Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-2752
Tsiviilasi
Rocstano City OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi X X vastu 15 704,00 euro nõudes
Tsiviilasja hind
15 704,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rocstano City OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (e-post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja v/adv Karl-Morten Jõgi (epost: [email protected]) Kostja: X X (ik x, elukoht: x, e-post: xxx)
Kohtuistungi toimise aeg
28.05.2019
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt X X`lt välja hageja Rocstano City OÜ (pankrotis) kasuks 15 704,00 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast käesolevas asjast tehtud kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.20.02.2019 esitas Rocstano City OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi X X vastu 15 704,00 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt 25.10.2018 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-18-12792 kuulutati välja Rocstano City OÜ, registrikood 12756513, asukoht x (edaspidi ka kui võlgnik), pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Äriregistris võlgniku kohta avaldatud andmetest nähtub, et perioodil 23.11.2015 kuni 18.01.2018 oli võlgniku juhatuse liikmeks X X. X X (edaspidi ka kui kostja) on rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt võlgniku endise juhatuse liikme X X abikaasa.
2.Võlgniku tegevusalaks oli Eesti looduskosmeetika eksportimine Hongkongi klientidele. 2017.a. sõlmis võlgnik võlausaldaja X X OÜ-ga laenulepingu, mille alusel andis võlausaldaja võlgnikule perioodil 03.10.2017.a. kuni 24.11.2017.a. laenu kogusummas 61 120,00 eurot. Lepingu kohaselt oli laenu eesmärgiks Eesti looduskosmeetika toodete (muda- ja turbatooted) eksport Hongkongi klientidele. Lepingu kohaselt pidi võlgnik tasuma esimese laenu tagasimakse summas 39 000,00 eurot koos sellele lisanduvate intressidega hiljemalt 26.10.2018, kuid võlgnik vastavat tagasimakset ei teinud. Hageja hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2018.a. alguses, mil võlgnik kohustus võlausaldajale X X OÜ tagastama laenu summas 39 000,00 eurot koos sellele lisanduvate intressidega, kuid millise kohustuse täitmiseks võlgnikul igasugused rahalised vahendid ja vara puudus. Võlgniku pankrotimenetluses kogutud andmetest nähtuvalt on võlgnik võlausaldaja poolt laenuna antud rahalisi vahendeid arvelduskontolt sularahas välja võtnud ning osaliselt kolmandate isikute, sh kostja arvelduskontodele kandnud. Eelnimetatud tehingute tulemusena puudus võlgnikul igasugune võimalus laenu tagastamise tähtaja
saabumisel võlausaldajale laenu tagasimaksmiseks.
3.Võlgniku AS SEB Pank arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad rahaülekanded kostja arvelduskontole X kogusummas 15 704,00 eurot järgnevalt (tlk 16): 1) 29.08.2017.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 2 000,00 eurot; 2) 10.10.2017.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 1 000,00 eurot; 3) 11.10.2017.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 400,00 eurot; 4) 23.10.2017.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 5 000,00 eurot; 5) 15.12.2017.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 4 770,00 eurot; 6) 03.01.2018.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 2 460,00 eurot; 7) 08.01.2018.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 74,00 eurot.
4.Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga ei ole võlgnik ega ka kostja esitanud hagejale, vaatamata sellekohastele järelepärimistele (tlk 17), tõendeid selle kohta, et võlgniku ja kostja vahel eksisteeriks eelpool nimetatud rahaülekannete tegemise aluseks olevaid mistahes lepinguid. Samuti ei ole hagejale esitatud mistahes tõendeid, millest nähtuks mõne muu õigussuhte olemasolu, mis lubaks eelpool nimetatud rahaülekandeid teha. Kõik hageja pöördumised on jäänud kostja poolt vastuseta. Hageja on kasutanud kostjale saadetud nõudekirja kättetoimetamiseks ka kohtutäituri abi, kuid ka kohtutäituri vahendusel ei õnnestunud nõudekirja kostjale kätte toimetada (tlk 18).
5.Arvestades eelpool nimetatud asjaoludega on hageja seisukohal, et kostjale on võlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid ilma õigusliku aluseta, millest tulenevalt on kostja osundatud raha summas 15 704,00 eurot saanud alusetult. Hageja esitab alternatiivse nõude rahalise kohustuse tagasivõitmiseks juhuks, kui kostja peaks esitama kohtumenetluses tõendeid, et rahaülekannete aluseks on õiguslik alus.
6.Hageja palub kostjalt X X ́lt välja mõista Rocstano City OÜ (pankrotis) kasuks 15 704,00 eurot. Alternatiivselt tunnistada rahalised ülekanded kehtetuks.
Kostja vastuväited
7.22.04.2019 esitatud vastuses (tlk 37 jj) kostja leiab, et hagi on esitatud alusetult, kuivõrd väljamaksete aluseks on tööleping. Tööleping alates 31.07.2017.
Rahaülekanded olid kostja töötasu ja igakuisele palgale lisanduvad kuluhüvitised: isikliku sõiduauto kasutamine ja kütus, telefoniarved, internet, tööriided ja komandeeringutega kaasnevad sõidu-ja majutuskulud ning päevarahad. Töölepingut ega palgatõendeid kostja ei ole säilitanud, kuid need on ettevõtte raamatupidamises väljatrükitud kujul olemas. Kuluhüvitiste taotlustega koos esitatud kviitungid ja piletid on kostja edastatud ettevõttele Rocstano City OÜ(pankrotis) (endine Rocce Group OÜ), kostjal koopiad puuduvad. Rahaülekannete õiguslikuks aluseks kostja esitab: 1) Eesti Töötukassast saadud dokumendid, mis viitavad kostja töötamisele ettevõttes Rocstano City OÜ(pankrotis) (endine nimi Rocce Group OÜ). Dokumendid: otsus x, 28.07.2017 ja haldusleping palgatoetusele nr 76.1/17/2093 (vt. Lisa nr 3). 2) Maksu-ja Tolliameti tõend töötamiseregistrist.
8.Hagiavalduses punkti 1.2 kohal esitatud fakti juures, et Rocstano City OÜ (pankrotis) endine juhatuse liige X X on kostja abikaasa, toob kostja välja asjaolu, et pooltel on sõlmitud abieluvaraleping, mille kohaselt on Rocstano City OÜ (pankrotis) (endine nimi Rocce Group OÜ) osa X Xi lahusvara. Kuivõrd hageja nõue kostja vastu on ebaselge, siis tuleb hagi jätta läbivaatamata, tunnistada rahalise kohustuse täitmine kehtetuks ja menetlus lõpetada ning menetluskulud jätta hagejale.
Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära pooled ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
11.Kohtu tuvastatud vaidlustamata asjaolud: 1) 25.10.2018 kohtumäärusega kuulutati välja Rocstano City OÜ pankrot; 2) 23.11.2015 – 18.10.2018 oli võlgniku juhatuse liikmeks X X; 3) X X on võlgniku X Xi abikaasa; 4) 2017.a sõlmis võlgnik võlausaldajaga X X OÜ-ga laenulepingu, mille alusel sai võlgnik laenu kogusummas 61 120 eurot. Võlgnik kohustus tasuma esimese
laenu tagasimakse summas 39 000 eurot koos lisanduvate intressidega hiljemalt 26.10.2018; võlgnik tagasimakset teinud ei ole; 5) Võlgnik on teinud perioodil 29.08.2017 - 08.01.2018 rahaülekandeid kostja X X a/a-le kogusummas 15 704 eurot (tlk 16); 6) Võlgniku ja kostja vahel on 31.07.2017 sõlmitud tööleping.
12.Hageja esitas kostja vastu nõude summas 15 704 eurot. Hageja hinnangul puudub võlgniku arvelduskontolt kostja arvelduskontole tehtud rahaülekannete aluseks õiguslik alus, sest puudub kohustuse olemasolu, mille täitmise tulemusena on kostjale rahaülekanded summas 15 704,00 eurot tehtud.
13.Vaidlus puudub, et võlgniku arvelduskontolt on tehtud järgmised rahaülekanded (tlk 16): 1) 29.08.2017.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 2 000,00 eurot; 2) 10.10.2017.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 1 000,00 eurot; 3) 11.10.2017.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 400,00 eurot; 4) 23.10.2017.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 5 000,00 eurot; 5) 15.12.2017.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 4 770,00 eurot; 6) 03.01.2018.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 2 460,00 eurot; 7) 08.01.2018.a. Rocstano City OÜ (pankrotis) arvelduskontolt X X ́le tehtud ülekanne summas 74,00 eurot.
14.Kostja väidab, et rahaülekannete aluseks on tööleping. Rahaülekanded on kostja igakuine töötasu, millele lisandusid kuluhüvitised: isikliku sõiduauto kasutamine ja kütus, telefoniarved, internet, tööriided ja komandeeringutega kaasnevad sõidu-ja majutuskulud ning päevarahad.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas rahaülekannete puhul on tegemist võlgnikule (tööandjale) tekkinud töölepingust tulenevate kohustustega kostja ees.
16.Hageja leiab, et võlgniku arvelduskontolt kostja arvelduskontole tehtud rahaülekannetel igasugune õiguslik alus puudub ning kostja on alusetult rikastunud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1027 sätestab, et isik peab VÕS 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevas kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 peab võlgnik seega (a) olema rikastunud võlausaldaja arvel, (b) rikastumine peab olema toimunud võlausaldaja soorituse kaudu (mingi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena), (c) võlausaldaja soorituseks peab puuduma õiguslik alus ning (d) puuduvad VÕS § 1028 lg-s 2 nimetatud nõuet välistavad asjaolud.
17.VÕS § 1028 lg 1 esimese eeldusena peab kostjale olema midagi üle antud. Antud juhul on varaliseks kasuks kostjale võlgniku arvelduskontolt üle kantud rahalised vahendid summas 15 704,00 eurot. Alusetu rikastumise järgmiseks eelduseks on võlausaldaja sooritus, mille all mõeldakse teadlikku ja eesmärgipärast võõra vara suurendamist. Antud juhul on võlausaldaja soorituseks võlgniku arvelduskontolt kostja arvelduskontole tehtud rahaülekanded summas 15 704,00 eurot. Soorituskondiktsiooniks on alust üksnes siis, kui võlausaldaja sooritusel, mille läbi võlgnik rikastus, puudub õiguslik alus. Sooritus on õigusliku aluseta muuhulgas juhul, kui kohustust ei ole olemas. Hageja hinnangul puudub võlgniku arvelduskontolt kostja arvelduskontole tehtud rahaülekannete aluseks õiguslik alus, sest puudub mistahes kohustuse olemasolu, mille täitmise tulemusena on kostjale vaidlusalused rahaülekanded summas 15 704,00 eurot tehtud.
18.Kostja vastuväite kohaselt on väljamaksete aluseks tööleping. Kostja on töösuhte tõendamiseks esitanud järgmised tõendid (tlk 40-44): Eesti Töötukassa 28.07.2017 otsus töötuna arveloleku lõpetamiseks põhjendusel, et kostja töötab alates 31.07.2017 Rocce Group OÜ-s; haldusleping palgatoetuse maksmiseks nr 7-6./17/2093; töötamise registrikanne 31.07.2017 ja 31.07.2017 sõlmitud tähtajatu tööleping, mis kinnitab, et kostja töötab alates 31.07.2017 Rocce Group OÜ-s juhi assistendina (tlk 55). Kohus leiab, et kostja on töölepinguga tõendanud töösuhte olemasolu Rocce Group OÜ-s alates 31.07.2017.
19.Kostja väidab, et rahaülekanded olid töötasu maksed. Kohus märgib, et töölepingu seaduse (TLS) § 33 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Töölepingu p 3.3 sätestab, et kostjale makstakse töötasu iga kuu 10. kuupäeval ning lepingu p 3.1. kohaselt summas 1000 eurot, mis teeb netotasuks 807, 20 eurot kuus. Kokku summas 15 704 eurot, mis vastab brutosummale 20 316, 39 eurot. Kuigi 15.12.2017 ülekande selgituses on viide „palk“ summale 4770 eurot, siis see ei vasta töölepingus kokkulepitule. Kostja ei ole tõendanud, et pooled on töölepingus teisiti kokku leppinud. Maksekorralduse selgituse lahtrisse märgitud viide palgale ei tõenda nõude olemasolu ega selle kehtivust. Hagi aluseks olevad maksed on tehtud suvalistel kuupäevadel ning suvalistes summades. Hageja on kohtule esitanud maksudeklaratsiooni, mis tõendab, et kostja puhul deklareeriti vaidlusalusel perioodil brutopalga maksmist summas 600 eurot (tlk 50). Deklaratsioonil asuv tulp SM VM - tegemist on tulbaga, kus on kirjas sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Tulult on arvestatud sotsiaalmaksu summas 198 eurot – tulp SM. Kohus nõustub hageja märgituga, et kuivõrd võlgniku pangakontolt ei nähtu, et hagejale oleks igakuiselt deklareeritud maksudele vastavat palka makstud, on tõenäoline, et tegelikkuses kostjale palka ei makstud ning et kostja oli vormistatud enda abikaasa ettevõttesse (võlgnik) tööle eesmärgiga saada töötukassalt 50% palgakulu toetust. Seda kinnitab kostja esitatud haldusleping palgatoetuse maksmiseks nr 7-6.1/17/2093. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kostja väide, et maksed olid töötasu maksed, ei ole eluliselt usutavad ega kohtule tõendatud.
20.Rahaülekandeid kostja arvelduskontole tehti perioodil 29.08.2017 - 08.01.2018. Võlgniku kohustus laenulepingu esimese osamakse summas 39 000 eurot pidi võlgnik võlausaldajale tasuma 27.01.2018, kuid igasugused rahalised vahendid laenu tagastamiseks puudusid. Seda kinnitab halduri aruanne, millest nähtub, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2018. a alguses (tlk 14 jj aruanne). Võlgnik
on võlausaldaja poolt laenuna antud rahalisi vahendeid arvelduskontolt sularahas välja võtnud ning osaliselt võlgniku endise juhatuse liikme X X abikaasa X X kontole kandnud, samuti on raha kasutatud erinevates toidu- ja rõivakauplustes, kohvikutes ja tanklates tasumisel. Hageja poolt esitatud võlgniku pangakonto väljavõtte kinnitab (tlk 65 jj), et võlgnik ei olnud majanduslikult tegev, võlgniku sissetulekuks olid laenud, nt X X laenule 61 120,00 eurot lisandus 10.01.2017 Credit.ee võlgnikule laenumakse summas 1000 eurot ning 28.03.2017 tegi x OÜ laenumakse summas 6000 eurot (tlk 66, lk 68). Võlgnik laenas võlausaldajatelt raha ning võlgniku juhatus kasutas võlgniku pangakontot enda isiklikes huvides. Seda arvesse võttes ei ole kostja väited palga maksmise kohta eluliselt usutavad.
21.Kostja väidab, et maksed olid kuluhüvitised (isikliku sõiduauto kasutamine ja kütus, telefoniarved, internet, tööriided ja komandeeringutega kaasnevad sõidu-ja majutuskulud ning päevarahad). Töölepingu p 2.2. sätestab, et töö sisuks on suhtlus ettevõtte koostööpartneritega sealhulgas Eestis, Soomes ja Hiina Rahvavabariigis, osaleda välislähetuste koosolekutel ja rahvusvahelistel messidel (tlk 55 punkt 2.2.). Kostja ütlused kinnitavad, et kostja kanda oli suhtlus Hiinaga, samuti sõidud Eestis ja Soome ettevõtetesse. Kostja käis tootekoolitustel, aitas läbi rääkida lepingutingimustes ja hinnas (tlk 51 jj istungiprotokoll). TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. siis tuleb kostjal oma väidet tõendada. Arvestades kostja väidet, et rahaülekanded on kostja kuluhüvitised, siis tuleb kostjal oma väidet tõendada.
22.Kostja on esitanud kulude kandmise tõendamiseks lennupiletite broneeringud (väidetav transpordikulu, tlk 57-58) ning väljavõtted portaalist booking.com (väidetav ööbimiskulu, tlk 59-60). Kohus tutvudes eelmärgitud tõenditega leiab, et esitatud tõendid ei tõenda kulude kandmist kostja poolt, mida oleks võimalik hagi aluseks olevate maksetega seostada. Kostja võis küll reisida töölähetusele välismaale nagu nähtub kostja esitatud fotodelt (tlk 61-62), kuid lennupiletite ja ööbimiskulu osas ei ole kostja suutnud tõendada, et kostja on reaalselt kandnud lennupiletite ja ööbimiskulu. Kostja ei ole tõendanud, millise hagi aluseks oleva maksega on lennupiletite ja ööbimiskulu hüvitatud. Kostja ei ole täpsustanud lennupiletite maksumust ega esitanud ühtegi dokumenti kulude kandmisel. Hageja leiab, et igal juhul ületab lennupiletite kuluhüvitis (mille suurust ei ole kostja täpsustanud) olulises ulatuses lennupiletite hinda. Marsruudi Tallinn-Hong Kong (ümberistumisega Helsingis) lennupileti hind jääb suurusjärku 600 eurot. Isegi kui eeldada, et osa sellest summast maksti kostjale palgana (mis on tõendamata), siis ületab võimalik kuluhüvitis oluliselt väidetavade kulude summat. Kohus on tuvastanud, et kostja on esitanud ka valeväite – võlgniku pangakontolt nähtub, et kostja esitatud hotelli (x) arve (tlk 59) on tasutud kaardiga võlgniku pangakontolt (vt tlk 73 pöördel, 08.09.2017 makse – Rocstano City SEB konto väljavõte). Olukorras, kus kulu on tasunud võlgnik, ei saa tegemist olla TLS § 40 lg 2 alusel hüvitavate kuludega. Lisaks tõendab hotelli eest kaardiga tasumine, et kostja väited kaardi kasutamise osas ei vasta tegelikkusele. 28.05.2019 toimunud kohtuistungil väitis kostja, et tema võlgniku pangakaarti ei kasutanud (tlk 52). Teiselt poolt väidab kostja, et ta tasus x hotelli arve, mis tegelikkuses tasuti võlgniku pangakaardiga. Tegemist on vastuoluliste väidetega, mis kinnitavad, et kostja väited ei vasta tegelikkusele ega ole tõesed. Kostja ei ole veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et hagi aluseks olevad maksed olid kostjale tasutud kuluhüvitised.
23.Hageja rõhutab, et töölähetuse kulude hüvitiste maksmise korda reguleerib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 10. Määruse § 2 lg 2 kohaselt hüvitatakse töölähetusega seotud kulud kulu tõendava dokumendi alusel. Sama § lg 3 kohaselt teeb tööandja töölähetuskulude hüvitamise ja päevarahade maksmise kohta kirjalikult väljendatud otsuse. Olukorras, kus kostjale oleks ka tegelikkuses kulusid hüvitatud, eksisteeriksid selle kohta võlgniku juhatuse otsused ning kulusid tõendavad dokumendid, millega oleks kostjal võimalik enda seisukohti tõendada. Hageja heidab ette, et selliseid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Kohus nõustub hageja märgituga, kuid kohus selgitab, et võlgniku lähetuskulude otsus on raamatupidamuslik alusdokument ning pankrotihalduri ettekandest nähtub (tlk 14 jj), et võlgnikul raamatupidamine puudus, seega on kostjal raske tõendada võlgniku otsust lähetuskulude hüvitamiseks.
24.Kohus asub seisukohale, et võlgniku ja kostja vahel ei eksisteeri õiguslikku alust rahaülekannete tegemiseks, sest puudub kohustuse olemasolu, mille täitmise tulemusena on kostjale vaidlusalused rahaülekanded summas 15 704 eurot tehtud. Rahaülekanded on tehtud õigusliku aluseta. Seega on täidetud VÕS § 1028 lg 1 sätestatud eeldus, kui kohustust ei ole olemas, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda.
25.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15 704 eurot. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg a sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.