A S (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp hagi AA S vastu tagatise andmise tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
HAGEJA: A S (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143, Tallinn, elektron post: [email protected];
esindajad
Esindajad: vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Karl– Morten Jõgi, Advokaadibüroo RASK, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]
Kohtuistungi aeg
KOSTJA: AA S, ik. XXXXXXXXXXXX AA S lepinguline esindaja Erki Casar (ik 37703316038) Adolfi Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]. (volitus 30.05.2018.a. ); 09.aprill 2019.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks A S ja AA S vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, mis on 03.01.2017. a tõestatud Tartu notar Andrus Ruuli poolt ning kantud notari ametitoimingute raamatusse numbri all 6, mille alusel seati kinnistu asukohaga L, E küla, I vald, J maakond, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXXXXX IV jakku kande nr 2 all ning kinnistu asukohaga M, E küla, I vald, J maakond, mis on
Tsiviilasi nr 2-17-9659 kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa numbriga XXXXXXXXX ) IV jakku kande nr 3 all ühishüpoteek hüpoteegisummaga 100 000 eurot AA S (isikukood XXXXXXXXX) kasuks koos kinnistute igakordse omaniku kohustusega alluda hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele.
3.Tuvastada AA S kohustus anda nõusolek A S (pankrotis) omandis oleva kinnistu asukohaga E küla, L (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXXXXXXX) kinnistusregistriosa IV jakku „Hüpoteegid“ AA S kasuks seatud hüpoteegi (hüpoteegisummas 100 000 eurot; kanne nr 2) kustutamiseks ning asendada AA S nõusolek kande kustutamiseks kohtuotsusega.
4.Tuvastada AA S kohustus anda nõusolek A S (pankrotis) omandis oleva kinnistu asukohaga E küla, M (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa numbriga XXXXXXXXX) kinnistusregistriosa IV jakku „Hüpoteegid“ AA S kasuks seatud hüpoteegi (hüpoteegisummas 100 000 eurot; kanne nr 3) kustutamiseks ning asendada AA S nõusolek kande kustutamiseks kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kostja kanda
6.Rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt. Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 2320,50 eurot (kaks tuhat kolmsada kakskümmend eurot 50 senti), millest lepingulise esindaja kulu on 2020,50 eurot ja riigilõiv 300 eurot.
7.Välja mõista kostjalt AA S hageja A S pankrotihalduri Martin Krupp kasuks menetluskulud summas 2320,50 eurot (kaks tuhat kolmsada kakskümmend eurot 50 senti).
Välja mõista kostjalt AA S hageja A S pankrotihalduri Martin Krupp kasuks kasuks viivis väljamõistetud meneluskuludelt (2320,50 eurot) lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasumata summalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-17-9659
Menetluse käik
1.A A AS (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas esitas 21.06.2017 a Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 alusel hagi A S ja AA S vastu 03.01.2017. a A S ja AA S vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmine ja asjaõiguslepingu, millega seati ühishüpoteek A S varale AA S nõuete tagamiseks. Kohus võttis 27.06.2017a määrusega hagi menetlusse.
2.19.12.2017. a kohtumäärusega kuulutas Pärnu Maakohus välja A S (pankrotis) pankroti ja määras pankrotihalduriks Martin Krupi.
3.29.08.2018. a kohtumäärusega luges kohus A A AS (pankotis) pankrotihalduri asemel TMS § 197 lg 1 alusel hagejaks A S (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi, peatas TsMS § 197 lg 2 alusel kohtumenetluse ning määras hagejale menetluse jätkamise soovist teatamiseks 20 päeva alates määruse hagejale kättetoimetamisest. Menetluse jätkamise korral kohustas kohus hagejat esitama kohtule hagi tervikteksti ning seisukohad kostja ekspertiisitaotluse osas.
4.Kohus uuendas pankrotihalduri taotluses asjas menetluse 08.novembri 2018.a määrusega, kohustas kostjat esitama peale hagiavalduse tervikteksti kättetoimetamist 14 päeva jooksul hagivastuse tervikteksti ja selgitas kostjale tõendamiskoormist. Hageja nõue ja selle põhjendused
5.Lähtuvalt hagiavalduse terviktekstist, hageja taotleb: 1) Rahuldada hagi ning tunnistada kehtetuks A S ja AA S vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, mis on 03.01.2017. a tõestatud Tartu notar Andrus Ruuli poolt ning kantud notari ametitoimingut raamatusse numbri all 6, mille alusel seati kinnistu asukohaga L, E küla, I vald, J maakond, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXXXXX IV jakku kande nr 2 all ning kinnistu asukohaga M, E küla, I vald, J maakond, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa numbriga XXXXXXXXX ) IV jakku kande nr 3 all ühishüpoteek hüpoteegisummaga 100 000 eurot AA S (isikukood XXXXXXXXX) kasuks koos kinnistute igakordse omaniku kohustusega alluda hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele. 2) Tuvastada AA S kohustus anda nõusolek A S (pankrotis) omandis oleva kinnistu asukohaga E küla, L (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXXXXXXX) kinnistusregistriosa IV jakku „Hüpoteegid“ AA S kasuks seatud hüpoteegi (hüpoteegisummas 100 000 eurot; kanne nr 2) kustutamiseks ning asendada AA S nõusolek kande kustutamiseks kohtuotsusega. 3) Tuvastada AA S kohustus anda nõusolek A S (pankrotis) omandis oleva kinnistu asukohaga E küla, M (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa numbriga XXXXXXXXX) kinnistusregistriosa IV jakku „Hüpoteegid“ AA S kasuks seatud hüpoteegi (hüpoteegisummas 100 000 eurot; kanne nr 3) kustutamiseks ning asendada AA S nõusolek kande kustutamiseks kohtuotsusega. 4) Jätta menetluskulud kostja kanda.
Tsiviilasi nr 2-17-9659
6.Hagi aluseks olevad asjaolud 31.03.2016. a rahuldas Tartu Ringkonnakohus Ai pankrotihalduri hagi kostja vastu Aile kahju tekitamise nõudes ning mõistis A Slt Ai kasuks välja 163 273,85 eurot (tsiviilasi 2-12XXXXX). Lahend jõustus 29.08.2016. a (lahendit vt 21.06.2017. a hagiavalduse lisast 1 – 31.03.2016. a Tartu Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-12-XXXXX) (kd I t lk 10-33). 19.12.2016. a otsusega ts. asjas nr 3-2-1-113-16 tühistas Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2016. a otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis Ai pankrotihalduri hagi A S, N S, E S ja T Si vastu (osaliselt) rahuldamata ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 27.06.2017. a otsusega mõistis ringkonnakohus A Slt välja 332 106 eurot ja 33 senti ning A Slt solidaarselt N S, E S ja T Siga 168 832 eurot. Otsus on tänaseks jõustunud. 19.11.2016. a esitas Ai pankrotihaldur Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2016. a otsuse alusel Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömerile täitmisavalduse A S suhtes täitemenetluse algatamiseks ja rahalise nõude sundtäitmiseks (vt 21.06.2017. a hagiavalduse Lisa 2 – 19.11.2016. a A A AS (pankrotis) täitmisavaldus). Ai pankrotihalduri avalduse alusel algatas kohtutäitur 22.11.2016. a täitemenetluse nr 133/2016/933 ning kohtutäitur edastas Võlgnikule samal päeval (s.o 22.11.2016. a) täitmisteate. Täitmisteade toimetati Võlgnikule kätte 29.12.2016. a (vt Lisa 1 – täitmisteade ja täitmisteate kättetoimetamise akt). 03.01.2017. a sõlmisid pankrotivõlgnik A S ja A S vend AA S (ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi „Hüpoteegi seadmise leping“) ning seadsid A Sle kuuluvatele L ja M kinnistutele kostja kasuks ühishüpoteegi summas 100 000 eurot (vt 21.06.2017. a hagiavalduse Lisa 5 – 03.01.2017. a hüpoteegi seadmise leping). Hüpoteegi seadmise lepingu p 2.2 kohaselt tagab ühishüpoteek kõiki AA S nõudeid A S vastu, mis tulenevad AA S ja A S vahel väidetavalt 28.12.2010. a sõlmitud võlatunnistusest (vt 21.06.2017. a hagiavalduse Lisa 6 – 28.12.2010. a võlatunnistus). Võlatunnistuse kohaselt kinnitab A S, et ta võlgneb AA Sle seonduvalt viimasele „maakodu“ kinkimisega 1999. a 1 200 000 krooni. Tegemist on viitega 04.05.1999. a kinkelepingule, millega E S kinkis A Sle L ja M kinnistu (vt 21.06.2017. a hagiavalduse Lisa 7 – 04.05.1999. a kinke- ja asjaõigusleping). Seejuures ei ole AA S kinkelepingu osapooleks ning kinkelepingust ei tulene võlatunnistuses nimetatud kohustust. Samuti nähtub kinkelepingu p-st 9.2 et kinnistute väärtuseks kinkimise hetkel oli 100 000 krooni. 21.06.2017. a esitas Ai pankrotihaldur Ene Ahas (sissenõudja) TMS § 187 lg 1 alusel A S (pankrotis) kui Võlgniku ja kostja kui tehingu poole vastu hagiavalduse 03.01.2017. a sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmiseks.04.12.2017. a kohtumäärusega nimetas Pärnu Maakohus A Sle ajutiseks halduriks Martin Krupi. 19.12.2017. a kohtumäärusega kuulutas Pärnu Maakohus välja A S pankroti ning määras A S pankrotihalduriks hageja.
7.Hagiavalduse õiguslikud põhjendused Esialgne hagiavaldus on esitatud TMS alusel ning selles sätestatud tagatise tagasivõitmise nõude eeldustel. Hageja hinnangul tuleb sellel põhjusel kohaldada käesoleval juhul TMS sätteid ning lähtuda TMS kohastest tagasivõitmise nõude eeldustest (hagejal on TMS § 197 lg 3 alusel õigus hagi muuta, kuid ta ei ole seda kohustatud tegema). Siiski esitab hageja kohtule ka seisukohad PankrS kohaste eelduste täitumise osas (alternatiivne tagasivõitmise nõue, suures osas on need kattuvad). Vastupidisel juhul oleks võlgnikul võimalik olukorda kuritarvitada, sest PankrS kohaselt algab tagasivõitmise nõude tagasiulatuv tähtaeg jooksma ajutise halduri nimetamisest ning TMS kohaselt algab tähtaja arvestus hagi esitamisest. TMS alusel esitatud hagi lahendamisel PankrS sätteid kohaldades võib juhtuda, et TMS kohased nõude eeldused olid hagi esitamisel
Tsiviilasi nr 2-17-9659 täidetud, kuid PankrS kohased nõude eeldused seda ei ole nt põhjusel, et ajutine haldur nimetati võlgnikule pärast tagasivõitmise tagasiulatuva õigust lõpetava tähtaja möödumist. Sellist olukorda on võlgnikul võimalik tekitada kunstlikult, nt esitades kohtule pärast tagasivõitmise tagasiulatuvat tähtaega võlgniku pankrotiavaldus. Hageja hinnangul on pankrotihalduril TMS alusel esitatud hagiavalduse menetlusõiguse üle võtmisel otsustada, kas lähtuda TMS sätetes või hagi muuta ning lähtuda PankrS tagasivõitmist reguleerivatest sätetest.
TMS kohase tagasivõitmise nõude eeldused on täidetud
TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 191 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis on antud pärast täitemenetluse alustamist. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Hageja hinnangul esinevad käesoleval juhul alused 03.01.2017. a hüpoteegi seadmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks nii TMS § 191 lg 1 p 1 kui ka TMS 188 lg 1 alusel koostoimes TMS §-iga 187.
Tagatise andmise tagasivõitmine TMS § 191 lg 1 ja TMS § 187 alusel
Käesoleval juhul on täidetud kõik nimetatud neli tagatise andmise tagasivõitmise eeldust. Esiteks oli esialgse hagiavalduse esitajal hagi esitamise seisuga A S vastu sissenõutavaks muutunud ning jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue (31.03.2016. a Tartu Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-12- XXXXX). Jõustunud kohtuotsus on TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täitedokument. Esimene eelnimetatud tagasivõitmise eeldustest (eeldus a) on seega täidetud. Teiseks ei kaasnenud võlgniku varale täitemenetluses nr 133/2016/933 sissenõude pööramisega võlausaldaja nõude rahuldamist. Samuti on L ja M kinnistud (s.o kinnistud, millele on seatud tagasivõidetav hüpoteek) ainsaks A S (pankrotis) registervaraks. Ka teine eelnimetatud tagasivõitmise eeldustest (eeldus b) on täidetud. Kolmandaks kahjustas 03.01.2017. a sõlmitud Hüpoteegi seadmise leping täitmisavalduse esitanud sissenõudja (võlausaldaja) huve. Hageja hinnangul tuleb käesoleval juhul võlausaldajate (sh esialgse hagi esitanud sissenõudja) huvide kahjustamist eeldada, kuivõrd hüpoteek seati pärast täitemenetluse algatamist võlausaldaja poolt (TMS § 191 lg 1 p 1 sätestatud juhul). Võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb käesoleval juhul eeldada. Riigikohus on lahendi 3-21-74-16 p-s 15.1.2 leidnud, et TMS § 190 loetletud eelduste täitumisel eeldatakse võlausaldajate huvide kahjustamist ning kostjal on võimalik huvide kahjustamise eeldus ümber lükata. TMS § 190 sätestab eeldused, mille korral tunnistab kohus kehtetuks ühisvara
Tsiviilasi nr 2-17-9659 jagamise kokkuleppe. Sh tunnistab kohus TMS § 190 p 1 kohaselt ühisvara jagamise kokkulepe kehtetuks, kui see sõlmiti pärast täitemenetluse alustamist. Hageja hinnangul tuleb RK lahendi nr 3- 2-1-74-16 alusel eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist ka TMS § 191 kohaldamisel, kuivõrd sarnaselt TMS §-iga 190 on TMS § 191 tagasivõitmise erinormiks, mis sätestab konkreetsed eeldused, mille puhul tunnistab kohus vastava tehingu kehtetuks. Isegi, kui jätta kõrvale eelmises punktis märgitud kohtupraktikast tulenev eeldus, on võlausaldajate (sh esialgse hagi esitanud sissenõudja) huvisid kahjustatud, kuna esiteks tagati tegelikkuses mitteeksisteerivat nõuet ning teiseks tagatise andmisega vastusooritust saamata eelistas A S võlgnikuna selgelt ühte võlausaldajat teisele. Tagatise andmisega eelistati ühte võlausaldajat teistele. Riigikohus on tagatise andmise tagasivõitmise sätete tõlgendamisel (pankrotimenetluses) leidnud, et tagatise andmine vastusooritust saamata kahjustab võlausaldajate huve (vt nt RK Lahendi nr 3-2-1-151-13, p 12). Seda põhjusel, et vastusooritust saamata tagatise andmine tähendab ühe võlausaldaja eelistamist teisele – võlausaldajat, kelle nõue tagatakse, eelistatakse sellise tagatise andmisega selgelt kõigile teistele võlausaldajatele. 26. 03.01.2017. a Hüpoteegi seadmise lepinguga seati A S varale tagatis juba väidetavalt eksisteeriva nõude tagamiseks, kinkelepingust ega ka võlatunnistusest ei tulenenud kohustust anda tagatist. A S tehinguga mis tahes vastusooritust ei saanud. Seejuures seati tagatis A S ainsale kinnisvarale. Tagatise andmise tõttu ei olnud võimalik sissenõudja nõuet A S vara arvelt rahuldada. 03.01.2017. a tagatise andmisega kahjustati teadlikult ja tahtlikult teiste võlausaldajate huve. Lisaks eeltoodule tagati tagasivõidetava tagatisega tegelikkuses mitteeksisteerivat nõuet. Riigikohus on TMS § 191 tõlgendamisel leidnud (viidates seejuures pankrotiseaduse analoogile – PankS § 114), et tagatise tagasivõitmisel võib erandina üldisest abstraktsioonipõhimõttest hinnata tagatiskokkulepet ka ainuüksi pandi seadmise lepingu vaidlustamisel (vt RK lahendi nr 3-2-1-18-14, p 39). Hageja hinnangul seati tagasivõidetav hüpoteek kohustuse tagamiseks, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Hüpoteek seati väidetavalt 28.12.2010. a sõlmitud võlatunnistusest tuleneva nõude tagamiseks, mis tagas väidetavalt kostja nõuet A S vastu, mis tulenes 04.05.1999. a kinnistu kinkelepingust. 04.05.1999. a lepingust ei tulene nõuet, mida kostja väidetava 28.12.2010. a võlatunnistusega tunnistab. Seejuures ei ole kostja kõnealuse kinkelepingu pooleks ning lepingus on märgitud kinnistute väärtuseks 100 000 krooni olukorras, kus võlatunnistus räägib 12 korda suuremast võlgnevusest (1 200 000 krooni). Väidetavalt 28.11.2010. a sõlmitud võlatunnistuse sisu ei ole nimetatud põhjustel seotud 04.05.1999. a kinkelepinguga ning hageja hinnangul on eluliselt usutav, et võlatunnistus on sõlmitud tagant järele õigusnäivuse tekitamiseks, eesmärgiga seada A S varale võlausaldaja sissenõude takistamise eesmärgil tegelikkuses mitteeksisteeriva nõude täitmise tagamiseks tagatis. Tagatise andmise kohustus Võlgnikul puudus. Samuti tunnistab väidetav võlatunnistus nõuet, mis oli võlatunnistuse sõlmimise väidetaval kuupäeval aegunud. RK praktikast tulenevalt ei katke aegunud nõude tunnistamisega nõude aegumine TsÜS § 158 lg 1 tähenduses (vt RK lahendi nr 3-2-1-129-16, p 47). Väidetaval võlatunnistuse sõlmimise kuupäeval oli möödunud kinkelepingu sõlmimisest enam kui 11 aastat. Tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Seega on A S tunnistanud väidetava võlatunnistusega igal juhul aegunud nõuet. Kuivõrd aegunud nõude tunnistamisega ei katke nõude aegumine, siis on nõue endiselt aegunud ja sellele on võimalik esitada aegumise vastuväide (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Ka kõnealune asjaolu ilmestab kostja eesmärki kahjustada tagasivõidetava tagatise andmisega võlausaldajate huve.
Tsiviilasi nr 2-17-9659 Pärast A S suhtes algatatud täitemenetlust hüpoteegi seadmise eesmärk oli eeltoodust tulenevalt tõenäoliselt üksnes ja ainult nii esialgse hagejast sissenõudja kui ka teiste võlausaldajate huvide kahjustamine – hüpoteegiga tagati tegelikkuses mitte eksisteerivat ning igal juhul aegunud nõuet. Hageja hinnangul on tagatise andmisega seetõttu täidetud võlausaldajate huvide kahjustamise eeldus. Seda, et hüpoteek seati üksnes ja ainult eesmärgiga kahjustada A S teiste võlausaldajate huve (sh esialges hagi esitanud sissenõudja huve), kinnitab ka hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise kronoloogia. Ai pankrotihalduri avalduse alusel algatatud täitemenetluses toimetati A Sle täitmisavaldus kätte 29.12.2016. a (vt Lisa 1 – täitmisteade ja täitmisteate kättetoimetamise akt). Kohtutäitur andis Võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja 15 päeva. Tagasivõidetav hüpoteegi seadmise leping sõlmiti üksnes 5 päeva hiljem (03.01.2017.a). Sealjuures oli 29. detsember 2016 neljapäev, 30 ja 31 detsember langesid nädalavahetusele ning 01. jaanuar on riigipüha. A S ja AA S sõlmisid hüpoteegi sõlmimise lepingu seega esimesel võimalusel pärast A Sle täitmisavalduse kättetoimetamist. Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisega samal päeval (enne kinnistusraamatusse hüpoteegi kandmist) pöördus AA S hüpoteegi seadmise lepingu alusel täitmisavaldusega kohtutäitur Enno Kermiku poole (vt Lisa 2 – 03.01.2017. a täitmisavaldus). Avalduse alusel algatas kohtutäitur Enno Kermik täiteasja nr 180/2017/9 ning esitas võlgnikule juba 06.01.2017. a täitmisteate (vt b 3 – 06.01.2017. a täitmisteade). A S kinnistutele seati täiteasja 180/2017/9 raames keelumärked 06.01.2017. a, s.o samal päeval täitmisteate esitamisega võlgnikule ning kolm päeva pärast hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist (vt 21.06.2017. a hagiavalduse lisad 3, 4 ja 5). AA S pöördus hüpoteegi seadmise lepingu täitmiseks kohtutäituri poole seega vahetult pärast selle sõlmimist (samal päeval!). Kuigi kohtutäitur Enno Kermik andis võlgnikule A Sle vabatahtliku täitmise tähtaja 30 päeva, esitas Enno Kermik kinnistusregistrile avalduse keelumärgete seadmiseks samal päeval täitmiseteate võlgnikule (s.o 06.01.2017. a; järgimata seejuures TMS § 25 sätestatud ning täitmisteates antud vabatahtliku täitmise tähtaega). Asjaolu, et AA S pöördus samal päeval hüpoteegilepingu sõlmimisega lepingu alusel kohtutäituri poole hüpoteegi täitmiseks, ilmestab A S ning A S lähikondsete (sh AA S) käitumist A S pankrotimenetluses. A S ning tema lähikondsed käituvad pahatahtlikult ning teevad kõik endast oleneva, et vältida võlausaldajate nõuete täitmist. Ainus loogiline seletus hüpoteegi seadmise lepingu kronoloogiale on Ai pankrotihalduri nõude maksmapaneku teadlik ja eesmärgipärane takistamine. Kokkuvõtvalt on sissenõudja huvide kahjustamise eeldus täidetud. Sissenõudja (aga ka teiste võlausaldajate) huvide kahjustamist tuleb käesoleval juhul eeldada ning ka juhul, kui seda mitte teha, siis on hageja tõendanud, et 03.01.2017. a leping kahjustab hageja huve TMS § 187 lg 1 tähenduses. Neljandaks on tagasivõidetav tagatis antud mitu kuud pärast A S suhtes toimuva täitemenetluse algatamist, mistõttu on täidetud ka tagatise tagasivõitmise viimane eeldus (eelnimetatud eeldus d).
Tagatise andmise tagasivõitmine TMS § 188 lg 1 ja TMS § 187 lg 1 alusel
Hageja hinnangul on 03.01.2017. a tagatise andmise kokkulepe tagasivõidetav lisaks eeltoodule ka TMS § 188 lg 1 koostoimes TMS § 187 lg 1 alusel5. Esiteks on täidetud eelnimetatud eeldused. Hageja viitab eelmises jaotuses analüüsitule.
Tsiviilasi nr 2-17-9659 Teiseks on tagasivõidetav tehing tehtud kolme aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist (tehingu ja hagi esitamise vahele jääb ca 6 kuud). Kolmandaks tegi A S tagasivõidetava tehingu teadlikult võlausaldaja huvide kahjustamiseks. Riigikohus on lahendi 3-2-1-111-16 p-s 31 leidnud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldaja huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi, isegi kui huvide kahjustamine on mõne teise õiguslike eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. A S seadis teadlikult ja tahtlikult enda ainsale registervarale oma venna kasuks hüpoteegi pärast A S suhtes algatatud täitemenetlust. Seejuures ei saanud A S tagatise seadmisele vastu mis tahes vastusooritust ning tagatis seati tegelikkuses mitteeksisteeriva ja igal juhul aegunud nõude tagamiseks. Kõnealused asjaolud kinnitavad, et A S eesmärk ja soov tagasivõidetava hüpoteegi seadmisel oli enda varale sissenõude pööramise takistamine ehk sissenõudja (ning teiste võlausaldajate) huvide kahjustamine. Igal juhul pidi A S ette nägema, et pärast täitemenetluse algust enda ainsale varale tagatise seadmine kahjustab hageja huve. Samuti nähtub A S pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosoleku protokollist, et A Sl on lisaks Aile veel teisigi võlausaldajad (vt Lisa 4 – 30.04.2018. a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll). Ka Riigikohus on lahendi 3-2-1-18-14 punktis 39 öelnud, et tagatise andmist on võimalik lisaks TMS §-ile 191 võimalik tagasi võita TMS § 188 alusel. Lisaks Swedbank Liisingu AS-ile, kohtutäituritele ja pankadele, on A S pankrotimenetlusse esitanud suures ulatuses nõudeid A S lähikondsed ja tuttavad. Kokku on A S pankrotimenetlusse esitatud nõudeid summas ca 1 120 000 eurot. Kuigi pankrotihaldur (ja ka võlausaldajad) on mitmetele nõuetele esitanud vastuväited, on Võlgniku hinnangul tegemist reaalsete nõuetega – nt S Mi nõude puhul summas 201 799,90 eurot, A Ti nõude puhul summas 100 000 eurot, E S nõude puhul summas 52 473,01 eurot ja AA S nõude puhul summas 106 697 eurot (Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud). Võlgniku enda seisukohtade kohaselt oli Võlgnikul seega hulgaliselt võlausaldajaid, kelle huve tagasivõidetava tehinguga kahjustati (eelistades Võlgniku lähikondset). Neljandaks teadis kostja hageja huvide kahjustamisest. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huve, kui teine pool on võlgniku lähikondne. Võlgniku lähikondsed määratakse PankrS § 117 järgi (TMS § 188 lg 3). PankrS § 117 lg 1 p 4 kohaselt on füüsilisest isiku vend võlgniku lähikondseks. A S ja kostja on vennad, mistõttu tuleb kostja 2 teadmist hageja huvide kahjustamise kohta eeldada.
PankrS kohase tagasivõitmise nõude eeldused on täidetud
Kuigi hageja hinnangul tuleb hageja hagiavalduse lahendamisel kohaldada TMS kohaseid tagasivõitmist reguleerivaid sätteid, siis selgitab hageja alljärgnevaga siiski, et ka PankrS kohased tagasivõitmise eeldused on käesoleval juhul täidetud (alternatiivne tagasivõitmise nõue). TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. PankrS § 109 ning § 114 lg 1 p 3 kohaselt kuulutab kohus kehtetuks tagatise andmise, kui tagatise andmine kahjustas teiste võlausaldajate huve ning tagatis anti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja
Tsiviilasi nr 2-17-9659 või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline. PankrS § 109 ja § 114 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused on järgmised: a) tagatis anti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist; b) tagatise saaja on võlgniku lähikondne; c) tagatise andmine kahjustas võlausaldajate huve. d) tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline; Käesoleval juhul on täidetud kõik eelnimetatud eeldused. Esiteks anti tagasivõidetav tagatis kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (04.12.2017. a nimetati võlgnikule ajutine haldur; tagasivõidetav tagatis seati 03.01.2017. a). Teiseks on kostja Võlgniku lähikondne (vt siinkohal käesoleva menetlusdokumendi lõiku 46; kostja on Võlgniku vend). Kolmandaks kahjustas tagatise andmine võlausaldajate huve. Vt siinkohal esiteks käesoleva menetlusdokumendi lõike 21-33 ja 32-44. Kokkuvõtvalt kahjustati tagatise andmisega võlausaldajate huve, sest: tagatise andmisega eelistati teadlikult ja tahtlikult kostjat teistele võlausaldajatele; tagati juba (väidetavalt) eksisteerivat ning sealjuures aegunud nõuet selliselt, et A S ei saanud tagatise vastu mis tahes vastusooritust. Tagatise andmise eesmärk oli kahjustada võlausaldajate huve läbi A S varale tema venna kasuks tagatise seadmise ning seeläbi varale sissenõude pööramise takistamise. Lisaks juba öeldule viitab hageja Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt võib võlausaldajate kahjustamist eeldada juhul, kui võlgnik oli tehingu tegemise ajal teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise (vt RK lahendi nr 3-2-1-39-08, p 12). Võlgnik oli enda maksejõuetusest tagatise andmisel teadlik – tagatis seati võlgniku suhtes läbi viidud täitemenetluse ajal. Võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb käesoleval juhul eeldada. Neljandaks, kuigi kostja tõendamiskoormis on tõendada, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline, siis märgib hageja etteruttavalt, et tagatis seati ajal, mil võlgniku vastu oli algatatud täitemenetlus, mille raames ei olnud võlgniku vara puudumise tõttu sissenõudja nõuet võimalik rahuldada. Võlgnik oli tagatise seadmisel püsivalt maksejõuetu.
TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahtevaldust andma. Juhul, kui kohus tagatise andmise tagasivõitmise hagi lahendab, on hüpoteekide kustutamiseks tarvis kostja kui hüpoteegipidaja nõusolekut. Seetõttu taotleb hageja lisaks tagatise andmise kehtetuks tunnistamisele ka kostja kohustuse tuvastamist anda nõusolek hüpoteekide kande kustutamiseks ning sellise nõusoleku asendamist kohtulahendiga. Kostja seisukoht
8.Kostja esitas 26.11.2018 a kohtule vastuse hagi terviktekstile Kostja vastuse kohaselt kostja ei võta hagi õigeks. Kostja ei soovi esitada vastuhagi.
Kostja leiab, et puuduvad alused hagi rahuldamiseks.
Tsiviilasi nr 2-17-9659
9.1.Kostja ja A S vahel oli juba enne hüpoteegilepingu sõlmimist lepitud kokku, et selline hüpoteek seatakse. Kostja ei teadnud ja ei pidanudki teadma, et see tehing kahjustab A S teisi võlausaldajaid.
9.2.Kostja nõue ei ole aegunud. A S on alati seda nõuet tunnistanud, mida viimane saab oma ütlustega tõendada. Oli igati mõistlik, et peale A Sle kuuluva ettevõtte pankroti välja kuulutamist soovis kostja et tema nõudele seatakse tagatis, mida kuni selle seadmiseni oli üksnes lubatud. Tagatise seadmine kinnisasjale, milline oli nõudega seotud on igati mõistetav ka seetõttu, et selle kaudu sai kostja kindluse ning mh võimaluse selle ise täitemenetluse kaudu ära osta.
9.3.Kostja ja A S vahel on kehtiv kokkulepe, mille kohaselt kohustus tasuma 50% kostja ja A S isa poolt A S’le kingitud kinnisasja väärtusest, st 76 697.- eurot.
9.4.Asjaolu, et tehingu teiseks pooleks on lähikondne ei anna alust automaatselt väita, et tehing oli kahjulik. Tegemist oli õiglase tehinguga, kus vennad jagasid kingitud kinnisasja pooleks, nii nagu see oli kunagi kokku lepitud. Samuti oli kostja oluliselt parendanud ja investeerinud antud kinnistusse. Ei ole tõendatud, et hüpoteegi seadmisega takistati sissenõudjal nõuet A S vara arvelt rahuldada.
9.5.Asjaolu, kui palju kinkija ja kingisaaja määrasid omavahelise tehingu väärtuseks ei ole antud juhul oluline, sest kinkelepingu puhul ei ole kohustust selgitada välja turuhind. Tehingu väärtus määrati, sest sellelt hinnalt arvestatakse notaritasu.
9.6.Hageja väide, et tegemist on mitteeksisteeriva nõudega on tõendamata ja tuleb jätta antud vaidluse puhul ka tähelepanuta. Poolte seisukohad kohtuistungil
10.09.aprillil 2019 a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse ja nõuete juurde. Kostja et hagi ei tunnista ja jääb kirjalikult hagivastuses esitatud vastuväidete juurde. Kostja esindaja leidis, et hagi tuleks lahendada pankrotiseaduse sätete järgi. Pooled kinnitasid, et asja lahendamise aluseks on 13.09.2018. a hagiavalduse terviktekst. Kohtuistungil avaldati asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, pooled täiendavaid taotlusi ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.Kohus, olles tutvunud poolte väidete ja esitatud tõenditega, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
2.Esmalt märgib kohus asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks (I) seejärel põhjendab kohaldatava õiguse valikut (II) ja hindab nõude eelduste täidetust (III).
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Tsiviilasi nr 2-17-9659
4.Hageja on esitanud kostja vastu nõude A S (võlgnik) ja kostja vahel 03.01.2017a sõlmitud notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmiseks, millega seati A Sle kuuluvatele L ja M kinnistutele kostja kasuks ühishüpoteek summas 100 000 eurot, mis tagab kõiki AA S nõudeid A S vastu, mis tulenevad AA S ja A S vahel 28.12.2010. a sõlmitud võlatunnistusest 76 697 eurole. I
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: •
•
• • •
• • • • •
31.03.2016. a rahuldas Tartu Ringkonnakohus A A AS (pankrotis) pankrotihalduri hagi A S vastu A A AS-le tekitatud kahju hüvitamise nõudes ning mõistis A Slt tsiviilasjas 2-12-XXXXX välja 163 273,85 eurot. Lahend jõustus A Slt 163 273,85 eurot välja mõistmise osas 29.08.2016. a (kd I t lk 10-33); 27.06.2017. a otsusega samas tsiviilasjas mõistis ringkonnakohus A A AS kasuks A Slt välja 332 106 eurot ja 33 senti ning A Slt solidaarselt N S, E S ja T Siga 168 832 eurot. Otsus jõustus 11.10.2017.a. 19.11.2016. a esitas A A AS (pankrotis) pankrotihaldur Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2016. a otsuse alusel Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömerile täitmisavalduse A S suhtes täitemenetluse algatamiseks ja kohtuotsusest 2-12-XXXXX tuleneva rahalise nõude sundtäitmiseks (kd I t lk 34-36). A A AS (pankrotis) pankrotihalduri avalduse alusel algatas kohtutäitur 22.11.2016. a täitemenetluse nr 133/2016/933 ning kohtutäitur edastas võlgnikule A S 22.11.2016. a täitmisteate. Täitmisteade toimetati Võlgnikule kätte 29.12.2016. a (kd I t lk 199-200). 03.01.2017. a sõlmisid A S ja A S vend AA S ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning seadsid A Sle kuuluvatele L ja M kinnistutele kostja kasuks ühishüpoteegi summas 100 000 eurot (kd I t lk 40-48). Hüpoteegi seadmise lepingu p 2.2 kohaselt tagab ühishüpoteek kõiki AA S nõudeid A S vastu, mis tulenevad AA S ja A S vahel 28.12.2010. a sõlmitud võlatunnistusest (kd I t lk 49). o 28.12.2010. a sõlmitud võlatunnistuse sisu kohaselt on A S võlg 76 697 eurot AA S ees tekkinud 1999. aastast seoses maakodu kinkimisega A Sle, mille üks tingimustest oli, et poole kinnistu kinke hinnast tasub A S AA Sle (t lk 49). o 04.05.1999. a kinkelepinguga kinkis E S A Sle L ja M kinnistu (kd I lk 50-52). 03.01.2017 esitas AA S ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel täitmisavalduse kohtutäiturile (kd1 t lk 201). 06.01.2017. kohtutäituri avalduse alusel seati A S kinnistutele L ja M täiteasja 180/2017/9 raames keelumärked 12.01.2017.a (kd I t lk 37-39). 28.11.2017 esitas A S Pärnu maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks (kd I t lk 161-163). 04.07.2017 määras kohus A S ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp’i (kd I t lk 161-163. 19.detsembri 2017 määrusega kuulutas kohus välja A S pankrot ja nimetati Martin Krupp A S pankrotihalduriks (kd I t lk 161-163).
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue tagatise andmise tagasivõitmiseks on põhjendatud, kas A S ja kostja vaheline leping kahjustab sissenõudjate huve, kas antud tagatis on tagasivõidetav. II
Tsiviilasi nr 2-17-9659
7.Algse hagiavalduse on esitanud võlausaldaja A A (pankrotis) pankrotihaldur tehingu tagasivõitmiseks täitemenetluses. Tsiviilasja menetluse kestel, 19.12.2017 a., kuulutas kohus välja A S pankroti ja tulenevalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 197 lg 1 asus A A AS (pankrotis) asemel hagejaks A S pankrotihaldur Martin Krupp ja kostjaks jäi tehingu teine pool AA S.
8.Hagiavalduse nõue on suunatud A S ja AA S vahel 03.01.2017. a sõlmitud ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu tagasivõitmisele. Ühtlasi taotleb hageja tuvastada AA S kohustus anda nõusolek A S kinnistutele AA S kasuks seatud hüpoteekide kustutamiseks ja AA S nõusoleku kannete kustutamiseks asendamiseks kohtuotsusega.
9.Vastavalt PankrS § 35 lg 1 moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal (PankrS 108 lg 1, 2). Riigikohtu 06.06.2018.a lahendis 2-16-9313 p 15.1 väljendatud seisukoha kohaselt kuuluvad vähemalt eelduslikult pankrotivõlgniku nõuded kolmandate isikute vastu pankrotivara hulka. Kostja kinnisasjale seatud tagatislepingu ja hüpoteegi tagasivõitmise nõue ei kulu PankrS § 108 lg 3 sätestatud välistusse pankrotivarast.
10.Kohus nõustub hageja esitatud väitega, mille kohaselt võib võlgnikul Täitemenetluse seadustiku (TMS) esitatud hagi PankrS sätetel lahendamisega võimalik olukorda kuritarvitada, sest PankrS kohaselt algab tagasivõitmise nõude tagasiulatuv tähtaeg jooksma ajutise halduri nimetamisest ning TMS kohaselt algab tähtaja arvestus hagi esitamisest. TMS alusel esitatud hagi lahendamisel PankrS sätteid kohaldades võib juhtuda, et TMS kohased nõude eeldused olid hagi esitamisel täidetud, kuid PankrS kohased nõude eeldused seda ei ole nt põhjusel, et ajutine haldur nimetati võlgnikule pärast tagasivõitmise tagasiulatuva õigust lõpetava tähtaja möödumist. Käesoleva asja lahendamisel nõudeõigust lõpetava tähtaja möödumise küsimus ei tõusetu.
11.Eeltoodust tulenevalt kohaldab kohus Pankrotiseaduse (PankrS) tagasivõitmise sätteid, kuna hageja nõue kostja vastu on A S pankroti väljakuulutamisega muutunud pankrotivaraks, pankrotimenetluse eesmärkide hulgas on võlausaldajate kollektiivne kaitse. III
12.PankrS § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve ja sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
13.PankrS § 114 lg 1 p 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise kui tagatis anti kahe aasta jooksu enne ajutise halduri nimetamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline ja sama § lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis.
Tsiviilasi nr 2-17-9659
14.Vaidlusalune ühishüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping sõlmiti 03.01.2017.a, A Sle määrati ajutine haldur 04.12.2017. a, seega on tagatis antud kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Vaidlus puudub asjaolus, et kostja on A S vend, võlgniku vend on vastavalt PankS § 117 lg 1 p 4 füüsilisest isikust võlgniku lähikondne, seega juhul kui leiab tõendamist, et tagasivõidetav tagatise andmine kahjustab võlausaldajate huve, siis kostja teadmist võlausaldajate huvide kahjustamisest ja võlgniku maksejõuetusest tagatise andmise ajal eeldatakse.
15.Tagasivõitmise üldiseks eelduseks on PankrS § 109 lg 1 järgi võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohus on võlgniku tegevuse hindamisel võlausaldajade huvide kahjustamisega seonduvalt selgitanud järgnevat. Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus. (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 12 ja Riigikohtu 21. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12, p 10).
16.A S ja AA S sõlmisid 03.01.2017. a ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega seati AA S kasuks ühishüpoteek summas 100 000 eurot A Sle kuuluvatele L ja M kinnistutele, koos kinnistute igakordse omaniku kohustusega alluda hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele. Lepingu punkti 2.2 kohaselt on lepingu alusel seatud ühishüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded A S vast, ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad AA S ja A S vahel 28.12.2010 sõlmitud võlatunnistusest. Käesoleval juhul on kostja tagatislepingu sõlmimisega saanud endale PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud eesõigusnõude.
17.Kostja vastuväite kohaselt on kostja ja võlgniku vahel kehtiv kokkulepe, mille kohaselt võlgnik kohustus tasuma 50% kostja ja A S isa poolt A Sle kingitud kinnisasja väärtusest.
18.Kohus nõustub hageja väitega, mille kohaselt ei nähtu kohtule tõenditena esitatud 04.05.1999. a kinke- ja asjaõiguslepingust (t lk 50-52) ega 28.12.2010 võlatunnistusest (t lk 49) võlgniku kohustust tagatist anda.
19.Kohus asub seisukohale, et tagatiskokkuleppe seadmise tuleb ajana käsitleda tagatise andmise tegelikku aega 03.01.2017.a, so aega, mil sõlmiti tagatiskokkulepe, mis sidus tagatava tehingu asjaõigusliku kokkuleppega hüpoteegi seadmiseks. Riigikohus on selgitanud, et hüpoteegi seadmise korral eristatakse kolme lepingut: asjaõiguslikku kokkulepet hüpoteegi seadmiseks, tehingut, millest tuleneb võlg (nt laenuleping), ja tagatiskokkulepet, mis seob hüpoteegi tagatava nõudega (vt nt Riigikohtu 5. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08 tehtud otsuse p 12).
20.Kohus nõustub hageja põhjendustega võlausaldajate huvide kahjustamisest ning, et seda kinnitab ka järgnev hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise kronoloogia.
21.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 19.11.2016. a esitas Ai pankrotihaldur Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2016. a otsuse alusel Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömerile
Tsiviilasi nr 2-17-9659 täitmisavalduse A S suhtes täitemenetluse algatamiseks ja rahalise nõude sundtäitmiseks (t lk 34-36). Ai pankrotihalduri avalduse alusel algatas kohtutäitur 22.11.2016. a täitemenetluse nr 133/2016/933 ning kohtutäitur edastas võlgnikule samal päeval (s.o 22.11.2016. a) täitmisteate. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 29.12.2016. a (t lk 199-200).
22.Seejärel A S ja AA S sõlmisid 03.01.2017. a ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega seati AA S kasuks ühishüpoteek (summas 100 000 eurot) A Sle kuuluvatele L ja M kinnistutele, koos kinnistute igakordse omaniku kohustusega alluda hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele. Lepingu punkti 2.2 kohaselt on lepingu alusel seatud ühishüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded A S vast, ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad AA S ja A S vahel 28.12.2010 sõlmitud võlatunnistusest.
23.Kohtu hinnangul on võlgniku tegevuse hindamisel oluline tagatise andmine kostjale, loetud päevad hiljem kui võlausaldaja A A AS (pankrotis) esitas täitmisavalduse A S suhtes täitemenetluse algatamiseks ja rahalise nõude sundtäitmiseks. A S oli teadlik, et tal on kohustus tasuda A A AS-le sissenõutavaks muutunud võlgnevus ja tagatiskokkuleppe ning sellega seatav ühishüpoteek takistab võlausaldajal A S vara arvel nõude rahuldamise ja vähendab kinnisasjade väärtust. Samuti nähtub ühe nõude täitmise vältimiseks teisele nõudele tagatise andmisest ühe võlausaldaja eelistamine teisele. Kostja saaks tagatislepingu kehtivuse korral saanud endale PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud eesõigusnõude.
24.Nähtuvalt täitmisavaldusest pöördus kostja kohtutäituri poole täitmisavaldusega juba tagatislepingu sõlmimise päeval ja algatatud täitemenetluses seati A S kinnistutele kohtutäituri 06.01.2017 avalduse alusel keelumärked 12.01.2017 kinnistusraamatu kandega (t lk 37-39, 202).
25.28.novembril 2017 a esitas võlgnik A S kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Hageja väitel olid kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistud tollal võlgniku ainus registervara. Nähtuvalt kohtule tõendina esitatud A S nõuete kaitsmise koosoleku protokollist, on A A AS (pankrotis) A S pankrotivõlausaldaja (t lk 202-205). Lisaks nähtub, et tunnustatud nõuete nimekirjas on lisaks A A AS-le nõudele veel nelja võlausaldaja nõuded.
26.Tähelepanu väärib võlgniku tegevuse hindamisel ka hageja väide, mille õigsust on kohus pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise protokollist kontrollinud ja mille kohaselt A S pankrotimenetluses on Lisaks Swedbank Liisingu AS-ile, kohtutäituritele ja pankadele esitanud suures ulatuses nõudeid A S lähikondsed ja tuttavad. Kokku on A S pankrotimenetlusse esitatud nõudeid summas ca 1 120 000 eurot. Kuigi pankrotihaldur ja võlausaldajad on mitmetele nõuetele esitanud vastuväited, on Võlgniku hinnangul tegemist reaalsete nõuetega – nt S Mi nõude puhul summas 201 799,90 eurot, A Ti nõude puhul summas 100 000 eurot, E S nõude puhul summas 52 473,01 eurot ja AA S nõude puhul summas 106 697 eurot, mis järeldub selles, et võlgnik nende nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Võlgniku enda seisukohtade kohaselt oli võlgnikul seega teadmine teistest võlausaldajatest, kelle huve vaidlusaluse tagatiskokkuleppega tehinguga kahjustati.
27.Kohus tuvastanud, et kostja on PankrS mõttes võlgniku lähikondne ja kohus on kostjale 08.11.2018.a menetluse uuendamise määruses selgitanud tema kui võlgniku lähikondse ja vaidlustatava tehingu poole on kohustust tõendada, et ta ei teadnud või ei pidanud teadma tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamisest.
Tsiviilasi nr 2-17-9659
28.Kostja on 27.11.2018 .a vastuse esitanud vastuväite, mille kohaselt tema ei teadnud ega pidanudki teadma, et tehing kahjustab A S teis võlausaldajaid. Sama vastuse kohaselt hindab kostja mõistlikuks, et peale A Sle kuuluva ettevõtte pankrotti seati kostja nõudele tagatis ja tagatise seadmine kinnisasjale, millega kostja nõue on seotud. Kohtu hinnangul on kosta väited vastuolulised. Kohus leiab, et sidudes tagatislepingu sõlmimise A Sle kuulunud ettevõtte pankrotistumise tagajärgedega, on kostja sellega väljendanud teadlikku tegevust kindlustamaks enda võimaliku nõude rahuldamist enne teiste võlausaldajate nõudeid.
29.Kokkuvõtvalt järeldab kohus eeltoodust, et võlgniku ja AA S tegevus oli suunatud võlgniku vara täite- või pankrotimenetluses realiseerimise takistamisele ja seega võlgniku vara arvel võlausaldajate nõuete täitmise takistamisele. Võlgniku kinnisasjale seatud hüpoteek, mis tagab väidetavalt poole kinnistu väärtuses rahalist nõuet, on tehing, millega annab võlgnik tuntava eelise ühele võlausaldajale ja tehingu negatiivne mõju teistele võlausaldajatele pidi olema äratuntav. Samuti väheneb võlgniku vara vaidlusaluse hüpoteegiga tagatud nõude realiseerimise tagajärjel, mis halvendab teiste võlausaldajate olukorda ja kahjustab nende võimalus oma nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamiseks.
30.Kuivõrd kohus tunnistab PankrS § 110 lg 1 p 2, § 110 lg 3 ja § 114 lg 1 p 3, § 114 lg 3 alusel tagasivõitmise korras kehtetuks 03.01.2017 A S ja kostja AA S vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, puudub õiguslik alus kostja kasuks tehtud hüpoteegikannetel kinnistusregistris. Vastavalt TsÜS § 68 lg 5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
34.Hageja 09.04.2019 kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku 2418,83 eurot, millest 300 eurot moodustab riigilõiv ja 2184,83 eurot esindaja kulud, millele lisanduvad 09.04.2019 kohtuistungil osalemisega seotud kulud.
35.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 järgi on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 139 lg 1 kohaselt menetluskulu. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 300 eurot, mis kuulub teiselt poolelt väljamõistmisele.
36.Kohtuvälisteks kuludeks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Menetlusosalisel on menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliselt õigus nõuda teda menetluses esindanud lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Nii esialgse hagiavalduse esitanud A A AS (pankrotis) pankrotihaldurit
Tsiviilasi nr 2-17-9659 kui TMS § 197 lg 2 alusel menetlusse asunud hagejat A S (pankrotis) pankrotihaldurit on menetluses lepinguliste esindajatena esindanud Advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Karl-Morten Jõgi.
37.TsMS § 175 lõike 1 esimese lause kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus.
38.Hageja esitatud menetluskulu hüvitamise taotlusest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on ostutanud õigusteenust hinnaga 135 eurot tund (sisaldab käibemaksu). Arvestades praktikat, leiab kohus, et see on mõistlik hind.
39.Hageja 09.04.2019 kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajad ostutanud õigusabi kokku 16 tundi ja 04 minutit, millele lisandu 09.04.2019a kohtuistungi ajakulu 24 minutit, seega hageja taotluses esitatud lepingulise esindaja kuludele 2184,83 eurot lisandub kohtuistungi aja ja tunnihinna põhjal 54 eurot.
40.Arvestades tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu on spetsifikatsioonis loetletud hageja lepinguliste esindajate toimingud ning toimingute ajakulu mõistlik ja põhjendatud va kohtuistungiks ettevalmistamise aja 2,5 tundi osas. Kohus asub seisukohale, et mõistlik ettevalmistusaeg on 1 tund.
41.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ajakulu menetluses õigusteenuse osutamisele on seega 14 tundi ja 58 minutit tasuga 2020,50 eurot.
42.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2320,50 eurot, millest lepingulise esindaja kulu on 2020,50 eurot ja riigilõiv 300 eurot.
43.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
44.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.