Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

2-12-14792 Viru Maakohtu 28.09.2012 määrusega kuulutati välja S. G.i pankrot. Kohus lõpetas 28.11.2013 määrusega S. G.i pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei piisanud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks, algatas S. G.i suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning määras usaldusisikuks I. U.i. S. G. esitas 15.03.2019 maakohtule avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpetada menetlus ja vabastada aresti alt arvelduskonto nr 221015557013 AS-is Swedbank ja arvelduskonto nr 10010599664018 AS-is SEB Pank. Võlgadest (kohustustest) vabastamise menetluse algatamisest on möödunud 5 aastat. Võlgnik on alates 31.10.2014 Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 1150283 alusel piiratud töövõimega (40%) invaliid, vajalik pidev ravi. Võlgnikul on krooniline keskmise raskusega radikulaarne defitsiit selgroo nimme-ristluuosas püsiva valusündroomi ja kerge liikumishäirega. 2004 aastal oli silmatrauma, mille järgselt vasem silm on pime, paremaga nägemisteravus 1,0. Probleemiks ravivajav glaukoom. Tööde valik piiratud. Ei sobi pideva sundasendi ja füüsilise koormusega töö. Vaatamata tervislikule seisundile on võlgnik teinud kõik endast oleneva, et võlausaldajatele võlga tagasi maksta. Võlgnik ei saanud ega saa töötada suurema koormusega, kui ta on seda teinud. Ta on otsinud tasuvamat tööd, kuid tervisliku seisundi tõttu ei ole leidnud. Võlgnik on oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Kohtule 30.05.2019 esitatud täiendavate selgituste kohaselt töötab võlgnik alates 10.11.2017 G. OÜ-s osalise tööajaga (0,10). Punktides 2.2-2.6. välja toodud maksete puhul ei ole tegemist võlgniku töötasu ega muu sarnasega. Usaldusisikuks I. U. on esitanud kohtule 2014-2019 aruanded, mille kohaselt oli võlgniku 2014 netosissetulek kuus 432,15 eurot, mis jäi võlgniku kasutusse, võlausaldajatele nõuete täitmiseks raha üle ei kantud. 2015 sissetulek 6517,7 eurot, mis jäi võlgniku kasutada, millest maksti ülalpeetavale A. G.ale 195 eurot. Makseid võlausaldajatele nõuete täitmiseks ei ole tehtud. Terviseprobleemid ei luba võlgnikul täiskohaga tööl käia. 2016 sissetulek 7143,66 eurot sh palk T. G. OÜ-s 4896,90 eurot, töövõimetuse hüvitis ja pensioni 2246,76 eurot, mis laekus võlgniku tütre, A. G.a arveldusarvele Swedpangas. Kogu summa jäi võlgniku kasutada, mingeid makseid võlausaldajatele nõuete täitmiseks tehtud ei ole. 2017 sissetulek 7037,94 T. G. OÜ-s, osaline töövõimetuse hüvitis ja pension. Kogu raha laekus A. G.a arveldusarvele Swedpangas. Võlgnik asus alates 2017 septembrist tasuma igakuiselt proportsionaalselt võla suurusele igale võlausaldajale kokku 100 eurot. 2018 aastal sissetulek 7904,66 eurot, millest võlgniku kasutada jäi 1045 eurot (7904-6000 elatusmiinimum). Tasus võlausaldajatele proportsionaalselt 1200 eurot. AS SEB Pank võlausaldajana on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud võlausaldaja huve ning on teinud menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust. Kogu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul on AS SEB pangale laekunud võlgnevuse kustutamiseks 1295,52 eurot. On nõus S. G.i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Swedbank AS ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud menetluse kestel PankrS § 173 lg 1 ja § 172 lg 2 sätestatud kohustusi. Võlgnik on kasutanud tulu saamiseks kolmanda isiku pangakontot, rikkudes teabe andmise kohustust. Kolmanda isiku konto kasutamine ei võimalda eristada võlgniku tulu kolmanda isiku tulust ning teave ei ole üheselt arusaadav. Ettevõtte G. C. OÜ kuulub võlgniku tütrele. Võlgnik, tema abikaasa (O. G.a) ning tütar on teinud tehinguid vastavalt vajadusele, st sisuliselt on ettevõte võlgniku ja tema abikaasa kontrolli all. On eluliselt usutav, et kui võlgniku tütar lubab kasutada oma pangakontot, siis on perekonnasiseselt võimalik pere kontrolli all olevast ettevõttest teha tehinguid vastavalt vajadusele. Võlgniku kontrolli all olevast ettevõttest minimaalse tulu saamine ei ole tegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega. Riigikohus on märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse,

2-12-14792 andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-46-13 p 11). Lõpetada võlgadest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud võlgniku esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leidis, et taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, menetluse lõpetamiseks ja võlgniku arvelduskonto nr 221015557013 AS-is Swedbank ja arvelduskonto nr 10010599664018 AS-is SEB Pank kontode aresti alt vabastamiseks on põhjendatud. Viru Maakohtu 28.09.2012 määrusega kuulutati välja S. G.i pankrot. Kohus algatas 28.11.2013 määrusega S. G.i suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 teisele lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist ning PankrS § 2 teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohus otsustab võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (PankrS § 175 lg 1). Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohus hinnates võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse kestel ja tuginedes esitatud aruannetele, tõenditele, usaldusisiku seisukohale ja võlausaldajate arvamusele, leiab kohus, et S. G. on täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oma võimaluste piires. Pankrotivõlgnik S. G. esitas 15.03.2019 kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et S. G. on täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi kohaselt ja oma võimaluste piires. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on alates 31.10.2014 Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 1150283 alusel piiratud töövõimega (40%) invaliid. Võlgnikul on krooniline keskmise raskusega radikulaarne defitsiit selgroo nimme-ristluuosas püsiva valusündroomi ja kerge liikumishäirega. 2004 aastal oli silmatrauma, mille järgselt vasem silm on pime, paremaga nägemisteravus 1,0. Vajalik pidev ravi. Probleemiks ravivajav glaukoom. Tööde valik piiratud. Ei sobi pideva sundasendi ja füüsilise koormusega töö (III kd tl 118-119). Kohus nõustub võlgnikuga, et tema võimalused tööjõuturul on tervisest tulenevalt piiratumad kui tööjõus tervel inimesel, mistõttu on piiratud ka võlgniku võimalused leida tasuvamat tööd ja teha võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik ja tema usaldusisik on esitanud iga aasta nõutud aruanded (II kd tl 117, 119-124, 133, 135-146, 149-168, 171, III kd tl 10-85, 90-111). Võlgnik on tasunud võlausaldajatele 2018 aastal proportsionaalselt 1200 eurot (III kd tl 136). Suurimale võlausaldajale AS SEB pangale on laekunud kokku võlgnevuse kustutamiseks 1295,52 eurot (III kd tl 164).

2-12-14792 Kohus on veendunud, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul üritanud teha väljamakseid ja rahuldanud võlausaldaja nõuet vastavalt oma tervislikule seisundile, sissetulekutele ja võimalustele. Kohtul ei ole alust arvata, et võlgnik oleks jätnud kasutamata võimalused makseid suuremas osas tasuda või hoidunud mingil viisil tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest. Kohus ei nõustu Swedbank AS seisukohaga, et võlgnik on oma seadusest tulenevaid kohustusi süüliselt rikkunud. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu määrused nr 3-2-1-19-16 p 14, 3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-121-11, p 12). Kohus leiab, et võlgnik S. G. ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ega varjanud oma sissetulekuid eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded maksmata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud. Asjaolu, et võlgnik on võlausaldajale väljamakseid teinud seaduses sätestatust oluliselt väiksemas summas, ei ole kohtu hinnangul aluseks võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks, lõpetab S. G.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 1 alusel ning vabastab võlgniku arvelduskontod aresti alt. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.