX surnud A. M. i pärijad tütar Krista Muug, poeg Urmas Muug ja abikaasa Tõnis Muug igaüks 1/3 mõttelises osas (I kd tl 4-6). Ükski menetlusosaline ei ole viidanud sellele, et pärandvara oleks mingi kokkuleppega vähemalt osaliselt juba jagatud.
6.Kehtiva PärS § 180 sätestab, et pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. A. M. i surma ajal XX.XX.XXXX kehtinud pärimisseaduse (PärS1996) § 4 kohaselt pidi isik pärimiseks pärandi vastu võtma. Pärandi vastu võtnuks loeti isik, kes on asunud vähemalt osaliselt pärandvara valdama (PärS1996 § 117 lg 3). Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Krista Muug hakkas valdama vähemalt A. M. i EVP-sid, on ta pärandi vastu võtnud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostjad on pärandi vastu võtnud. Pärandi vastuvõtmisega läksid pärijale PärS1996 § 130 lg 1 järgi üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega on pärimistunnistusel märgitud isikud pärandi vastu võtnud ning on tekkind pärandvara ühisus.
7.Kostja Tõnis Muug on leidnud, et Krista Muug on oma pärandiosa juba kätte saanud, kuivõrd ta omandas A. M. i EVP arve, nõudeõiguse XXX talu tagastamiseks 1⁄2 osas ja korteri XXX. Pärandvara jagamiseks tuleb esmalt kindlaks määrata PärS1996 § 2 mõttes pärandvara koosseis. Riigikohus on leidnud, et pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks saavad nii pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi, esitada tuvastushagi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-151-09, p 14). Kohus on kostjatele korduvalt selgitanud, et kui nad soovivad jagada pärandvara suuremas ulatuses kui on taotletud hagiavalduses, tuleb selleks esitada vastuhagi. Kostjad ei ole vastuhagi esitanud ja seega lähtub kohus vara jagamisel ainult sellest, et pärandvara hulka kuulub hageja näidatud vara. Kohus selgitab kostjatele samas, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ei ole kostjate 3/6
viidatud XXX asuv korteriomand mitte kunagi kuulunud A. või Tõnis Muugile (registriosa nr XXX, II kd tl 104-105).
8.Krista Muug on esialgses hagis leidnud, et pärandvarasse kuulub 1⁄2 korterist XXX ja 1⁄2 XXX kinnistust XXX (registriosa number XXX). Hageja ei ole otseselt korteriomandi osas nõudest loobunud.
9.Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomand XXX (korter nr XXX) esmakordselt kinnistusraamatusse kantud 11.10.2001 (I kd tl 35, 104). Sellest ajast on korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud Tõnis Muug. A. M. suri XX.XX.XXXX ning sel ajal kehtinud AÕS § 118 lg 1 kohaselt tekkis kinnisomand üldjuhul kinnistusraamatusse kandmisega. Praegu tuleneb sama põhimõte AÕS §-st 641. Seega tekkis korteriomandi esmakinnistamisel pärast A. M. i surma korteriomandile Tõnis Muugi ainuomand, tegemist ei ole A. M. i pärandvaraga ning seda ei saa pärijate vahel jagada. Kui korteriomand erastati enne A. M. i surma, võiks Krista Muugil põhimõtteliselt olla saamata pärandvara tõttu Tõnis Muugi vastu alusetu rikastumise nõue, kuid Krista Muug ei ole sellist nõuet esitanud. Tulenevalt kehtivast TsÜS §-st 151 lg 1 ja 2 on alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 3 aastat nõudest teada saamisest, kuid mitte rohkem kui 10 aastat. Seega oleks võimalik nõue ka aegunud ning kohus ei saa hagejale sellise nõude esitamist soovitada.
10.Registriossa nr XXX on kantud kinnistu XXX, mis koosneb kolmest katastriüksusest: transpordimaa XXX (3108 m2), maatulundusmaa XXX (13,92 ha) ja tootmismaa XXX (412 m2, I kd tl 33-34, 106-107). Registriosa avati XX.XX.XXXX, Tõnis Muug on omanikuna kinnistusraamatusse kantud XX.XX.XXXX esitatud avalduse alusel XX.XX.XXXX, s.t A. M. i eluajal. Perekonnaseaduse (PkS) alates 1994. a kehtinud redaktsiooni § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud vastupidiseid tõendeid, loeb kohus XXX kinnistu A. ja Tõnis Muugi ühisvaraks, milles 1⁄2 mõttelist osa kuulus surma hetkel A. M. ile. Tõnis Muug ei ole väitnud, et abikaasade ühisvara jagamisel tuleks poolte võrdsusest kõrvale kalduda. Hageja ei soovi kinnistut jagada selles koosseisus, nagu see oli 1997. aastal. Esialgsest XXX kinnistust on 2007. a eraldatud kolm kinnisasja ning need on praeguseks kolmandate isikute nimel. Hageja ei ole soovinud esitada kahju hüvitamise nõuet kinnistu osaliselt müünud Tõnis Muugi vastu ning arvestades hagi võimalikku aegumist ei saa seda talle ka soovitada. Seega on praeguseks jagamata A. M. i pärandvarana 1⁄2 kaasomandiosa registriossa nr XXX kantud XXX kinnistust. XXX kinnistu kogusuuruseks on 142 720 m2 ning A. M. i pärandvara hulka kuulub sellest 71 360 m2 ehk 7,14 ha.
11.Kehtiva PärS2009 § 184 kohaselt kui pärand on avanenud enne 01.01.2009 ja kaaspärijate õigusi teostatakse või pärandvara jagatakse pärast 01.01.2009, kohaldatakse kehtiva seaduse §-de 147–157 ja 159–161 sätteid. Tulenevalt PärS2009 §-st 147 kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Seega on Krista Muug, Tõnis Muug ja Urmas Muug kaaspärijad. PärS2009 § 152 lg 3 kohaselt kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega on Krista Muugil õigus nõuda tema osas pärandvara ühisuse lõpetamist ja seejärel kaasomandi jagamist.
4/6
Sama seaduse § 154 lg 1 kohaselt kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist. Hetkel nõuab pärandvara jagamist Krista Muug ning kohtul ei ole alust pärandvara ühisuse lõpetamisest tema osas keelduda. Tulenevalt PärS2009 § 154 lg 1 jääb ülejäänud osa pärandvarast Tõnis Muugi ja Urmas Muugi ühisomandisse. Urmas Muugil on õigus nõuda pärandvara jagamist või, kui ta ei soovi pärandvara jagada, siis kinnistusraamatu kande parandamist AÕS § 65 alusel. Praegu ei kajastu kinnistusraamatust, et osa XXX kinnistust on A. M. i pärandvara, kogu kinnistu omanikuna on sisse kantud Tõnis Muug. Kaasomandis olev asi jagatakse asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 kohaselt. Nimetatud paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab otsustada vaid sellise kaasomandis oleva asja jagamise viisi üle, mida on taotletud kas hagis või vastuhagis. Krista Muug on soovinud jagada kinnistu nii, et: tema saab reaalosana transpordimaa suurusega 3108 m2 või hageja saab hüvitisena 5000 eurot või kinnistu jääb kaasomandisse ja määratakse kindlaks kaasomandiosade suurus. Viimasel juhul lõpetaks kohus Krista Muugi osas pärandvara ühisuse, aga jätaks rahuldamata hagi kaasomandi lõpetamiseks.
12.Pärandvara hulka kuuluva kaasomandiosa suurus on 7,14 ha ning hageja osa (1/3 kaasomandiosa) peaks olema 2,38 ha, s.t 23 800 m2. Hageja selgitas 12.03.2019 kohtuistungil, et soovib saada ühte krunti XXX kinnistust, umbes 1,5 ha. Hageja soovis täpsemalt saada reaalosana transpordimaad suurusega 3108 m2 (0,3 ha). Vähem saadud maa eest hageja hüvitist ei nõuaks, kuna Tõnis Muugil ei ole raha. Kostjad ei olnud nõus, et kinnistust eraldada reaalosa. Kostja Tõnis Muug juhtis tähelepanu sellele, et transpordimaad kasutavad kolmandad isikud kinnistule ligipääsemiseks. Kohus leiab, et seega ei ole kaasomandi lõpetamine hageja soovitud kujul võimalik, see oleks teiste pärijate huvidega vastuolus. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et tal oleks eriline huvi saada just transpordimaad, mille kaudu pääsevad ka kolmandad isikud oma kinnistutele. Hageja ainuke väide oli, et tema meelest on mõistlik jagada reaalosadeks ja tema tahab saada transpordimaad. 13.06.2019 kohtuistungil viitas hageja sellele, et soovib saada transpordimaad ja tootmismaad, aga kuivõrd kohus on leidnud, et hagejale transpordimaa andmine ei ole võimalik, ei saa ka sellisel kujul kinnistut reaalosadeks jagada.
13.Krista Muug selgitas 12.03.2019 kohtuistungil, et raha saada ta ei soovi, kuna Tõnis Muugil raha ei ole. 13.06.2019 leidis hageja, et kui Tõnis Muug ei soovi anda talle transpordimaad ja tootmismaad, siis tahaks hageja saada 5000 eurot. Kostjad ei ole sellega nõus. Krista Muugi väitel ei maksa krundid midagi, Tõnis Muugi vastuväite kohaselt ei ole tema eestkostja kinnisvara hindaja. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusosalised ei ole pakkunud kinnistu hinda, ei ole selline hüvitise väljamõistmine võimalik. Kuna Krista Muug on menetluse väitel viidanud sellele, et raha ta ei soovi ja samas ütleb kohtuistungil, et tahaks saada 5000 eurot, ei ole tema kaasomandi sellise lõpetamise soov piisavalt selge. Kui kohus
5/6
täpsustas 13.06.2019 istungil hageja lõplikku nõuet, siis hageja kinnistu kostjatele jätmise ja hüvitise saamise nõuet ei esitanud. Kohus jätab sellisel moel kaasomandi lõpetamata.
14.13.06.2019 kohtuistungil oli Krista Muugi nõue, et kohus määraks kindlaks tema osa pärandvara ühisuses, aga jätaks kaasomandi lõpetamata. Kohus peab seda nõuet põhjendatuks. Praegusel hetkel on kinnistusraamatusse kantud ainuomanikuna Tõnis Muug, mis ei kaitse Krista Muugi huve. Hageja esitatud selgituste ja dokumentide kohaselt on Krista Muugi eesmärk tuvastada, kui suur on tema pärandiosa XXX kinnistust ning teha kaasomandi kohta kanne kinnistusraamatusse. Tulenevalt PkS1994 § 14 lg 1, PärS1996 § 13 ning PärS1996 § 16 on Krista Muug XXX kinnistu 1/6 kaasomandiosa omanik. Hageja eesmärgiks on tema seisukohtadest nähtuvalt hageja omandiõiguse kajastamine kinnistusraamatus. Kohus tuvastab, et kostjatel on kohustus anda tahteavaldused kinnisomandi uue omaniku sisse kandmiseks ning asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Kuna pärimise puhul toimub omandiõiguse kinnistusraamatu väline üleminek, on hetkel puudutatud isikuks mitte ainult kinnistusraamatusse kantud Tõnis Muug, vaid ka pärija Urmas Muug. Seega on ka Urmas Muugil kohustus anda nõusolek Krista Muugi kinnistusraamatusse kandmiseks. Kui Krista Muug kanda kinnistusraamatusse 1/6 kaasomandiosa omanikuna, jääb Tõnis Muugi nimele 5/6 kaasomandiosa, kohus asendab ka need tahteavaldused kohtuotsusega. Kohus ei saa omal algatusel kinnistusraamatusse kanda Urmas Muugi, Urmas Muugil tuleb endal esitada kande parandamise avaldus kinnistusosakonnale. Kohus hageja nõusolekut kohtuotsusega ei asenda, hagejal tuleb endal esitada avaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Krista Muugil on pärast kinnistusraamatusse kandmist võimalik mõelda välja, milline on tema tegelik soov seoses kaasomandiga. Kui ta soovib kaasomandit lõpetada, peab lõpetamise viis olema põhjendatud. Kohtu hinnangul on mõistlik lasta kinnistu kinnisvarabürool hinnata ning pakkuda teistele kaasomanikele 1/6 osa väljaostmise võimalust kinnisvarahindaja näidatud hinnaga.
15.Menetluskulud Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.t lõpetab hageja osas pärandvara ühisuse, aga jätab kaasomandi lõpetamata. Tulenevalt TsMS §-st 163 lg 1 jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.