E T hagi Norges Hus Nova OÜ vastu töötasu ning hüvitise nõuetes
Tsiviilasja hind
24 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: E e-post: xxx)
T
(isikukood
xxx;
elukoht
xxx;
Kostja: Norges Hus Nova OÜ (registrikood 14122652; asukoht Lao, Kalesi küla, Raasiku Vald, Harjumaa 75207; e-post: [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts (e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta E T hagi Norges Hus Nova OÜ vastu töötasu ning hüvitise nõuetes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Rahuldada Norges Hus Nova OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista E Tilt välja Norges Hus Nova OÜ kasuks menetluskulud summas 1 927 eurot.
5.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E Til tasuda Norges Hus Nova OÜ hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 927 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
2-18-11722 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.E T esitas 05.08.2018.a Harju Maakohtule hagi Norges Hus Nova OÜ vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt on E T eraisikuna töötanud A R-i erinevates firmades (xxx OÜ, xxx OÜ, endine xxx OÜ jne), viimati firmas nimega Norges Hus Nova OÜ kokku neli aastat. Esimene töösuhe algas 01.04.2014.a, esimesed kaks kuud oli leping A R-i elukaaslase firmaga. Pärast seda on kostja ettevõtete nimed ja registrikoodid pidevalt muutunud. Hageja töötas xxxmajade paigaldajana. Suurem osa töödest on olnud tükitööd tunnitöötasu arvestusega. Töid on hageja teostanud enamasti suulise töölepingu alusel (v.a. esimesel kahel kuul kui oli sõlmitud ka leping). Tööandja on Töötaja registreeringud töötajate registrisse üksnes kolmel korral. Kostja väidab, et poolte vahel on olemas kirjalik kokkulepe, kuid hageja sõnul see nii ei ole. Lisaks toob kostja välja, et hagejal ei ole mingit pistmist olnud kostja ehk Norges Hus Nova OÜ-ga, kuid viimased maksed on tehtud Norges Hus Tootmise OÜ ja Norges Hus Nova OÜ kontolt. Tööandja kirjavahetustest töötaja ja rendifirmaga nähtub, et tööandja nimetab E Ti oma töötajaks: „homme tuleb järele bussile meie töötaja: E T.“ Lisaks nähtub kirjavahetustest, et kahte nime kasutatakse tegelikult samade toimingute tegemiseks, firmad asuvad samal juriidilisel aadressil.
2.Varasemate töödega pole tööandjal ja töötajal probleeme olnud, kuid probleeme on olnud tööandja ja tema teiste endiste töötajate vahel sarnaselt käesoleva olukorraga. Viimane komandeering Itaaliasse tõi kaasa vaidluse töötasu mitte maksmise pärast. Kuna hagejal puudub kirjalik tööleping, siis on hagejal tuua välja ainult kirjavahetus, mis tõendab kokku lepitud tunnitasu. Omavahel lepiti suuliselt ja kirjavahetustest kokku, et nädalas tuleb teha tööd 60 tundi ja tunnitasuks on 15 eurot (neto). Seega hindab hageja saamata jäänud töötasuks ajavahemiku 01.03.2018.a -12.04.2018.a eest 7500 eurot. Kirjavahetustest nähtub, et kostja lubas maksta, aga hageja kontole ei ole töötasu laekunud. Perioodi 01.03.2018.a -12.04.2018.a eest ei ole ülekannet sõnaga „palk/töötasu“. Kostja on ülekanded sooritanud erinevatelt kontodelt ja selgitused on alati „komandeeringurahad, maj.rahad, sõidurahad“.
3.Hageja esitas 03.08.2018.a tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse olulise rikkumise tõttu tööandja poolt. Kuna tegu on töölepingu ülesütlemisega olulise rikkumise tõttu tööandja poolt, siis leiab hageja, et seaduse kohaselt on hagejal õigus hüvitisele. Kuna tööd on tehtud tükitööna ja puudub kindel töötasu, siis võttes Itaalia komandeeringu aluseks ehk ajavahemiku 31.01.2018-13.04.2018, mis on veidi vähem, siis jagades tehtud tundide tasu kolmega ehk 16 500/3 = 5500 eurot.
4.Hageja palub rahuldada E T-i hagi Norges Hus Nova OÜ suhtes, Norges Hus Nova OÜ-lt välja mõista 01.03.2018-13.04.2018 tehtud töö eest töötasu summas 7500,00 eurot, välja mõista E Ti kasuks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis summas 16 500 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2-18-11722
5.Kostja hagisid ei tunnista ja vaidleb neile vastu. Hagiavalduses toodud faktilised asjaolud ei puuduta mingil viisil kostjat, s.t hagi on esitatud vale kostja vastu ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Lisaks on hageja nõude puhul on tegemist põhjendamatu ja täielikult tõendamata nõudega, mistõttu juhul, kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, tuleb jätta see rahuldamata.
6.Hageja ja xxx OÜ vahel oli sõlmitud töövõtuleping ehitustööde teostamiseks Itaalias ehitataval xxxmajal. Hageja sõnul osutas ta töid enda ettevõtte xxx OÜ kaudu. Hageja teostas ehitustöid koos oma töötajaga. Töötaja ja enda poolt teostatud tööde arvestust pidas hageja ning xxx OÜ-l või veel vähem kostjal ei olnud mingit kokkupuudet hageja töötajaga. Hageja on hagiavaldusele lisanud väidetava töölepingu ülesütlemisavalduse. Ülesütlemisavalduse kohaselt ütleb hageja üles 01.04.2014.a sõlmitud töölepingu hageja ja Norges Hus Nova OÜ vahel. Kostja juhib tähelepanu asjaolu, et äriühing Norges Hus Nova OÜ on asutatud 29.09.2016.a, mistõttu ei saa kostja kuidagi olla sõlminud hagejaga 01.04.2014.a töölepingut, veel vähem on hagejal võimalik olematut lepingut üles öelda. Kostja juhib tähelepanu ka eelmises punktis märgitule, mille kohaselt ei olnud hageja ja xxx OÜ vahel sõlmitud töölepingut, mistõttu on ka mitteeksisteeriva töölepingu ülesütlemine toimetu.
7.Kostjale arusaadavalt kujunes hageja ja xxx OÜ kokkuleppe kohaselt tasu arvestus tunnitabeli alusel. Hageja pidi märkima enda töötunnid ning tundide arvestuse õigsust kinnitas ehitatava maja tellija, kes viibis ise igapäevaselt objektil. Kirjeldatud tundide arvestus eelmisel objektil toimis ning selle alusel arvestati hageja tasu teostatud tööde eest. Hageja tasu kujunes järgmiselt: (i) reaalselt teostatud ehitustööd objektil, mida arvestati tunnitasu alusel ning millised võttis vastu objekti tellija, (ii) tööde teostamiseks vajalike materjalide, töövahendite jm kulu, (iii) transpordiga seonduvad kulud. Oluline on märkida, et hageja ei esitanud ühtegi arvet enda ettevõtte nimel, vaid soovis tasu maksmist oma elukaaslase M K arvelduskontole. Seda põhjusel, et hageja enda arvelduskonto ja xxx OÜ arvelduskonto olid arestitud. Asjaolu, et M K arvelduskontole kanti E Ti tasu, on kinnitanud ka arvelduskonto omanik ise. Seega tuleb lugeda kõik M K arveldusarvele tehtud ülekanded hagejale teostatud ülekanneteks. E T ei ole esitanud hagiavalduses osundatud perioodi 01.03.2018.a – 13.04.2018.a jooksul teostatud tööde tabelit, mille alusel oleks tellija tööd vastu võtnud, samuti ei ole hageja esitanud ka materjalide jm vajalike kulude kandmist tõendavaid dokumente.
8.Hageja on osundanud, et kostja on teinud makseid hageja poolt kasutatavale M.K arvelduskontole. Kostja märgib, et ta on sõlminud ettevõttega xxx OÜ laenulepingu, mille alusel andis kostja xxx OÜ-le laenu. Laenulepingu sõlmimisega andis laenusaaja (Xxx Xxx OÜ) laenuandjale (kostja) ka käsundi täita laenusaaja kohustus kolmandale isikule. Kostja märgib, et temale teadaolevalt on Xxx Xxx OÜ sõlminud laenulepingu ka ettevõttega xxx OÜ, kes andis Xxx Xxx OÜ-le laenu, mille viimane käsundi alusel kandis M K arvelduskontole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
2-18-11722
10.Hageja nõuab kostjalt saamata töötasu hüvitamist 01.03.-13.04.2018.a eest summas 7 500 eurot. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel.
11.Käesoleva vaidluse keskne küsimus seisneb selles, kas hageja ja kostja vahel on töölepinguline suhe. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli töölepinguline suhe alates 01.04.2014.a kuni töölepingu ülesütlemiseni 03.08.2018.a. Kostja vaidleb hagejale vastu ning leiab, et hageja äriühingul xxx OÜ ja kolmandal äriühingul Xxx Xxx vahel oli töövõtuleping ehitustööde teostamiseks.
12.Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja ja kostja vahel oleks olnud töölepinguline suhe ja hagejal oleks sega õigus kostjalt töötasu saada. Kohus märgib, et kuigi hageja hinnangul oli hageja ning kostja vahel töölepinguline suhe alates 01.04.2014.a, siis äriregistri andmetel kostja Norges Hus Nova OÜ (registrikood 14122652) asutati alles 29.09.2016.a, s.o ca 2,5 aastat pärast seda, kui hageja väidetav töösuhe kostjaga alguse sai. Samuti on hageja ise lisanud hagiavaldusele tõendid millest selgub, et hageja ja xxx OÜ (registrikood xxx) vahel on kahel korral olnud töölepinguline suhe (01.04.-16.09.2014.a. ja
01.10.-31.12.2014.a), mis mõlemal korral on lõppenud poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Kohus palus hagejal selgitada, millisel õiguslikul alusel või asjaolul peaks kohus tuvastama töölepingulise suhte hageja ning Norges Hus Nova OÜ vahel alates 01.04.2014.a. Hageja on küll 25.09.2018.a menetlusdokumendis esile toonud, et kostja on vahetanud pidevalt juriidilisi nimesid ning töösuhe on jätkunud teiste juriidiliste nimede all, kuid pelgalt asjaolu, et kostja juhatuse liige on veel mitme teise äriühingu juhatuse liige ja tegutseb mitmes ettevõtte kaudu ei tähenda koheselt, et just hageja ning kostja vahel on olnud töölepinguline suhe alates 01.04.2014.a. Hageja ei ole esile toonud, et kostja on mõne teise kostja omanikule kuuluva äriühingu õigusjärglane, ega ka seda, et oleks toimunud mõne teise kostja omanikule kuuluva äriühingu ettevõtte üleminek.
13.Kostja on töösuhet hagejaga selgesõnaliselt eitanud ning on esile toonud, et tegelikult oli hagejale kuuluva äriühingu xxx OÜ ja kolmandal äriühingu Xxx Xxx vahel oli töövõtuleping ehitustööde teostamiseks. Hageja ei esitanud kostja poolt esile toodud asjaolu suhtes ühtegi vastuväidet. Kuigi kohus palus hagejal 22.04.2019.a selgitada kostjaga sõlmitud suulise töölepingu tingimusi, millisele ametikohale hageja oli enda hinnangul tööle võetud, milline oli poolte vahel kokkulepitud tööaeg, milline oli töö tegemise koht, millised olid palgatingimused, hageja ühtegi kohtu poolt palutud asjaolu esile ei toonud. Ka palus kohus esitada täiendavaid tõendeid millest kohus saaks teha järelduse, et hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe. Hageja ühtegi tõendit selle kohta ei esitanud.
14.Hageja on küll oma väidete tõendamiseks esitanud oma elukaaslase M K pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et ajavahemikul 12.12.2017-23.04.2018.a on kontole kantud kostja poolt kokku 2 265 eurot selgitustega kassa, kassa-maj raha E (tl 7-8). Kostja on selgitanud viidatud ülekandeid kostja ning Xxx Xxx OÜ vahelise laenulepinguga (tl 80). Kostja märgib, et ta on sõlminud ettevõttega Xxx Xxx OÜ laenulepingu, mille alusel andis kostja Xxx Xxx OÜ-le laenu. Laenulepingu sõlmimisega andis laenusaaja (Xxx Xxx OÜ) laenuandjale (kostja) ka käsundi täita laenusaaja kohustus kolmandale isikule. Kohus leiab, et hagimaterjalide põhjal ei seosta hagejat ning kostjat midagi muud, kui elukaaslase M K pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et ajavahemikul 12.12.2017-23.04.2018.a on kontole kantud kostja poolt kokku 2 265 eurot selgitustega kassa, kassa-maj raha E ning ka need kanded ei viita töölepingulise suhte olemasolule poole vahel.
2-18-11722
15.Hageja on viidanud ka sellele, et A R on 29.01.2018.a e-kirjas nimetanud hagejat oma töötajaks (tl 9 pöördel). Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et selle kirja on A R saatnud xxx As-le kui Norges Hus Tootmise OÜ nimelt (registrikood xxx, uue ärinimega Xxx Xxx OÜ). Seega ei saa ka selle e-kirjapõhjal kuidagi tuvastada hageja ning kostja töölepingulist suhet. Samuti ei saa tuvastada hageja ning kostja vahelist suulist töölepingut kohtule esitatud kirjavahetusest (tl 14-18). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et igasugune töölepinguline suhe hageja ja kostja vahel puudub. Kuivõrd töölepingulist suhet poolte vahel ei ole, puudub kohtul alus ka töötasu väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks.
16.Hageja taotleb kostjalt kui tööandjalt seaduses ettenähtud hüvitise väljamõistmist, kuivõrd on kostjaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelnud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. TLS § 91 lg 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. TLS § 100 lg 4 järgi kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hageja esitas kohtule taotluse kolme kuu hüvitise väljamõistmiseks tööandjalt TLS § 100 lg 4 alusel summas 16 500 eurot. Kuivõrd poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut, ei saanud hageja seda ka kostjale 03.08.2018.a avaldusega üles öelda ning hagejal ei ole õigust saada TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist.
17.Eeltoodu alusel on hagi põhjendamatu ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuigi hageja on palunud igal juhul jätta menetluskulud kostja kanda, ka hagi rahuldamata jätmise korral, ei ole see kooskõlas seaduse mõttega. Hageja pidi arvestama, et kui ta pöördub kostja vastu kohtusse alusetu hagiga, võib sellega kaasneda menetluskulude hüvitamise kohustus. Hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Kuivõrd ükski isik ei saa vältida hagimenetluses osalemist juhul, kui tema suhtes hagi esitatakse, tuleb hagi esitajal arvestada sellega, et hagi rahuldamata jätmise korral tuleb tal kanda kulud, mis kaasnevad vastaspoolel kohtumenetluses osalemisega.
20.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
21.Kostja esindaja esitas 04.06.2019.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et kostja on kandnud meentluskulusid summas 1 927 eurot, millest lepingulise esindaja kulud moodustavad 1 925 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusteenust osutatud 13h ja 45m ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik märgitud
2-18-11722 kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
23.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
24.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: Hagiavalduse ja lisade läbitöötamine ja analüüs, Täiendavate asjaolude selgitamine 30.08.2018 1h 45m, Kostja vastuse koostamine 05.09.2019 1h 00m, Täiendavate tõendite välja selgitamine, kostja vastuse koostamine 06.09.2018 2h 30m, Kliendi esitatud täiendavate tõendite läbitöötamine ja analüüs, täiendavate tõendite vajaduse selgitamine, Kostja vastuse koostamine 07.09.2018 2h 30m, kliendi esitatud täiendavate tõendite läbitöötamine ja vastusele lisamine, kostja vastuse koostamine 10.09.2018 1h 30m, kostja vastuse ülevaatamine ja täiendamine 10.09.2018 40m, kliendi esitatud täiendavate tõendite läbitöötamine ja vastusele lisamine 10.09.2018 1h 15m, kliendi esitatud täiendavate tõendite läbitöötamine ja vastusele lisamine 11.09.2018 30m, vastuse täiendamine ja kohtule esitamine 11.09.2018 20m. Hageja 25.09.2018 seisukohaga tutvumine ja analüüs, kohtu 22.04.2019 selgitustega tutvumine, täiendavate tõenditega vajaduse selgitamine 03.05.2019 30m, nõupidamine kliendiga advokaadibüroos 03.05.2019 40m, kliendi esitatud täiendava tõendiga tutvumine, kohtu nõude täitmine 35 m, so kokku 13 h ja 45 min.
25.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on hagiavalduse asjaoludega tutvumiseks ja 11.09.2018.a hagi vastuse koostamisega seotud toiminguteks kulunud kokku 12h. Kohus leiab, et kuigi nimetatud toimingu ajakulu on väga suur, on käesoleval juhul selline ajakulu põhjendatud. Hagivastus ise on 10 lk pikk, ka tuli esindajal välja selgitada kõik kliendi ja hageja vahelised õigussuhted, tutvuda kliendi poolt välja toodud tõenditega. Kuigi käesolev hagi iseenesest ei ole keeruline, oli kohase ning asjatundliku õigusabi andmiseks ning võimalike õigussuhete väljaselgitamiseks esindajal vaja tutvuda kõigi kliendi ja hageja vaheliste õigussuhtega st laiemalt, kui on käesoleva hagi ese. Seega on kohus seisukohal et kostja esindaja ei ole hagi vastuse koostamisel kulutanud aega põhjendamatult. Ka ülejäänud kostja esindaja toimingute ajakulu käesolevas kohtmenetluses on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.
2-18-11722
26.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta), on mõistlik ja põhjendatud ning vastab tavalisele kohtupraktikas aktsepteeritud advokaadist esindaja tasumäärale.
27.Samuti tuleb hagejalt välja mõista dokumentaalse tõendi (tl 50) saamise kulu summas 2 eurot.
28.Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja kostja kulud õigusabile summas 1 925 eurot, samuti tasutud dokumentaalse tõendi saamise kulu 2 eurot. Kokku mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 1 927 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
30.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.