Võlaõigus › Alusetu rikastumine

soovitud plaanimuudatused. Kohapeal selgus, et kostja olulisi muudatusi hinnas ei tee. Samal päeval, 13. juulil 2018 andis kostja hagejale arve KAA-01 summas 1 800 eurot, mis esitati elementmaja Helen jooniste eest. Hageja maksis arve sularahas 13. juulil 2018 kui elementmaja hinnapaketti kuuluva ühe elemendi eest ettemaksena sularahas. Pärast arve tasumist sularahas avastas hageja, et temale esitati arve elementmaja AS 1-86 Helen jooniste eest, mille vastu hageja polnud huvi tundnud. 19. juulil 2018 saatis kostja hagejale järelepärimise hagejalt elementmaja tellimuse kinnituse saamiseks. Hageja ei kinnitanud elementmaja AS 1-108 Helen tellimust. 13. augustil 2018 saatis hageja kostjale teate, et ta ei soovi tellida kostjalt elementmaja AS 1-108 Helen. Kuna jooniste näol on tegemist elementmaja hinnapaketti kuuluva elemendiga, ei vajanud ega soovinud hageja ka elementmaja püstitamiseks vajalikke jooniseid ja palus jooniste eest tehtud ettemaksu tagastada. Kostja teatas vastuseks hageja kirjale 14. augustil 2018, et joonised on valmis, millele hageja omakorda kordas, et ta ei vormist tellimust ja ei vaja jooniseid. 29. augustil 2018 kostja saatis hagejale elementmaja AS 1-86 Helen joonised, vaatamata asjaolule, et hageja elementmaja AS 1-108 tellimust ei vormistanud. Kuna leping jäi sõlmimata, siis tuleb hagejale tema poolt mittesoovitud jooniste eest tasutud 1 800 eurot tagastada. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1 800 eurot ja seadusjärgne viisi, mis hagi esitamise seisuga on 36,43 eurot ja seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt pöördus hageja kostja poole 2018 juulikuus telefoni teel elementmaja jooniste ostmise sooviga. Kostja saatis vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 10.07.2018 hagejale e-posti teel arve KAA-01 summas 1 800 eurot elementmaja AS 1-86 Helen jooniste müügi eest. Poolte vahel toimus 13. juuli 2018 kohtumine. Kohtumisel lepiti kokku, et hageja ostab kostjalt elementmaja joonised, milles tehakse hageja poolt soovitud muudatused. Hageja tasus ostetud jooniste eest sularahas 1 800 eurot. Kostja saatis hagejale 19. juuli 2018 e-kirja, millele on lisatud muudetud eskiis vastavalt kohtumisel esitatud hageja soovidele. Kostja palus hagejal eskiis üle vaadata ja täiendavatest muudatussoovidest teada anda. Hageja saatis kostjale 23. juuli 2018 e-kirja koos põhiplaani muudatustega, millega soovis eskiisis täiendavate muudatuste tegemist. Kostja saadab hagejale 25. juuli 2018 e-kirja koos soovitud eskiisi muudatustega. Kostja teatas 14. august 2018 hagejale, et joonised on valmis. 29. august saatis kostja hagejale elementmaja jooniste paketi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvudes toimiku materjalidega ja kuulates ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt 1 800 eurot tagastamist, sest hageja ei ole kostjalt tellinud elementmaja. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tasunud kostjale sularahas 1 800 eurot elementmaja jooniste eest. Pooled vaidlevad selle üle kas nende vahel oli sõlmitud kokkulepe, s.h. kokkulepe elementmaja jooniste ostmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüa asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldatakse peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud

valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki. Kohus leiab, et hageja poolt temale esitatud arve tasumisega 13.07.2018, milline esitatigi vaid elementmaja jooniste eest, on tõendatud poolte tahe sõlmida elementmaja jooniste müügileping, mille järgi kostja pidi koostama hagejale elementmaja joonised ja hageja pidi nende koostamise eest kostjale tasuma 1 800 eurot (t.l. 14). Asjaolu, et hageja tasus varasema telefonivestluse käigus kokkulepitule ja 13.07.2018 hagejale esitatud, kuid 10.07.2018 koostatud ja emaili teel saadetud arve, sularahas 1 800 eurot jooniste eest, viitab samuti poolte tahtele tasuda konkreetne kokkulepitud summa just jooniste eest (t.l. 37-40). Elementmaja jooniste müügilepingu sõlmimist kinnitab peale hageja poolt arve tasumist ka pooltevaheline kirjavahetus elementmaja joonistele muudatuste tegemiseks vastavalt hageja poolt soovitule. Hageja väide, et jooniste eest tasu kuulub kogu elementmaja hinnapaketti, millise ostu-müügilepingut poolte vahel 13.07.2018 ei sõlmitud, ei lükka ümber poolte tahet kokku leppida elementmaja jooniste koostamises hagejale kokku lepitud tasu eest. Asjaolu, et hageja jooniste valmimise käigus on avaldanud kostjale, et ta ei soovi ei jooniseid, ega jooniste alusel elementmaja ehitamist, ei muuda poolte varasemaid kokkuleppeid jooniste koostamiseks ja nende eest tasumiseks. Hageja ei ole tõendanud ka oma kohtuistungil esitatud väiteid, et pooled oleksid kokku leppinud kogu elementmaja müügilepingus. Hageja väited on vastuolulised, sest hagiavaldusest nähtub, et 13.07.2018 kohtumisel sooviski hageja alles välja selgitada, milline oleks elementmaja lõplik hinnapakkumine. Kui hageja sai kohtumiselt väidetavalt teada, et tal tuleks teha täiendavaid makseid lisaks interneti leheküljel olevale reklaamhinnale, siis ei ole veenev hageja väide nagu pooled oleksid kokku leppinud 13.07.2018 kohtumisel elementmaja müügilepingu sõlmimises. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe elementmaja ostu-müügilepingus, s.o. maja või selle elementmaja osade valmimistamise tähtaegades ja nende eest tasumises. Hageja väiteid ei kinnita ka hageja tasutud arve, kust nähtub, et see on esitatud vaid elementmaja jooniste eest, mitte elementmaja müügilepingu ühe osa eest. Hageja ei ole tõendanud ka oma väidet nagu pooled oleksid kokku leppinud teistsuguse elementmaja jooniste ostmises, kui arvel märgitud elementmaja AS 1-86 Helen. Kuigi hagejal võisid kaasas olla 13.07.2018 kohtumisel elementmaja AS 1-108 Helen joonised (t.l. 7-13) ja vaidlust ei ole, et elementmajad AS 1-108 ja AS 1-86 on erinevad (t.l. 15-18), siis on pooltevahelise hilisema kirjavahetusega tõendatud, et hageja on teinud muudatusi siiski elementmaja AS 1-86 Helen joonistele (t.l. 41-46). Seega nii arve tasumisega, milline esitati AS 1-86 Helen jooniste eest, kui hageja poolt paranduste tegemisega elementmaja AS 1-86 Helen joonistele, millised hageja edastas kostjale, on tõendatud poolte ühine tahe sõlmida just elementmaja AS 1-86 Helen jooniste müügileping. Hageja on seisukohal, et juhul kui kohus tuvastab, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, siis on hageja sellest 13.08.2019 taganenud, sest kostja on seda lepingut oluliselt rikkunud.

VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et hageja on kostjale 13.08.2019 teatanud, et ta ei soovi tellida kostja juurest elementmaja AS 1-86 Helen, ei luba hagejal nõuda elementmaja jooniste koostamise tasu tagasi (t.l. 19-20, 47-48). Ka väidetav hageja poolt lepingust taganemine 13.08.2018 ei vabastaks lepingupooli kuni kehtiva lepingust taganemiseni pooltel tekkinud lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja ei ole aga tõendanud, et 13.08.2018 avaldusest saab järeldada hageja etteheiteid kostjapoolsele lepingu rikkumisele, s.h olulisele rikkumisele, mis lubaks hagejal lepingust taganeda. Asjaolu, et hageja on kostjale ka 14.08.2018 teatanud ta ei vaja jooniseid võib küll veenev olla, kuid hageja ei ole tõendanud, et ta ei oleks neid jooniseid kostjalt tellinud (t.l. 21, 49). Vaidlust ei ole, et kostja koostas ja saatis hagejale 29.08.2018 elementmaja AS 1-86 Helen joonised (t.l. 22, 50-57). Hageja hilisemad tähelepanekud peale jooniste esitamist, et joonised ei pruugi vastata kokkulepitule, võiksid anda hagejale ehk õiguse nõuda puuduste kõrvaldamist, kuid vaidlust ei ole, et hageja ei ole seoses väidetava müügilepingu rikkumisega esitanud kostja vastu nõudeid, seega ei ole hageja sellekohastel väidetel ka käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on kostjale tasunud 1 800 eurot ilma, et poolte vahel oleks olnud selline kokkulepe, mistõttu kostja peaks selle tagastama. Hageja ei ole toonud kohtu ette ka muid asjaolusid, mis lubaksid arvata, et hagejal on õigus nõuda tema poolt tasutud elementmaja AS 1-86 Helen jooniste eest tasutud 1 800 eurot tagasi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud, et kostjal oleks kohustus tagastada hagejale 1 800 eurot, mistõttu kostja ei saa ka olla selle summa tasumisega hagejale viivitanud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on palunud hagejalt menetluskuluna välja mõista õigusabikulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: Toiming 12.12.2018 kõned kliendiga ja kostja vastuse koostamine hagile 14.01.2019 kõned kliendiga ja seisukoha koostamine 13.05.2019 istungiks ettevalmistumine, kõned kliendiga ja istungil osalemine

KOKKU

Aeg 6 h 30 m 3h 2h 11 h 30 m

Kohtu arvates on kostja menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud seoses esindaja poolt õigusabi osutamisega menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Põhjendatud õigusabile on kostjal seega aega kokku kulunud 11 tundi ja 30 minutit. Nähtuvalt kostja menetluskulude nimekirjast, osutati kostjale menetluses õigusabi hinnaga 100 eurot tund. Kohus leiab, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, ei saa lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund, pidada oluliselt keskmist taset ületavaks. Lähtudes eeltoodust on kostja põhjendatud õigusabikulu 1 150 (11 h 30 m x 100 eurot) eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1 150 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.