Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-19-4876 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja on ettevõte, mis on spetsialiseerunud mööbli, sh valgustite müügile. Kostja näol on tegemist hageja koostöö partneriga, kes pakub oma klientidele valgustite ning valgusallikate erinevaid lahendusi. Hageja on osutanud kostjale teenuse, mis seisnes kostjale kuuluvate näidisvalgustite müüki Venemaal. Pooled leppisid pooled kokku, et kostja kannab hageja esindaja välismaal kantud kulusid ning näidiste kulu. Hageja esitas osutatud teenuste ning kauba eest kostjale arve nr 171004, mille kostja kohustus tasuma hiljemalt 30.10.2017. Kostjal on tasumata 1680,96 eurot. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele, võlgnevuse tasumist ei ole siiani toimunud. Kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostja on viivituses kohustuse täitmisega ja viivis on VÕS § 113 lg 1 II lause järgi, st seadusjärgses määras tasumata võlalt 1680,96 eurot alates 01.11.17 kuni hagi esitamiseni vastavalt kokku 189 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1680,96 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks 28.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 189 eurot ja edaspidiselt viivis 0,022% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seaduses sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseniMenetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostjale on hagiavaldus, lisad ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud (e-toimiku kaudu kostja seaduslikule esindajale), kostja ei ole hagejale vastanud, teda on hoiatatud, et vastamata jätmisel on kohtul õigus teha tema kahjuks tagaseljaotsus.

2-19-4876 Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, teeb kohus tagaseljaotsuse, kuna hagi on selles toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus siinkohal tõendeid ei hinda. Hagi asjaoludest nähtuvalt on poolte vahel teenuse osutamise leping VÕS § 8 ja § 619 järgi. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustusetäitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Eeltoodu tähendab, et kohustust on rikutud, kui kohustuse sisust tulenev olukord ja tegelik olukord erinevad üksteisest. Lepingulise kohustuse rikkumine on objektiivne, mis tähendab, et rikkumise tuvastamisel ja käsitlemisel tuleb kõrvale jätta põhjused, miks vastavat kohustust rikuti. Asjaolude kohaselt on hageja kostja ees teenuse osutanud ehk täitnud kohustuse, kuid kostja on jätnud täitmata teenuse eest tasumise kohustuse tähtajaks 30.10.2017 vastavalt 1680,96 euro ulatuses ja seda siiani. Käesoleval juhul on kostja poolt võla tasumata jätmine ja sellega viivitamine VÕS § 619 tuleneva tasu maksmise kohustuse rikkumiseks VÕS § 100 tähenduses ning hagejal on õigus nõuda kostjalt vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja § 108 lg-le 1 kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 II lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on viivituses, on hagejal õigus nõuda ka viivist võlalt alates 01.11.17. Eeltoodu alusel on hagi põhjendatud ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 619, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi kohustuse täitumist ja viivist ning alates hagi esitamisest 28.03.2019 kuni otsuse (13.06.19) tegemise aja seisuga viivist ühekordses summas ja edaspidi viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi põhivõlalt kuni kohustuse täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista: 1) Põhivõlga 1680,96 eurot, 2) viivist 189 eurot, 3) viivist perioodi 28.03.2019 - 13.06.2019 eest eurot, so 28,74 eurot kokku viivist 13.06.2019 seisuga 217,74 eurot, 4) alates 14.06.2019 viivis võlgnetavalt põhivõlalt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

2-19-4876 kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu ja õigusabikulud summas 560 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulud on 672 eurot, sh käibemaks (4 h eest hagi koostamine, esitamine, tunnitasu määr 140 € + käibemaks). Lisaks palub TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida hageja kohustus tasuda kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. Tsiviilajas on hagihind 2005 eurot, sellelt hagilt tasumisele kuuluv lõiv on 250 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot. Kohus leiab esindaja kulutud aeg hagi koostamiseks, esitamiseks kokku 4 tundi on põhjendatud, vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäär vastab kohtupraktikale kooskõlas TsMS § 175 lg 1. Kuna hageja on kinnitanud, et saab käibemaksu tagasi, siis on põhjendatud esindaja menetluskulud 560 eurot, kõik kokku 810 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 810 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele TsMS § 468 lg 1 p 2, 445 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.