Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Energo Veritas OÜ esitas 12.04.2019 Harju Maakohtule hagi IRON-V OÜ vastu võla ja viivise nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista IRON-V OÜ ja Energo Veritas OÜ vahel 01.08.2016 sõlmitud kliendilepingust tulenev võlgnevus 32 878,98 eurot ja viivis 1 537,63 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 1 350 eurot. Kostja võttis 07.06.2019 hagi õigeks. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks 07.06.2019 kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on hageja esitanud hagi, sest kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 1 000 eurot ja hageja õigusabikulud 350 eurot, kokku 1 350 eurot. Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagihind oli 34 416,61 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuli RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 1 000 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja hagi esitamiselt tasunud 12.04.2019 riigilõivu 1 000 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindajal kulus hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud toimingud ja ajakulu on põhjendatud. Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-9313). Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Põhjendatud ajakulu kokku on 3,5 tundi, lähtudes tunnihinnast 100 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 350 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1 350 (1 000 + 350) eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.