Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Välja mõista R.L.’elt BB Finance OÜ kasuks vajaliku ja põhjendatud menetluskuluna 1340,00 eurot (üks tuhat kolmsada nelikümmend eurot, so riigilõiv 500 eurot ja kulutused lepingulisele esindajale summas 840 eurot). Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga 709328902.

Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb R.L.’el tasuda BB Finance OÜ kasuks viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o

1 (3)

Tsiviilasi nr: 2-18-14908

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00 % aastas) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 12.10.2018 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei ole täitnud poolte vahel 27.03.2017 sõlmitud laenulepingust nr 2101708946, 05.04.2017 sõlmitud laenulepingust nr 820024807 ja 19.04.2017 sõlmitud laenulepingust nr 320037618 tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, sh VÕS § 94 alusel kokkulepitud intressi tasumist ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kokkulepitud viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostja R.L.’elt hageja BB Finance OÜ kasuks põhivõlg 1300 eurot, intress 95,06 eurot, seisuga 04.10.2018 viivis 745,63 eurot ning

2 (3)

Tsiviilasi nr: 2-18-14908

alates 05.10.2018 sissenõutavaks muutuv viivis seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 ja § 173 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja R.L.’e kanda. 25.06.2019.a esitas hageja kohtule taotluse hageja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, s.o. riigilõivude summas 500 € ja lepingulise esindaja kulude summas 1430 € (käibemaksuta) väljamõistmiseks. Hageja palub hüvitada õigusabi tasu 11,55 tunni ulatuses (sh nõude analüüs 3 t 20 min ja hagi koostamine 4 t 35 min, maakohtu otsusega tutvumine 1 t ja apellatsioonkaebuse koostamine mahus 3 t), tunnitasuga 120 € (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitusel kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Väljakujunenud kohtupraktikas peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Antud lihtmenetluse asjas, milles sisuline vaidlus poolte vahel puudus ja asi lahendati kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega , peab kohus põhjendatuks esindajatasu mahuga 7 tundi, sh hagiavalduse koostamise eest 4 tundi ning apellatsioonkaebuse koostamise eest (hõlmab maakohtu 1 leheküljelise otsusega tutvumist) 3 tundi. Kohus märgib ka, et nii kõrge tunni hinnaga nagu 120 eurot on põhjendatud menetlusdokumendi koostamine, mitte dokumentidega tutvumine. Eeltoodud asjaolusid arvestades vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hageja esindaja ajatasu taotletud 11,55 tunnilt kokku 7 tunnile (7 x 120), so 840 eurole (käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna riigilõiv 500 € ja kulutused lepingulisele esindajale 840 € (käibemaksuta), arvesse võttes vaidluse sisu ja esindaja poolt tehtud töö mahtu. Väljamõistetav lepingulise esindaja kulu on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud teenuse mahuga. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel, hageja taotlusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.