Andsan Ehitus OÜ hagi Est Building Partner OÜ ja HS vastu töövõtutasu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. detsembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andsan Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
15 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Andsan Ehitus OÜ (registrikood 14009915), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Raiko Paas Kostja 1 Est Building Partner OÜ (registrikood 12072045) Kostja 2 HS (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 31. detsembri 2018. a otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Andsan Ehitus OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Andsan Ehitus OÜ (hageja) esitas 12.07.2017 Harju Maakohtule Est Building Partner OÜ (kostja 1) ja HS (kostja 2) vastu hagi, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 15 000 eurot, sh on põhinõue 9752,95 eurot ja viivis 5247,05 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 17.01.2017 töövõtulepingu nr 17012017 (töövõtuleping). Töövõtulepingu kohaselt pidi kostja 1 tegema torutööd objektil asukohaga Xxxxxxxxxxxxx vastavalt kostja 1 antud projektile ja hageja esitatud hinnapakkumisele nr 1612001. Töövõtulepingu ja hinnapakkumise järgi oli tööde maksumuseks ilma käibemaksuta 56 290,11 eurot.
3.31.01.2017 saatis hageja kostjale 1 teostatud tööde akti nr 01, milles kajastatud ja tehtud tööle ei ole kostja 1 akti saamise järgselt esitanud ühtegi pretensiooni ega vastuväidet. Aktis loetletud tööde kohta saatis hageja kostjale 1 arve nr 17004 summas 11 309,12 eurot tasumise tähtajaga 15.02.2017 (arvel osundatud ettemaks 2814,50 on tasutud). 17.02.2017 on arvest tasutud 5000 eurot selgitusega „arve 17004 osal“. Ülejäänud 6309,12 euro suurune osa arvest on tasumata.
4.14.02.2017 kinnitas kostja 1 juhatuse liige kostja 2 oma allkirjaga lisatööde aktis nr 1 olevat lisatööd „teemantpuurimine“ summas 317,91 eurot. 14.02.2017 lisatööde aktis nr 2 aktsepteeris kostja 1 töid summas 1537,5 eurot. Nimetatud lisatööde kohta koostati ja saadeti arved. Kostja 1 tellimusel tegi hageja lisatööd veel summas 1588,42 eurot, mille kohta saadeti kostjale 1 akt nr 3. Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud lisatöö töötundide ja materjalide maksumuseks kokku 3443,83 eurot. Lisatööd on terves ulatuses kostja poolt maksmata.
5.22.02.2017 saatis kostja 1 hagejale töövõtulepingu ülesütlemise teate. Hageja pöördus kostja 1 poole ning palus tehtud töö eest tasuda. Kostja 1 lubas sellele pöördumisele vastata 01.04.2017, kuid hagi esitamise seisuga vastust esitanud ei ole.
6.Töövõtulepingu p-i 6.2 järgi tehtud tööde akti alusel koostatakse arve. Tööde etapiviisiline üleandmine ja vastuvõtmine on lepitud kokku töövõtulepingu p-s 8, mille kohaselt tuli töö anda üle aktiga etapiviisiliselt iga kuu. Tellija kohustus akti selle saamisest viie päeva jooksul allkirjastama või esitama põhjendused tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kui tellija neid toiminguid ei tee, loetakse töö töövõtulepingu järgi aktsepteerituks. Kostja 1 ei allkirjastanud tööde akti nr 1. Kuna kostja 1 ei esitanud ka kokkulepitud tähtaja jooksul põhjendusi töö vastuvõtmisest keeldumiseks, tuli akt nr 1 ja selles märgitud töö töövõtulepingu järgi lugeda aktsepteerituks ja vastuvõetuks. See, et kostja 1 on aktis osundatud töid aktsepteerinud nähtub ka sellest, et kostja on tööde eest osaliselt tasunud. Kostja 1 aktsepteeris lisatööde akte nr 1 ja 2, mistõttu tuleb ka need tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Lisatööde akti nr 3 kohta on kostja 1 esitanud küll vastuväiteid, kuid need ei ole põhjendatud.
7.Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunõue muutunud aktide järgi sissenõutavaks 9752,95 euro (6309,12 + 3443,83) suuruses summas.
8.Töövõtulepingu p-i 5.4 kohaselt vastutavad hageja ees lepinguliste kohustuste täitmise eest solidaarselt nii kostja 1 kui ka juhatuse liige kostja 2 isiklikult.
9.Töövõtulepingu p-i 5.3 kohaselt kohustus tellija tasuma tähtajaks tasumata summade eest viivist 0,5 protsenti päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Viivis hagi esitamise seisuga on 5651,95 eurot. Hageja nõuab sellest 5247,05 eurot, et see moodustaks koos põhinõudega kokku 15 000 eurot. Hageja nõuab viivist samuti mõlemalt kostjalt kui solidaarvõlgnikelt.
2(6)
Kostja vastuväited
10.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
11.Hageja ei täitnud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja märkustele lepinguga võetud kohustusi ning kostja 1 oli sunnitud töövõtulepingu üles ütlema. Hagejal puudub kehtiv registreering majandustegevuse registris, mistõttu puudus hagejal pädevus torutöid teostada.
12.Kostja 1 hindab lepingu järgi hageja tehtud tööde maksumuseks kokku 11 000 eurot, millest kostja 1 tasus hagejale 7874,50 eurot.
13.Kostja 1 omandas GM, AZ ja AS palganõuded koos maksudega hageja vastu kokku summas 5651,72 eurot. Kostja 1 on hagejast tulenevatel põhjustel olnud sunnitud kandma kahju seoses lepingu lõpetamisega vähemalt 420 eurot. Kokku on kostja 1 nõue hageja vastu 6071,72 eurot. Kuna objekt, millel jäid hageja poolt tööd tegemata, on veel lõpetamata ja tellijale üle andmata, ei ole lõplik hageja tegevusest ja tegevusetusest tekkinud kahju suurus veel selgunud. Eeltoodud põhjustel ei ole kostja 1 vastunõudes arvestatud lepingu lõpetamisega tekkinud kahjude hüvitamise nõuet.
14.Kostja 1 tasaarvestab hageja nõude summas 3125,50 eurot tellija nõudega töövõtja vastu summas 6071,72 eurot. Tasaarvestuse tulemusena jääb kostja 1 nõue hageja vastu summas 2946,22 eurot, millele lisandub lepingu lõpetamisega tekkinud kahju nõue. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal nõue kostja 1 vastu. Kuivõrd hagejal puudub nõue kostja 1 vastu, puudub hagejal nõue ka kostja 2 vastu.
15.Kostjad ei nõustu hagejaga selles, et kostjad ei ole hagejale pretensioone ega vastust nõudekirjale esitanud. Kostja 1 esitas hagejale korduvalt pretensioone tööde kvaliteedi, mahu ja esitatud aktide ning arvete mittevastavuse tõttu.
16.Hageja ja kostja 1 on lepingu p-s 5.4 kokku leppinud, et kostja 1 juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kostjaga 1 juhul, kui makseid ei tasuta vastavalt kokkulepitule. Sisuliselt on kostja 2 füüsilise isikuna viidatud lepingu punkti kohaselt kohustatud tagama hageja ees kostja 1 rahaliste kohustuste täitmist. Kostjad leiavad lepingu päises lepingu poolte määratluse põhjal, et leping on sõlmitud vaid hageja ja kostja 1 vahel. Kuid isegi juhul, kui lugeda hageja ja kostja 2 vahel leping sõlmituks, vastab lepingu p-s 5.4 kokkulepitu käenduslepingulisele suhtele VÕS § 142 lg 1 mõistes. Viidatud sätte kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) kohustuste eest võlausaldaja ees. Ka antud juhul kohustus kostja 2 lepingu p-i 5.4 kohaselt vastutama kostja 1 kohustuste eest hageja ees. Eeltoodu põhjal leiab kostja 2, et tema vastu esitatud nõude osas tuleb kohaldada käendusepingu kohta käivaid sätteid. Tegemist on tarbijakäenduslepinguga. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hageja ja kostja 2 ei ole kostja 2 rahalise vastutuse maksimumsummas kokku leppinud. Seega on poolte vahel sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg-st 2 tulenevalt tühine ja hageja nõue kostja 2 vastu tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus
17.Harju Maakohus rahuldas 31. detsembri 2018. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt 1 hageja kasuks välja 15 000 eurot. Hagi kostja 2 vastu jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja 1 kanda ja kostja 2 menetluskulud hageja kanda.
18.Otsuse põhjenduste kohaselt puudus maakohtus vaidlus selle üle, et hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti töövõtuleping, mille kohaselt pidi hageja teostama torutööd objektil asukohaga Xxxxxxxxxxxxx vastavalt kostja 1 antud projektile ja hageja esitatud hinnapakkumisele.
3(6)
19.Maakohus leidis, et töövõtulepingu punktis 5.4 kokkulepitu vastab VÕS § 142 lg 2 tähenduses käenduslepingule. VÕS § 143 lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas. Hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud kokkuleppes ei ole kokku lepitud kostja 2 rahalise vastutuse maksimumsummas. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping on VÕS § 143 lg-st 2 tulenevalt tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega kostja 2 ei vastuta hageja ees kostja 1 poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral ja hagejal puudub kostja 2 vastu nõue.
20.Maakohus tuvastas, et hagis nimetatud aktides nimetatud tööd ja lisatööd tuleb lugeda vastuvõetuks ja hageja nõutud tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ei ole kostja 1 tõendanud, et hageja oleks lepingut rikkunud, mis oleks andnud aluse kostjale 1 lepingust taganeda. Kohus leidis, et hageja põhivõlgnevuse nõue 9752,95 eurot on põhjendatud. Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele. Kohus leidis, et hageja viivisenõue 5247,05 on põhjendatud. Kostja 1 tasaarvestamise vastuväite osas leidis maakohus, et kuna antud juhul saab hageja esitada kostja 1 nõudele vastuväiteid, ei saa VÕS § 200 lg 4 kohaselt kostja 1 nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Kohus leidis, et kostja 1 nõue on antud juhul tõendamata. Apellatsioonkaebus
21.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi kostja 2 vastu rahuldamata, ja teha uus otsus, millega hagi kostja 2 vastu rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja 2 kanda.
22.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, leides, et hageja ja kostja 2 õigussuhtele kohalduvad käenduse sätted. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus tekkib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Pooled ei ole sõlminud omavahel käenduslepingut. Kuna tellija firma rahaliste kohustustuste täitmise kohta oli lepingus sõnaselgelt märgitud, et see on tellija firma ja tema juhatuse liikme solidaarkohustus (mitte käendus ega muu sellelaadne õigussuhe), siis tuleb võlasuhtele kohaldada solidaarkohustust sätestavaid norme. Eeltoodust tulenevalt oli poolte eesmärgiks raha tasumise kohustuse puhul just luua solidaarkohustus. Kohus on poolte õigussuhtele andnud eelnevast tulenevalt ebaõige õigusliku hinnangu. Vastustaja seisukoht
23.Kostja 2 palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja esile toodud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks ning seepärast tuleb jätta hagi kostja 2 suhtes rahuldamata. I
25.Erinevalt hagejast nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et 17.01.2017 sõlmitud töövõtulepingu lepingu p-s 5.4 sätestatud kokkuleppe näol on tegemist käenduslepinguga. Hageja käsitlus, mille kohaselt on kostja II ühinenud lepingus võetud tasu maksmise kohustusega selle tagamise eesmärgil VÕS § 178 mõttes, ei ole õige.
4(6)
26.Kohustusega ühinemisel ja käendusel vahe tegemiseks tuleb pöörata tähelepanu võlgniku motiivile leping sõlmida.
27.VÕS § 178 lg 1 järgi võib kohustuse üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Kohustusega ühinemisel tekib VÕS § 178 lg 4 järgi solidaarkohustus ja kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut.
28.Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
29.Nimetatud regulatsioone võrreldes järeldub, et kohustusega ühinemist tagamise eesmärgil ja käendust eristab see, et kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega ühinemise korral on kohustust võtval isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ning isik tagab võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu (vt Riigikohtu 8. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06, p-d 13 ja 14).
30.Hageja ei ole menetluses esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostjal 2 oleks olnud võimalus saada hagejalt enda kohustuse täitmise korral vastusooritust ja seepärast puudub alus väita, et tal oli lepingu täitmise vastu isiklik huvi. Töövõtulepingu järgi, mida kostja 2 tagas, sai hagejalt soorituse ehk torutööd tehti üksnes põhivõlgnikule ja mitte tema juhatuse liikmetele. Kostja 2 oli valmis tagama äriühingu kohustust üksnes juhatuse liikmeks olemise sideme tõttu. Eeltoodu põhjal on maakohus pidanud lepingu p-s 5.4 sõlmitud kokkulepet õigesti käenduseks. II
31.Kuna vaidlust ei ole selles, et käendaja vastutuse rahaline piirmäär on jäetud käenduslepingus fikseerimata, on õige maakohtu järeldus, et käendusleping on VÕS § 143 lg 2 järgi tühine. Viidatud sätte järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping selline käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
32.Lepingu p 5.4 kvalifitseerimisel tarbijakäenduslepinguks VÕS § 143 lg 1 tähenduses ei oma tähtsust asjaolu, kas vastava kokkuleppe sõlmimine on seotud kostja 2 iseseisva majandus- ja kutsetegevusega või mitte. Maksimumsummas kokkuleppimine peab füüsilisele isikule tagama selle, et temalt ei saa nõuda seda summat ületavate käenduskohustuste ülevõtmist ja seeläbi teenib see eesmärki kaitsta käendajat tagatud võla suurenemise eest. Kui tarbijast käendaja vastutuse maksimumsummas ei ole kokku lepitud, on käendusleping tühine (vt nt Riigikohtu 10. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8219, p-14; 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1601, p 24 ja
27.novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15).
33.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 2 on füüsiline isik ja et lepingu p-s 5.4 ei lepitud kokku kostja 2 kui käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Samuti ei olnud lepingupunktis nimetatud käendatavate kohustuste rahalist suurust ega esitatud andmeid, mille alusel oleks olnud võimalik see kindlaks teha.
5(6)
34.Tühine lepingutingimus ei ole täitmiseks kohustuslik. Samuti ei ole võimalik tühist lepingutingimust rikkuda. Eeltoodu põhjal on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata. III
35.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
36.Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
37.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.