2-19-4259/3 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-19-4259 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 09.08.2018.a. Adelante Tellingud OÜ ja Everster OÜ sõlmisid tellingute rendilepingu nr. 33/2018 VÕS § 339 tähenduses. Lepingu p. 3.1. kohaselt rentnik on kohustatud maksma rendileandjale 3569,00 m2 tellingute rendi, -montaaži, demontaaži, transpordi, ja tööde eest vastavalt punktis 3.1. sätestatud tingimustele. 09.08.2018.a hageja ja kostja I sõlmisid käenduslepingu, mille kohaselt käendaja on kohustatud tagama solidaarselt Everster OÜ-ga, Adelante Tellingud OÜ ja Everster OÜ vahel 09.08.2018.a. sõlmitud tellingute rendilepingust nr. 33/2018 ja selle kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täimise eest. Lepingu p.-st 2.3. tulenevalt käendaja vastutuse maksimumsumma on 230000 eurot. 09.08.2018.a. sõlmitud rendilepingu raames esitas hageja Everster OÜ-le 3569,00 m2 tellingute rendi eest arve nr. 18234, arve nr. 18251, arve nr. 19000, arve nr. 19003, arve nr. 181591, arve nr. 181593, arve nr. 181594, arve nr. 181607, arve nr. 181622, arve nr. 181679, arve nr. 181687, arve nr. 181732, arve nr. 181733, arve nr. 181734, arve nr. 181813, arve nr. 181814, arve nr. 181815, arve nr. 181816, arve nr. 190095, arve nr. 190096, arve nr. 190121, arve nr. 190211, arve nr. 190223 kokku summas 32826,42 eurot. Everster OÜ on jätnud hagejale tasumata lepingute alusel esitatud arve nr. 18234, arve nr. 18251, arve nr. 19000, arve nr. 19003, arve nr. 181591, arve nr. 181593, arve nr. 181594, arve nr. 181607, arve nr. 181622, arve nr. 181679, arve nr. 181687, arve nr. 181732, arve nr. 181733, arve nr. 181734, arve nr. 181813, arve nr. 181814, arve nr. 181815, arve nr. 181816, arve nr. 190095, arve nr. 190096, arve nr. 190121, arve nr. 190211, arve nr. 190223 kokku summas

2-19-4259 32826,42 eurot. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et arve nr. 190211 ja 190223 muutub sissenõutavaks 08.04.2019.a. Arvete tasumisel enne 08.04.2019.a hageja loobub arve nr. 190211 ja 190223 tasumise nõudest. Kokku võlgnevus hagejale 19.03.2019.a. seisuga on 34067,98 eurot. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest 32826,42 eurot ja viivistest 1241,56 eurot. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevus 32826,42 eurot; välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis 1241,56 eurot; välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (alus: TsMS § 177 lg 4); menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. 16.04.2019.a menetlusse võtmise määruse punktis 6 on kohus selgelt välja toonud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 20 päeva jooksul. Hageja on eelnimetatud määruse kätte saanud 16.04.2019.a lepingulise esindaja kaudu. Hageja ei ole kohtule peale hagiavalduse esitamist esitanud ühtegi muud menetlusdokumenti ega selgitanud, miks ei ole hageja täitnud menetlusse võtmise määruse punktis 6 kirjeldatud nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hagejale täiendava tähtaja andmine menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seetõttu määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 1000 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 1000 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1000 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1000 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.