Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 06.12.2017.a. hageja (Bestfox Auctions OÜ) ja kostja (R K) vahel oli sõlmitud üürileping nr.1206.1 seeria 2017, mille p.1 kohaselt: Üürileandja (hageja) andis Üürnikule (kostjale) tasu eest kasutamiseks talle omandiõiguse alusel kuuluv Hooneühistu xxx garaažiboks nr.xxx, aadressiga xxx, Tallinn (lepingus nimetatud Garaaž). Lepingu p-s 2 leppisid pooled kokku, et leping jõustub 06.12.2017.a. ning kehtib 12 (kaksteist kuud) s.o. kuni 05.12.2018.a. Seega poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline üürileping VÕS § 309 lg.1 mõttes. Lepingu p-s 3.1 leppisid pooled, et Garaaži üüriks on 59 (viiskümmend üheksa) eurot/kuus. Lisaks üürile kohustus üürnik Lepingu p.3.5 ja 3.6 alusel tasuma kõrvalkulusid 13 eurot/kuus ning samuti tasu elektrienergia kasutamise eest vastavalt tegelikule tarbimisele ja kehtivatele tariifidele. Alates lepingu sõlmimise päevast hageja igakuiselt esitas kostjale arveid ning kostjal ei olnud võlgnevusi kuni oktoobrini 2018.a Sõlmitud üürilepingu p.6.2 kohaselt saab lepingut ennetähtaegselt lõpetada teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kolm kuud. Kostja teatas hagejale kirjalikult sellest, et ta ei soovi enam kasutada garaaziboksi 20.09.2018.a. Seega, lähtudes üürilepingu p-st 6.2 peab lepingu lõpetamise kuupäevaks lugema 20.12.2018.a. ehk lepingu kehtivusaja arvestades 05.12.2018.a. ning kuni 05.12.2018.a. kehtivad kostja suhtes kõik lepingust tulenevad kohustused, sh ka üüritasu ja kõrvalkulude tasumise kohustus. Hageja teatas kostjale sellest ning saatis temale arve, kuid kostja loobus alates oktoobrist 2018.a. arvete tasumisest. Seisuga 21.03.2019 on kostja põhivõlgnevuse summa on 155,90 eurot ja viivise summa on 129,11 eurot: oktobri kuu eest üüritasu on 59 eur ja kõrvalkulud 13 eur. Kokku 72 eur; novembri kuu eest üüritasu on 59 eur ja kõrvalkulud 13 eur. Kokku 72 eur; detsembri kuu üüritasu 5 päeva eest - (59:30 päeva*5) = 9,8 eurot + detsembri kuu kõrvalkulud 5 päeva eest - (13:30 päeva*5) = 2,1 eurot. Kokku 11,9 eurot

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 155,90 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 129,10 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 260 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 260 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 335 eurot (260+75). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.