Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Partner OÜ-s, osakapitali suurus on 2 500 eurot. Lepingu punktis 2.6 avaldati, et Õigusbüroo Visioon OÜ-le on üle antud kõik Est Building Partner OÜ-ga seotud dokumendid ja Õigusbüroo Visioon OÜ avaldas, et ta on nimetatud dokumendid kätte saanud. U Õ on Õigusbüroo Visioon OÜ juhatuse liige. Ajutine haldur saatis 11.02.2019.a. päringu juhatuse liikmele U Õle, kes vastas päringule osaliselt. U Õlt saadud vastuse kohaselt ei ole esitada bilanssi ja kasumiaruannet seisuga 01.01.2017, samuti bilanssi ja kasumiaruannet seisuga 05.02.2019. 2017. aasta majandusaasta aruanne puudub, sest U Õ ei saanud Se koostamiseks kokkuleppele raamatupidamisteenuse osutajaga. Võlgnik on äriregistrile esitanud 2016. aasta majandusaasta aruande. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et töötajatele maksti töötasu ja komandeeringu päevarahasid viimati augustis 2018, töötajatele lõpparvete väljamaksmine pangakontol ei kajastu ning võlgnik on 24.01.2019 menetlusdokumendi lisana esitanud väljavõtte Maksu- ja Tolliameti poolt peetavast töötamise registrist, millest nähtub, et võlgnikul on käesoleval ajal sõlmitud 25 kehtivat töölepingut. Viimane laekumine võlgniku pangakontole oli 14.09.2018, mil OÜ xxx tasus arve MA1800060 alusel 3000 eurot, rohkem ei ole pangaväljavõttelt andmeid majandustegevuse kohta näha. Võlgnik Est Building Partner OÜ omab ja on omanud Eesti Vabariigi pankades järgnevaid arveldusarveid:

-

Võlg töötajate ees 185 000,00 eurot

Harju Maakohtu 31.12.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-10695 rahuldati xxx OÜ hagi Est Building Partner OÜ vastu osaliselt summas 15 000 eurot, xxx OÜ on kohtuotsuse vaidlustanud. Võlgniku poolt esitatud andmetel on Est Building Partner OÜ-l kohustusi kokku summas 1 016 661,77 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmetes ei kajastu kõik võlad, puudu on OY Teräva Group LTD nõue summas 55 738,91 eurot. Samuti on puudu Swedbank AS laenulepingust nr 01298018L tulenev nõue summas 2 871,34 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmetes ei kajastu ECD Kiinteistöt Oy poolt pankrotiavalduses esitatud nõue summas 61 500 eurot. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 1 136 772,02 eurot (1 016 661,77 + 55 738,91 + 2 871,34 + 61 500) Võlgniku kohustused võivad suureneda viiviste ja kohtutäiturite tasude näol. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 1 136 772,02 eurot, võlgniku teadaolevaks varaks käesoleval ajal on vaid ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kokku summas 1 116,00 eurot. Est Building Partner OÜ 2016. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku majandustegevuse tulemuseks kasum 99 657 eurot, samas põhivara võlgnikul puudus ning varaks olid nõuded ja ettemaksed. Võlgniku pangakontodelt nähtub, et viimati maksti töötajatele palka augustis 2018, tööjõumaksud palkadelt jäeti tasumata. Viimane laekumine võlgniku pangakontole oli 14.09.2018, võlgnevused hankijatele on tekkinud põhiliselt 2018. aasta suvel, millest võib järeldada, et rahalised vahendid majandustegevuseks puudusid alates 2018 septembrist. Võlgnik on küll ajutisele pankrotihaldurile selgitanud, et vaatamata Sele käis töö erinevatel objektidel edasi ning oli lootust olukorra paranemisele, töötajatele anti lubadusi, et varsti saab raha ja olukord paraneb, kuid lubadused ei täitunud. Võlgnik on lubanud edastada täpsema info objektide aadresside kohta ja kui kaua tööd käisid. Võlgnikul on suured kohustused ning vara kohustuste katteks puudub, ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku majandustegevus lõppenud. Tuginedes eelpoolnimetatule hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud olulisi võlgniku raamatupidamisdokumente (bilansid, kassadokumendid) seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei ole võimalik anda ammendavat vastust vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Võlgniku arveldusarvete väljavõtetest nähtub, et arveldusarvetelt on pangakaartidega välja võetud sularaha nii Eestis kui ka Soomes. Arvestades, et ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku kassadokumente, siis ei ole ajutine pankrotihaldur saanud kontrollida antud rahade kasutamist võlgniku majandustegevuses ning seega esineb võimalus, et nimetatud summasid ei ole kasutatud võlgniku huvides. Käesoleval ajal ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena välja toonud ebaõnnestunud ja kahjumlikud ehitusobjektid (xxx; xxx; „xxx“ Soomes; xxx 5 Soomes). Probleemid hakkasid xxx 5 objektiga seoses, sest tellija poolse viivituse tulemusel hakkas objekti lõpetamine venima ja see tõi võlgnikule kaasa märkimisväärseid lisakulusid. See omakorda tekitas raskusi ka teiste objektidega seoses, võlgnik ei saanud ka teisi objekte tähtaegselt lõpetada ja see tõi kaasa suured leppetrahvid ja lisakulud. Võlgniku sõnul mängis olulist rolli ka ehitusturul viimasel ajal toimunud hinnatõus nii palkade kui materjalide osas. Hinnanguliselt pidi palgafond suurenema minimaalselt 30% aga kasumimarginaale, mille arvelt vastavaid tõuse kanda, ei olnud ühelgi objektil. Erinevate võlgniku jaoks negatiivsete asjaolude kokkulangemine päädis maksejõuetusega.

Kuni 24.09.2018 kandeavalduseni olid võlgniku pikaajalisteks juhatuse liikmeks ja üheks osanikuks H-S S (isikukood xxx). Käesoleval ajal võlgniku ainuosanikuks saanud Õigusbüroo Visioon OÜ ja juhatuse liikmeks U Õ. Võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy on pankrotiavalduses välja toonud, et inforegistri päringust nähtuvalt on U Õ näol tegemist firmade likvideerijaga, kuivõrd ta on lugematul hulgal maksejõuetute firmade juhatuse liikmeks või likvideerijaks. Äriseadustiku § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud nõutud bilansse ja 2017. aasta majandusaasta aruannet, samuti kassadokumente, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku raamatupidamine ei ole nõuetekohaselt korraldatud. Ajutine pankrotihaldur ei saa vajalike dokumentideta (bilansid, kassadokumendid) anda kindlat hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, kuid võib arvata, et võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks on võlgniku juhatuse soovimatus majandustegevust jätkata, loobuti tegutsemisest ja otsustati ettevõte U Õ abil likvideerida, mistõttu ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on tingitud ka võlgniku juhatuse halvast käitumisest. Tulenevalt ülaltoodust on Est Building Partner OÜ maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest võlgniku tegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on selge, et Est Building Partner OÜ maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina Seks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja Se maksmise tähtaja. Arvesse võttes seda, et kohus ei ole nõudnud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt deposiidi tasumist ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks vastavalt PankrS § 23 ning eeldusel, et kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasuks koos käibemaksuga 1188,00 eurot, teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4 688,00 eurot (1188,00 + 3500,00 ). Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutine haldur palub Est Building Partner OÜ pankroti väljakuulutamise korral võtta võlgniku vanne endiselt juhatuse liikmelt H-S S`ilt. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Est Building Partner OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 1 136 772,02 eurot, kuid teadaolevaks varaks vaid ebatõenäoliselt laekuvad nõuded summas 1 116,00 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, kuid ei välista tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS §

162 lg 3 mõttes, sh võlgniku juhatuse halb käitumine. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja Se maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 3500 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy on tasunud kohtu deposiitkontole 3500 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Est Building Partner OÜ juhatuse liige U Õ (isikukood xxx) ja endine juhatuse liige H-S S (isikukood xxx). PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 990 eurot, millele lisandub käibemaks 198 eurot, kokku 1188 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 4 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 990 eurot, millele lisandub käibemaks 198 eurot, kokku 1188 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 4 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulud Võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy esitas kohtule 24.01.2019 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et võlausaldaja menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot, tõlkekulud 313,47 eurot ja õigusabikulud summas 1225 eurot, kokku 1838,47 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui Sele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskuluks on riigilõiv summas 300 eurot, tõlkekulud 313,47 eurot ja õigusabikulud summas 1225 eurot. Kohus peab pankrotiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 300 eurot ja tõlkekulusid summas 313,47 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1225 eurot, mille moodustab õigusabi osutamine 8 tunni ja 45 minuti eest tunnihinnaga 140 eurot. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et võlausaldaja õigusabikulud on ülepaisutatud ega ole mõistlikud, mistõttu vähendab kohus neid 8 tunnilt ja 45 minutilt 6 tunnile. Kohus leiab, et 6 tunni näol summas 840 eurot on tegemist põhjendatud ajakuluga, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 1453,47 eurot (300 eurot riigilõiv + 313,47 eurot tõlkekulud + 840 eurot õigusabikulud). Võlausaldaja on palunud mõista võlgnikult välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist kuni nende täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse intressi ja viiviste arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.