05. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-16092
Tsiviilasi
K. K. hagiavaldus R. K. ja K. S. (S.) vastu pärandvara jagamise ja raha tasumise nõuetes / R. K. ja K. S. (S.) vastuhagi K. K. vastu pärandvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind Hagihind
11 617,67 eurot
Vastuhagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagi kostja)
K. K. (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Tanel Riivits
Kostjad (vastuhagi hagejad)
K. S. (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Johannes Moor R. K. (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Johannes Moor
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Istung 06.05.2025.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) vastu K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvara jagamise nõudes.
2.Jagada K. K. (isikukood xxxx), K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) ühisomandis olev M OÜ (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 1278 eurot osaks nimiväärtusega 213 eurot, mis jäetakse K. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse ja osaks nimiväärtusega 1065 eurot, mis jäetakse K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) ühisomandisse.
3.Kohustada K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) tegema tahteavaldus M OÜ (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 1278 eurot jagamiseks kaheks osaks nimiväärtustega 213 eurot ja 1065 eurot ning käsutustehingu tegemiseks, millega antakse osa nimiväärtusega 213 eurot K. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse ning millega antakse osa nimiväärtusega 1065 eurot K. S. ja R. K. ühisomandisse.
4.Jätta läbi vaatamata K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) vastu nõudes teha kõik vajalikud toimingud äriregistris selleks, et osa 1 (9)
jagamine saaks registrisse kantud.
5.Jätta rahuldamata K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) vastu K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvara jagamiseks järgmistes nõuetes:
5.1.Nõue jätta korteriomand Xxxx (registriosa nr xxxx) ja kinnisasi Xxxx (registriosa nr xxxx) jagamisel 1/6 ulatuses hageja ainuomandisse ja 5/6 ulatuses kostjate ühisomandisse, ning kohustada kostjaid andma vastavad tahteavaldused ja tegema vajalikud toimingud kinnistusraamatus omandiõiguse muutmiseks.
5.2.Nõue jätta sõiduk Mitsubishi Pajero ja traktor MTZ 82.1 kostjate ühisomandisse.
5.3.Nõue jätta sõiduautod MERCEDES-BENZ 300 CE ja MERCEDES-BENZ 300 CE hageja ainuomandisse.
6.Rahuldada osaliselt K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) vastuhagi K. K. (isikukood xxxx) vastu K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvara jagamise nõudes.
7.Lõpetada K. K. (isikukood xxxx), K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) ühisomand korteriomandi registriosa numbriga xxxx (elamumaa 100%, Xxxx) avalikul enampakkumisel müümisega ja saadud raha jagamisega selliselt, et K. K. saab rahast 1/6 (ühe kuuendiku), K. S. saab rahast 1/6 (ühe kuuendiku) ja R. K. saab rahast 2/3 (kaks kolmandikku).
8.Lõpetada K. K. (isikukood xxxx), K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) ühisomand kinnisasja registriosa numbriga xxxx (tootmismaa 100%, Xxxx) avalikul enampakkumisel müümisega ja saadud raha jagamisega selliselt, et K. K. saab rahast 1/6 (ühe kuuendiku), K. S. saab rahast 1/6 (ühe kuuendiku) ja R. K. saab rahast 2/3 (kaks kolmandikku).
9.Lõpetada ühisomand K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvaras olevale sõiduautole MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx) ning jätta sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE R. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse.
10.Kohustada K. K. (isikukood xxxx) tegema tahteavaldus K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvaras oleva sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE R. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse ning kohustada K. K. sõlmima asjaõigusleping, millega jätta sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE R. K. ainuomandisse.
11.Lõpetada ühisomand K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvaras olevale sõiduautole MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) ning jätta sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D R. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse.
12.Kohustada K. K. (isikukood xxxx) tegema tahteavaldus K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvaras oleva sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D R. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse ning kohustada K. K. sõlmima asjaõigusleping, millega jätta sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D R. K. ainuomandisse.
13.Välja mõista R. K.lt (isikukood xxxx) K. K. (isikukood xxxx) kasuks hüvitis 79 (seitsekümmend üheksa) eurot 21 (kakskümmend üks) senti.
14.Jätta rahuldamata K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) vastuhagi K. K. (isikukood xxxx) vastu K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvara jagamiseks M OÜ (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 1278 eurot avalikul enampakkumisel müümisega ning saadud raha kaaspärijate vahel jagamisega.
15.Rahuldada osaliselt K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) vastu kahjuhüvitise tasumise nõuetes.
16.Välja mõista K. S.lt (S., isikukood xxxx) K. K. (isikukood xxxx) kasuks 108 (ükssada kaheksa) eurot. 2 (9)
17.Välja mõista K. S.lt (S., isikukood xxxx) K. K. (isikukood xxxx) kasuks viivis põhinõude 108 (ükssada kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.10.2022.a (kahekümne kuuendast oktoobrist kahe tuhande kahekümne teisel aastal) kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 108 (ükssada kaheksa) eurot.
18.Jätta rahuldamata K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus K. S. (S., isikukood xxxx) vastu õigusabikulu 108 (ükssada kaheksa) eurot ja hindamisakti kulu 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot 33 (kolmkümmend kolm) senti tasumise nõuetes.
19.Välja mõista R. K.lt (K., isikukood xxxx) K. K. (isikukood xxxx) kasuks 108 (ükssada kaheksa) eurot.
20.Välja mõista R. K.lt (K., isikukood xxxx) K. K. (isikukood xxxx) kasuks viivis põhinõude 108 (ükssada kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.10.2022.a (kahekümne kuuendast oktoobrist kahe tuhande kahekümne teisel aastal) kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 108 (ükssada kaheksa) eurot.
21.Jätta rahuldamata K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus R. K. (isikukood xxxx) vastu õigusabikulu 108 (ükssada kaheksa) eurot ja hindamisakti kulu 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot 33 (kolmkümmend kolm) senti tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
23.Jätta menetluskulud kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.K. K. (hageja) esitas 26.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse R. K. ja K. S. (kostjad) vastu pärandvara jagamise ja raha tasumise nõuetes (dtl-d 1-8). Kohus jättis hagi 21.11.2022 käiguta (dtl 68). Hageja esitas 03.12.2022 hagi puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse tervikteksti (dtl-d 70-78). Kohus võttis hagi 30.12.2022 menetlusse (dtl 85). Kostjad vastasid hagile 27.01.2023 (dtl-d 102-112). Eelistung toimus 09.03.2023 (dtl-d 358-365). Hageja esitas 24.03.2023 täiendatud hagiavalduse (dtl-d 367-372). Kohus võttis 16.10.2023 hagiavalduse muudetud nõuetes menetlusse (dtl 395). Kostjad vastasid täiendatud hagile 30.10.2023 (dtl-d 398-402). Kostjad esitasid 24.05.2024 vastuhagi (dtl-d 425-429). Kohus võttis vastuhagi 24.07.2024 menetlusse (dtl 445). Hageja vastas vastuhagile 12.08.2024 (dtl-d 456-460). Kostjad esitasid 04.04.2025 menetlusdokumendi (dtl-d 487-493). Hageja esitas 11.04.2025 menetlusdokumendi (dtl-d 537-540). Kohtuistung toimus 06.05.2025 (dtl-d 607-614). Pooled sõlmisid 06.05.2025 kompromissi menetluse osaliseks lõpetamiseks (dtl 603). Kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas osaliselt menetluse 06.05.2025 määrusega (dtl-d 604-606), mis jõustus samal päeval. 3 (9)
2.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude pärandvara jagamiseks järgmisel viisil: sõidukid Mercedes-Benz 300 D ja 300 CE jäetakse hageja ainuomandisse, traktor MTZ 82.1 ja sõiduk Mitsubishi Pajero jäetakse kostjate ühisomandisse, M OÜ osa nimiväärtusega 1278 jagatakse ning osa nimiväärtusega 213 eurot jäetakse hagejale ning osa nimiväärtusega 1065 eurot jäetaks kostjate ühisomandisse. Hageja avaldas 11.04.2025 menetlusdokumendis, et nõustub, et Mercedes-Benz 300 CE ja 300 D jäävad kostjate omandisse, tingimusel, et kostjad maksavad hagejale õiglase hüvitise. Hageja põhjendab hagiavaldust ja vastuväiteid vastuhagile järgmiselt. Pärandaja K. K. suri xxxx. Notar S. O. tõestas 15.05.2012 pärimistunnistuse nr xxxx, mille kohaselt on pärijateks võrdsetes osades (1/3) hageja, kostja R. K. ja kostja K. S.. Pärandvara koosseisu kuuluvad hulgas järgmised esemed: korteriomand registriosa numbriga xxxx (asukoht Xxxx), kinnisasi registriosa numbriga xxxx (asukoht Xxxx), M OÜ (registrikood xxxx) osa, traktor MTZ 82.1, sõiduk MERCEDESBENZ 300 D, sõiduk MERCEDES-BENZ 300 CE, sõiduk MITSUBISHI Pajero. Pooled ei ole suutnud omavahel saavutada kokkulepet pärandvara jagamises, mistõttu on hageja pöördunud kohtu poole. Poolte suhted on keerulised ning ühisomandi jätkamine ei ole otstarbekas. Hageja on olnud ainuke, kes on tasunud pärandvaraga seotud kommunaalkulud summas 4424,36 eurot, mille osas esitatakse tagasinõue kostjate vastu vastavalt nende mõttelisele osale kaasomandist. Hageja taotleb, et korteriomand ja kinnisasi jagataks selliselt, et 1/6 suuruse kaasomandiosa jääks hagejale ja 5/6 suurune kaasomandiosa kostjate ühisomandisse. Hageja taotleb, et kostjad annaksid tahteavaldused ja nõusolekud vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks, või asendataks need kohtulahendiga. Lisaks soovib hageja, et pärandvarasse kuuluvad kaks sõidukit – MERCEDES-BENZ 300 D ja MERCEDES-BENZ 300 CE – jääksid tema ainuomandisse. Ülejäänud sõidukid ja traktor jääksid kostjate ühisomandisse. Hageja on avaldanud, et ta loobub nende sõidukite omandamisest, kuid soovib nende eest õiglast rahalist hüvitist. Mercedes-Benz’i sõidukitel on turuväärtus, mis ületab vanaraua väärtust. Hageja nõuab kostjatelt rahalisi hüvitisi järgmistes summades: kostjalt R. K. 2949,57 eurot kommunaalkulude eest, 216 eurot kohtueelse õigusabi ja 78,33 eurot hindamisakti eest; kostjalt K. S. vastavalt 737,39 eurot, 216 eurot ja 78,33 eurot. Lisaks taotletakse viiviste määramist summadele kuni nende tasumiseni. Kostjad on esitanud vastuhagi, kuid hageja seda ei tunnista ning peab hagi esitatud kujul põhjendatuks. Hageja ei nõustu kostjate seisukohtadega sõidukite väärtuse osas ega kostja R. K. väidetava „hingelise väärtuse“ argumendiga, mille alusel soovitakse üks sõiduk jätta kostjale kompensatsioonita. Hageja märgib, et isiklikud tunded ei saa asendada rahalist õiglust ega kahju hüvitamist. Samuti ei ole kostjad esitanud dokumentaalset tõendust oma väidete kohta. Hageja hinnangul on pärandvara jagamine võimalik seaduslike aluste alusel, lähtudes pärimistunnistuses märgitud osadest. Kaasomandi lõpetamiseks on täidetud asjaõigusseaduse vastavad sätted, ega ole ilmnenud piiravaid kokkuleppeid.
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad pärandvara jagada vastavalt kostjate vastuhagile. Kostjad paluvad vastuhagis, et sõidukid Mercedes-Benz 300 CE ja Mercedes-Benz 300 D jäetakse kostja R. K. ainuomandisse, kinnistud ja M OÜ osa nimiväärtusega 1278 eurot müüakse avalikul enampakkumisel, saadud raha jagatakse kaaspärijate vahel vastavalt pärandiosa suurustele. Kostjad on loobunud vastuhagi nõudest M OÜ osa enampakkumisel müümiseks ning on nõustunud osa nimiväärtusega 1278 eurot jagamisega ning hagejale osa nimiväärtusega 213 eurot jätmisega ning kostjate ühisomandisse osa 1065 eurot jätmisega. Kostjad põhjendavad vastuväiteid hagile ning vastuhagi järgmiselt. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele pärandvara jagamise tingimustes. Hageja soovib endale kahte sõidukit ja kinnistute kaasomandisse jätmist. Kostjad taotlevad vara realiseerimist ning saadud tulu jagamist pärimistunnistuse alusel. Hageja nõuab kostjatelt korteriomandi, kinnisvara ja sõidukitega seotud hüvitisi summas üle 4000 euro ning lisaks täielikku menetluskulude kandmist kostjate poolt. Kostjad ei nõustu hagiavaldusega sellisel kujul. Erimeelsus puudutab eelkõige sõidukite Mercedes-Benz 300 CE ja Mercedes-Benz 300 D jagamist, mida hageja soovib jätta endale. Need sõidukid on olnud pikalt kasutuseta ning ei ole tehniliselt sõidukõlbulikud. Registriandmetel on mõlema sõiduki registrikaardid peatatud juba 2014.a ning mõlemal puudub ülevaatus alates 2006.a ja 2009.a. Masinad asuvad väljaspool hooneid ja on osaliselt lammutatud, roostes ning detailidest tühjad. Nende väärtus ei ületa vanametalli hinda, millele lisandub veel puksiiriteenus. Kaalutlused sõidukite väärtusetuse osas on esitatud koos 4 (9)
fotodokumentatsiooniga. Kostjad taotlevad sõidukite Mercedes-Benz 300 CE ja Mercedes-Benz 300 D jätmist kostja R. K. ainuomandisse. Kui hageja on valmis maksma tema hinnangulise väärtuse ulatuses hüvitist, võivad kostjad loobuda sõidukite nõudmisest. Kostjad ei vaidle vastu traktori MTZ 82.1 ja sõiduki Mitsubishi Pajero kostjatele jätmisele, kuid leiavad, et hageja ei ole tõendanud traktori MTZ 82.1 ja Mitsubishi Pajero olemasolu ega seisukorda. Hageja on taotlenud pärandvara hulka kuuluvate kinnistute jagamist viisil, et 1/6 suurune mõtteline osa jääks talle ja 5/6 suurune mõtteline osa kostjatele. Kostjad peavad sellist jagamist ebaotstarbekaks, sest 1/6 mõttelise osa kaasomandisse jätmine piirab oluliselt kinnisasja kasutamist ja välistab selle müümise turutingimustel. Hageja on eelnevalt takistanud kinnisvara müüki, mistõttu ei ole realistlik eeldada, et kaasomandina omandatud osa oleks võõrandatav. Selleks, et vältida edasisi vaidlusi ja säilitada kinnisvara kasutatavus, taotletakse selle asemel kinnistute ja osaühingu osa müümist avalikul enampakkumisel. Saadud tulu jagamist soovitakse läbi viia vastavalt pärijate osa suurustele: 1/3 hagejale, 1/3 kostja K. S.le ja 1/3 kostja R. K.le. Lisaks materiaalsete nõuete osas vaidlustamisele on kostjad esitanud tasaarvestusliku väite. Pärast pärimismenetluse lõppu on kostjad iseseisvalt tasunud suure osa pärandvaraga seotud võlgadest, mis olid tekkinud korteriühistu kommunaalkulude, elektriteenuste ja laenulepingute alusel. Hageja neid kulusid ei katnud, kuigi seadusest tulenevalt vastutasid pärijad solidaarsetena. Täpse arvestuse kohaselt on kostja K. S. katnud hageja osa ulatuses 4956 eurot ja kostja R. K. summas 776,52 eurot. Need maksed on dokumenteeritud ning seonduvad muuhulgas Xxxx AS-iga sõlmitud laenulepingute, korteriühistu kommunaalarvete ning täitemenetlustes määratud kohustustega. Täitemenetluste käigus on kostjate vastu algatatud mitmeid toiminguid, kus kohtutäiturite tasud, menetluskulud ja viivised on samuti kostjate kanda jäänud. Kostjad soovisid algselt osaühingu M osa müümist enampakkumisel. Menetluse käigus muutsid kostjad seisukohta ning avaldasid nõusolekut jagada osa hageja poolt pakutud viisil. Selle kohaselt jääks 213 euro suurune osa hagejale ning 1065 eurot väärt osa kostjate ühisomandisse. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Pooled sõlmisid 06.05.2025 kohtuistungil kompromissi järgmistes nõuetes (dtl 603): hageja nõue kostja R. K. vastu korteriga seotud kommunaalkulude 2949,57 eurot hüvitamiseks ja nimetatud põhinõudelt viivise tasumiseks, hageja nõue kostja K. S. vastu korteriga seotud kommunaalkulude 737,39 eurot hüvitamiseks ja nimetatud põhinõudelt viivise tasumiseks, kostja R. K. nõuded, mis on märgitud kostjate 04.04.2025.a esitatud menetlusdokumendi lisas 3 (dtl-d 502514) ning kostja K. S. nõuded, mis on märgitud kostjate 04.04.2025.a esitatud menetlusdokumendi lisas 3 (dtl-d 502-514). Kohus kinnitas kompromissi 06.05.2025 määrusega, mis on jõustunud (dtl-d 604-606). Eeltoodust tulenevalt on hageja kommunaalkulude hüvitamise nõuded ning kostjate esitatud tasaarvestuse vastuväide lahendatud jõustunud kohtulahendiga, milleks on Harju Maakohtu 06.05.2025 määrus käesolevas tsiviilasjas. Kohus ei käsitle eeltoodut arvestades otsuses hageja nõuet hageja kantud kommunaalkulude hüvitamiseks ning kostjate tasaarvestuse vastuväidet, mis põhines kostjate kulude tegemisel, mille koosseis on detailselt välja toodud kostjate 04.04.2025.a esitatud menetlusdokumendi lisas 3 (dtl-d 502-514).
5.Pooled ei vaidle selle üle, et nad on võrdsetes osades xxxx surnud K. K. pärijad. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Poolte pärimisõiguse väljaselgitamine pärimismenetluses nähtub notar S. O.i 15.05.2012 tõestatud pärimistunnistusest, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri xxxx all (dtl-d 9-10). Pärimistunnistuse kohaselt on iga kaaspärija pärijaks ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et pärandi avanemise hetkel olid K. K. ja R. K. abielus, nende varasuhte liigiks oli varaühisus ning pärandvara hulka kuuluvad esemed olid K. K. ja R. K. ühisomandis. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). K. K. ja R. K. varasuhte liigi ja ühisomandis olevate esemete väljaselgitamine nähtub notar 5 (9)
S. O.i 15.05.2012 tõestatud omandiõiguse tunnistusest, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri 1468 all (dtl-d 124-125).
7.Pooled ei vaidle selle üle, et K. K. pärandvara ning K. K. ja R. K. jagamata ühisvara hulka kuuluvad järgmised esemed: korteriomand registriosa numbriga xxxx (elamumaa 100%, Xxxx); kinnisasi registriosa numbriga xxxx (tootmismaa 100%, Xxxx); M OÜ (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 1278 eurot; sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx); sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx). Kohus leiab, et vaidluse puudumise tõttu ei vaja eelnimetatud esemete kuulumine K. K. pärandvara ning K. K. ja R. K. jagamata ühisvara hulka eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas pärandvara hulka kuuluvad sõiduk Mitsubishi Pajero ja traktor MTZ 82.1 on olemas. Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole Mitsubishi Pajero ja traktor säilinud. Hageja on möönnud Mitsubishi Pajero osas, et see on „vanarauda viidud“. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub sõiduk Mitsubishi Pajero ja traktori MTZ 82.1 asukoht ja olemasolu. Seega ei ole hageja tõendanud pärandvara olemasolu, mille jagamist ta taotleb.
9.Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 lause 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 ls 2 kohaselt jagab vaidluse korral pärandvara pärija nõudel kohus. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 sätestab, et kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. PärS § 155 sätestab piirangud pärandvara jagamisele. Hageja on esitanud kostjate vastu hagiavalduse K. K. pärandvara jagamise nõudes. Kostjad on esitanud hageja vastu vastuhagi K. K. pärandvara jagamise nõudes. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuvad PärS § 155 mõistes pärandvara jagamise piirangud. Eeltoodut arvestades on kaaspärijatel õigus nõuda kohtult pärandvara jagamist.
10.PärS § 152 lg 1 ls 2 sätestab, et pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pärandvara jagatakse ühel või mitmel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, arvestades AÕS § 77 lg-des 3-4 sätestatut ning PärS §-s 159 sätestatud erisusi.
11.Hageja taotleb korteriomandi ja kinnisasja osas ühisomandi lõpetamist selliselt, et kinnistud jäetakse kaasomandisse. Kostjad on avaldanud, et nad ei soovi kinnistute kaasomandisse jätmist ning on taotlenud kinnistute müümist avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist. PärS § 159 lg 2 sätestab, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale. PärS § 159 lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende 6 (9)
pärandiosa suurusega. Üldjuhul ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta ühisomandis olevat eset ühele ühisomanikule vastu tema tahtmist (vt ka RKTKo 26.04.2017 3-2-1-14-17, p 23). Ühise omandi teostamine eeldab kaasomanike omavahelist heauskset käitumist, mille eelduseks on kaasomaniku tegelik soov ja tahe omandist tulenevaid õigusi teostada. Kui asi jäetakse isiku kaasomandisse vastu tema tahtmist, puudub isikul ilmselt tahe omandist tulenevaid õigusi teostada, mis raskendab või muudab võimatuks ühise asja valdamise ja kasutamise kõigi kaasomanike huve arvestades. Seetõttu ei oleks kinnistute jätmine poolte kaasomandisse kostjate tahte vastaselt mõistlik. Kohus leiab, et kostjate vastuseisu tõttu ei saa kinnistute ühisomandit lõpetada kinnistute poolte kaasomandisse andmisega, sest see tähendaks kaasomandiosade jätmist kostjatele nende tahte vastaselt. Hageja ei ole taotlenud kinnistute osas ühisomandi muul viisil lõpetamist. Seetõttu hindab kohus, kas ühisomand on võimalik lõpetada kostjate taotletud viisil. Kohtu hinnangul puuduvad objektiivsed takistused kinnistute avalikul enampakkumisel müümiseks. Kohus rahuldab vastuhagi ja lõpetab korteriomandi ja kinnisasja ühisomandi nende müümisega avalikul enampakkumisel. Kuivõrd K. K. pärandvara hulka kuuluvad asjad on ühtlasi K. K. ja R. K. abikaasade ühisvara hulka kuuluvad asjad, on poolte pärandiosade suurustele vastav jaotus raha jagamisel järgmine: hagejal on õigus 1/6 rahast, kostja K. S.l on õigus 1/6 rahast ning kostja R. K.l on õigus 1/6 rahast. Kohus määrab, et enampakkumisel saadud raha tuleb jagada selliselt, et hageja saab rahast 1/6, kostja K. S. saab rahast 1/6 ja kostja R. K. saab rahast 2/3. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata nõudes jätta kinnistud hageja ja kostjate kaasomandisse.
12.Hageja on taotlenud sõiduautode MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx) ja MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) jätmist enda ainuomandisse. Kostjad sellele vastu vaielnud ja taotlenud sõiduautode jätmist kostja R. K.le. Hageja on olnud nõus sellega, et autod jäävad kostjate omandisse tingimusel, et kostjad maksavad talle õiglase hüvitise. Kostjad on avaldanud sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE väärtuseks 245,85 eurot, võttes aluseks vanametalli kokkuostuhinna 165 eurot tonni kohta ning sõiduauto tühimassi 1,49 tonni (1,49x165=245,85). Kostjad on avaldanud sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D väärtuseks 229,35 eurot, võttes aluseks vanametalli kokkuostuhinna 165 eurot tonni kohta ning sõiduauto tühimassi 1,39 tonni (1,39x165= 229,35). Hageja avaldas 06.05.2025 istungil, et ei vaidle vastu kostjate avaldatud väärtusele. Kostjad ei ole nõustunud sõidukite jätmisega hagejale ning soovivad nende jätmist kostja R. K.le. Hageja on soovinud sõidukeid endale, kuid ei ole välistanud hüvitise vastu kostjatele jätmist. Eeltoodut arvestades leiavad pooled ühiselt, et ühisomandi saab lõpetada kostjatele sõidukite jätmisega. Poolte seisukohtades puudub ühisosa sõidukite hagejale jätmiseks. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud sõidukite jätmine kostja R. K.le. Kohus rahuldab vastuhagi ja jätab sõiduautod MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx) ja MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) kostja R. K. ainuomandisse. Kohus paneb kostja R. K.le kohustuse maksta hageja osa 79,20 eurot (hageja osa 1/6 sõidukite väärtusest 475,20 eurot on 79,20 eurot) ja mõistab nimetatud summa kostja R. K.lt hageja kasuks välja. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata hageja nõudes jätta sõiduautod MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx) ja MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) hageja ainuomandisse. Kohus kohustab hagejat pärandvara jagamiseks sõlmima asjaõiguslepingud, millega jäetakse sõiduautod kostja R. K. ainuomandisse.
13.Hageja on taotlenud sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktor MTZ 82.1 kostjate ühisomandisse jätmist. Kostjad on vaidlustanud nimetatud asjade olemasolu. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktori olemasolu. Jagada saab üksnes olemasolevat pärandvara või pärandvara mittesäilimise korral PärS § 156 lg-s 1 nimetatud vara. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktor MTZ 82.1 olemasolu ega nimetatud esemete alusel omandatud vara (nt kahjunõue asja hävimisest) olemasolu, ei ole võimalik nimetatud esemete osas pärandvara jagada. Kohus jätab hagiavalduse sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktori MTZ 82.1 jagamiseks rahuldamata. 7 (9)
14.Hageja on taotlenud osa nimiväärtusega 1278 eurot jagamist osaks nimiväärtusega 213 eurot ning selle jätmist hageja ainuomandisse ja osaks nimiväärtusega 1065 eurot ning selle jätmist kostjate ühisomandisse. Kostjad on taotlenud osa müümist avalikul enampakkumisel, kuid on avaldanud, et ei vaidle vastu pärandvara jagamisele hageja taotletud viisil. Eeltoodut arvestades leiavad pooled ühiselt, et ühisomandi saab lõpetada osa jagamisega kaheks ning jagamisel tekkinud osade jätmisega hagejale ja kostjatele. Poolte seisukohtades puudub ühisosa osa müümiseks avalikul enampakkumisel. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ühisomandi lõpetamine hageja taotletud viisil. Kohus rahuldab hagiavalduse nõudes jagada M OÜ osa nimiväärtusega 1278 eurot osaks nimiväärtusega 213 eurot ja jätta hageja ainuomandisse ning osaks nimiväärtusega 1065 eurot ja jätta kostjate ühisomandisse. Kohus kohustab kostjaid tegema tahteavalduse M OÜ osa nimiväärtusega 1278 eurot jagamiseks kaheks osaks nimiväärtustega 213 eurot ja 1065 eurot ning käsutustehingu tegemiseks, millega antakse osa nimiväärtusega 213 eurot hageja ainuomandisse ning millega antakse osa nimiväärtusega 1065 eurot kostjate ühisomandisse. Kohus jätab rahuldamata kostjate vastuhagi nõudes müüa M OÜ osa avalikul enampakkumisel.
15.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja taotles, et kohus kohustaks kostjaid tegema kõik vajalikud toimingud äriregistris selleks, et osa jagamine saaks registrisse kantud. Äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 1 2 järgi on juhatus kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama äriregistrile. ÄS § 182 lg 12 järgi teeb tahteavalduse osanike nimekirja muudatuse kandmiseks osaühingu juhatus. Seetõttu ei saa panna osanikule kohustust teha toiminguid äriregistris, sest seadus äriregistri toimingute tegemiseks osanikule õigust ei anna. Seega ei ole hageja nõudega võimalik soovitud eesmärki saavutada. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse läbi vaatamata nõudes teha kõik vajalikud toimingud äriregistris selleks, et osa jagamine saaks registrisse kantud.
16.Hageja nõuab kostja K. S.lt ja kostja R. K.lt kummaltki kohtueelsete õigusabikulude 216 eurot ja hindamisakti kulu 78,33 eurot hüvitamist, kokku 540 euro hüvitamist. Hageja põhjendab õigusabikulusid õigusteenuse kasutamisega seonduvalt kostjate võlgnevuse ja nõudega pärandvara jagamiseks. Hageja põhjendab hindamisakti tellimist poolte läbirääkimiste pidamisega pärandvara jagamiseks. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. PärS § 152 lg 4 kohaselt ei ole pärandvara jagamise kokkuleppe mittesõlmimine kaaspärija kohustuste rikkumine, mistõttu ei ole pärandvara jagamiseks peetavatel läbirääkimistel või kohtuväliselt pärandavara jagamisel õigusabi kasutamise kulud kaaspärija kohustuste rikkumisest tulenevaks kahjuks. Erandlikuna võivad õigusabi kasutamise kulud olla kahjuks siis, kui õigusabi kasutamise vajaduse on tinginud teise kaaspärija heade kommete vastane tahtlik käitumine pärandvara kohtuväliselt jagamisel. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt käitusid kostjad heade kommete vastaselt ja tahtlikult pärandvara kohtuvälisel jagamisel. Seetõttu ei ole põhjendatud õigusabikulude hüvitamise nõue seonduvalt pärandvara jagamisega. Hageja 10.06.2021 nõudekirjast nähtuvalt (dtl-d 54-56) on hageja kasutanud õigusabi lisaks pärandvara jagamise küsimusega seonduvalt ka pärandvara hulka kuuluvatele asjadele tehtud kulutuste hüvitamise nõudega. PärS § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. PärS § 151 lg 1 sätestab, et pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist 8 (9)
või pärimislepingust ei tulene teisiti. PärS §-st 147 ning AÕS § 75 lg-st 1 ja PärS § 151 lg-st 1 tulenevalt on kaaspärijal kohustus hüvitada vastavalt oma pärandiosa suurusele teise kaaspärija tehtud kulud pärandvarale. Kulude hüvitamise nõudega seonduvad kulud on kahjuks VÕS § 128 lg 3 mõistes. Kuivõrd kostjatel oli hageja eest PärS §-st 147 ning AÕS § 75 lg-st 1 ja PärS § 151 lg-st 1 tulenev kulutuste hüvitamise kohustus, on õigusabikulu võlgnevuse kohtuväliseks sissenõudmiseks hageja kahjuks. Arvestades, et õigusabi on osutatud nii võlgnevuse sissenõudmiseks kui ka pärandvara jagamise nõudega seonduvalt, on kahjunõue põhjendatud osaliselt 108 euro ulatuses kummagi kostja osas. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ja mõistab kummaltki kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu 108 eurot. Kohus jätab hagiavalduse kummagi kostja suhtes 108 euro tasumise nõudes rahuldamata. Pärandvara hulka kuuluva vara väljaselgitamine on üks osa pärandvara jagamisest. Kui kaaspärija vaidleb vastu teise kaaspärija esitatud väitele vara väärtuse kohta, ei ole see üldjuhul kaaspärija heade kommete vastane tahtlik käitumine. Vaidluse korral on kaaspärijatel alati võimalik PärS § 152 lg 4 järgi pärandvara jagamiseks kohtusse pöörduda. Hageja ei ole tõendanud, et hindamisakti tellimise tingis kostjate heade kommete vastane tahtlik käitumine. Seega ei ole hindamisakti tellimise kulud kostjate tekitatud kahjuks. Kohus jätab hagiavalduse hindamisakti kulude hüvitamise nõuetes rahuldamata. Vastavalt TsMS §-le 367 ja hageja taotlusele mõistab kohus kummaltki kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 las 2 sätestatud ulatuses viivise põhinõude 108 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest.
17.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
18.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse ja vastuhagi osaliselt. Kohus on seega asja lahendanud nii hageja kui ka kostjate kasuks Seetõttu tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda (vt ka RKTKo 08.03.2007 3-21-12-07, 13, RKTKo 27.09.2010 3-2-1-70-10, p 14).
19.Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.