Võlgnik / usaldusisik: O. G. (IK xxx; xxx; e-post: xxx) Võlausaldaja: AS SEB Pank V. N. (e-post: xxx) Võlausaldaja: AS Swedbank (e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Vabastada O. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Lõpetada O. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
3.Avaldada teade O. G. kohustustest vabastamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
Saata kohtumäärus võlgnikule ja võlausaldajatele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 16.04.2012.a määrusega kuulutati välja O. G. pankrot. 02.05.2013 määrusega kinnitati lõpparuanne O. G. (pankrotis) pankrotimenetluses, lõpetati pankrotimenetlus ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS § 171. Kohus määras usaldusisikuks O. G..
2.O. G. esitas 18.05.2016.a. maakohtule avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 ja lg 1 1 alusel. O. G. leidis, et on kohustustest vabastamise menetluses täitnud nii võlgniku kui usaldusisiku kohustusi nõuetekohaselt, on maakohtule esitanud aruanded ning andnud kohustustest vabastamise kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. O. G. palus muuhulgas arvestada tema tervisliku seisundiga. Võlausaldajad AS Swedbank ja AS SEB Pank leidsid, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ning kohustustest vabastamise menetlus lõpetada võlgniku kohustuste rikkumise tõttu. Võlausaldajate hinnangul oli võlgnik oma kohustusi rikkunud ning käitunud võlausaldajate suhtes pahatahtlikult. Viru Maakohus jättis 02.09.2019.a. määrusega rahuldamata O. G. taotluse pankrotimenetluses jäänud kohustustest vabastamiseks (PankrS § 175 lg 1 ja lg 1 1 alusel) ja AS Swedbank taotluse O. G. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.
3.08.10.2018.a. esitas O. G. maakohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks vastavalt PankrS § 175 lg 1. 02.02.2017.a. oli O. G.l südameoperatsioon. Taotlusele lisatud 03.08.2017.a. ambulatoorse epikriisi kohaselt on O. G.l diagnoositud südamepuudulikkus, südamekahjustusega hüpertooniatõbi, vatsakeste enneaegne depolarisatsioon, rindkere sidekoe ja muu pehme koe kasvaja. Eesti Töötukassa 17.10.2017.a. otsusega TVH/17/048148 on võlgniku töövõime vähenenud perioodil 09.10.2017.a – 08.10.2020. Tervislikule seisundile vaatamata on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei ole varjanud oma sissetulekuid ja on andnud õiget informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta nii kohtule kui võlausaldajatele. Võlausaldaja AS SEB Pank leidis, et võlgnik ei ole tahtlikult tegelenud tulutoova tegevusega või selle otsimisega. AS-l SEB Pank jäi pankrotimenetluses saamata 67 407, 17 eurot ehk 75, 70%, millest on laekunud 1 293, 35 eurot ehk 1, 92%. Võlausaldaja AS Swedbank leidis, et võlgniku taotlus tuleb jätta rahuldamata ja menetlus lõpetada võlgniku kohustuste rikkumise tõttu. Kogu menetluse perioodil (5 aastat) on võlgnik teinud väljamakseid Swedbank AS-le 748, 96 eurot. Võlgnik on alates võlgnevuste tekkimisest muutnud oma suhteid talle tasu maksva äriühinguga OÜ G, mille ainuosanik (lõpp 28.08.2008) ja juhatuse liige (kuni 21.01.2013) oli võlgnik ise. Võlgnik kontrollis seega endale makstavat sissetulekut, võis varjata sissetulekuid, mistõttu ei saa väita, et võlgnik on tegelenud tulutoova tegevusega. 21.01.2019.a. määrusega jättis kohus O. G. taotluse rahuldamata ja pikendas O. G. kohustustest vabastamise menetlust kuni 02.05.2020.
4.18.05.2020.a. esitas O. G. maakohtule taotluse kohustustest vabastamiseks ja kohtustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgnik esitas maakohtule täiendavad tõendid oma tervisliku seisundi, töövõime ja töö otsimiste kohta. O. G. märgib, et tervislikule seisundile vaatamata on ta teinud kõik endast oleneva võlausaldajatele maksete tegemiseks. O. G. kinnitab jätkuvalt, et ei ole saanud ega saa tervislikel põhjustel töötada suurema koormusega kui seni on teinud. Võlgnik ei ole varjanud oma sissetulekuid ning on andnud õiget informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta nii kohtule kui
võlausaldajatele. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetluse kaudu võimalust uuele majanduslikule algusele ning normaalsele elule. Võlgnik leiab, on aastakümneid töötanud, oma panuse ühiskonnale ja võlausaldajatele andnud. O. G. lisab, et tsiviilasjas nr 2-12-14792 vabastati tema abikaasa S. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. O. G. leiab, et oleks ebaõiglane talle seda võimalust mitte anda kuna on tasunud kohustusi suuremas ulatuses kui S. G..
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud O. G. esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks on põhjendatud.
6.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 2 2. lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kohus märgib siinkohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist. PankrS § 2 2. lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 5 1 võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
7.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluses. 7.1 Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse vältel on O. G. esitanud aruanded, andmed sissetulekute kohta (kontoväljavõtted, maksuameti väljavõtted), esitanud tõendid tervisliku seisundi kohta. 7.2 Menetluse kestel on O. G. omanud töökohta, kuigi töötasu suurus ei ole võimaldanud suuremas ulatuses makseid võlausaldajatele teha. Samas on võlgnik makseid võlausaldajatele teinud. 21.09.2019.a. määruses nõustus kohus võlausaldaja AS Swedbank kahtlusega selles, et võlgnik sai kontrollida endale makstavat sissetulekut ning varjata tegelikke sissetulekuid, kuna vahetult enne pankrotiavalduse esitamist muutis O. G. oma suhteid talle tasu maksva äriühinguga OÜ G., mille ainuosanik ja juhatuse liige oli võlgnik ise.
Kahtlus selles, et võlgnik sai midagi teha ei tähenda, et ta seda reaalselt tegi. Ei ole millegagi tõendatud, et O. G. oma tulu varjas või tahtlikult võlausaldajate huve kahjustas. 7.3 Kohus möönab, et võlgniku tervislik seisund (osaline töövõimekaotus) võib mõjutada ja /või piirata võlgniku töötamisvõimalusi, -võimekust ja koormustaluvust. Kohtul ei ole kahtlusi selles, et hageja tervislik seisund (südamepuudulikkus jms) piiravad O. G. võimalusi tööturul. Kohus ei saa kindlalt väita, et O. G. on kogu menetluse vältel kõik endast oleneva teinud tulusama töökoha saamiseks, teisest küljest ei ole veendumust ka selles, et võlgniku tervislik seisund võimaldas suurema koormusega tööd ning et O. G. on jätnud midagi tegemata, mida ta tervislikust seisundist tulenevalt oleks suutnud teha, eesmärgiga hoiduda kõrvale oma kohustuste täitmisest. 7.4 Pärast viimast kohtumäärust (21.01.2019.a. määrus, millega kohus pikendas kohustest vabastamise menetlust) on O. G. esitanud täiendavalt X 25.06.2019, X 11.06.2019 ja X 20.06.2019 vastused (äraütlemised) O. G. tööotsimise päringutele (III kd tl 100-102) O. G.l on jätkuvalt osaline töövõime (Eesti Töötukassa 25.10.2017 otsus nr TVT/17/049271, III tl 103-104). 7.5 Ajavahemikus 01.01.2014-30.04.2020.a. on O. G. teinud jaotise alusel makseid võlausaldajatele kokku 9400 eurot, millest AS-le SEB Pank 7 115, 80 eurot ja AS-le Swedbank 2284, 10 eurot (III kd tl 98). Pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuande kohaselt oli II järgus saamata jaotis AS-l Swedbank 21 367, 86 eurot (jaotis 24, 30%) ja AS-l SEB Pank 67 407, 17 eurot (jaotis 75, 70 %) . Seega on O. G. teinud väljamakseid AS-le SEB Pank 10,55% ulatuses pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest ja AS-le Swedbank ca 10 % ulatuses (seejuures suurema osas aastatel 2019 ja 2020.a. 4 kuud; 5 esimese kohustustest vabastamise menetluse aasta jooksul olid väljamaksed ASle SEB Pank 1,92% ja AS-le Swedbank ca 3%) Eeltoodust nähtub, et O. G. viimase 1,5 aastaga parandanud märkimisväärselt makseid võrreldes varasemate aastatega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul alust arvata, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud või töötamisest kõrvale hoidunud. Viimasel 1,5 aastal on O. G. teinud jõupingutusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks
8.Kohus on seisukohal, et arvestades O. G. tervislikku seisundit, on tema võimalused tööjõuturul piiratumad, mis omakorda mõjutab väljamaksete tegemist võlausaldajatele. Vaatamata osalisele töövõimele, on O. G. siiski oma võimete piires väljamakseid teinud ning kogutud teabele tuginedes ei ole kohtul alust arvata, et käesoleval juhul oleks O. G. jätnud võimalused makseid suuremas osas tasuda kasutamata või hoidunud mingil viisil tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest. Asjaolu, et võlgnik on võlausaldajale väljamakseid teinud oodatust väiksemas summas, ei ole kohtu hinnangul aluseks võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kuna kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist käitumist ega võlausaldajate huvide tahtlikku kahjustamist (Riigikohtu määrused 3-2-1-19-16 p 14; 3-2-1-46-13 p 11; 3-2-1-121-11 p 12), tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldada.
Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ja lõpetab O. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 1 alusel.
9.Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1)
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.