lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-9659/68

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-9659/68
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1009
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-9659

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2019. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin

Kohtuasi

XX (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi hagi YY vastu tagatise andmise tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.06.2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad

100 000 eurot Hageja (vastustaja) XX (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX) pankrotihaldur Martin Krupp (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaat KarlMorten Jõgi Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda YY Tallinna Ringkonnakohtule 25.07.2019 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada.
2.Jätta menetluskulud YY kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

1(4)

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 25.07.2019 YY (kostja, apellant) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 13.06.2019. a otsuse peale.
2.Ringkonnakohus jättis 30.08.2019 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja määras kostjale tähtaja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1200 eurot tasumiseks. Kostja esitas 23.09.2019 kohtule menetlusabi taotluse, milles märgib, et riigilõivu tasumine on tema jaoks üle jõu käiv ning kostja hinnangul ka ülekohtune. Kostja näol on tegemist isikuga, kes on saanud olulist rahalist kahju XX tegevuse tõttu. Kostjale ei ole ühekordse maksega 1200 euro tasumine majanduslikult võimalik, sest kostja igakuiseks sissetulekuks on ca 540 eurot. Seega ei suuda kostja oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda või vähemalt mitte täies ulatuses. Kostja palus vabastust riigilõivu tasumisest või alternatiivselt vabastust riigilõivu tasumisest 50% ulatuses või alternatiivselt võimaldada riigilõivu tasumist 200 euroste osamaksetega. Kui nimetatud taotlused jäävad rahuldamata, siis palus kostja pikendada riigilõivu tasumiseks määratud tähtaega 20 päeva võrra.
3.Ringkonnakohus määras 24.09.2019 kostjale tähtaja vormikohase menetlusabi taotluse esitamiseks. Kohus edastas kostjale menetlusabi taotluse vormi. Kohus selgitas kostjale, et kohtule esitatavad dokumendid tuleb allkirjastada.
4.Kostja lepinguline esindaja teatas ringkonnakohtule, et kostja esitab vastava taotluse 09.10.2019.
5.Kostja ringkonnakohtule vormikohast menetlusabi taotlust ei esitanud. Ringkonnakohus tegi TsMS § 186 lg 5 ja 7 alusel päringud kohtule kättesaadavatele registritele ja krediidiasutustele ja hindas kostja majanduslikku seisundit saadud andmete põhjal.
6.Ringkonnakohus jättis 28.10.2019 määrusega kostja 23.09.2019 esitatud menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja määras kostjale tähtaja 20 päeva alates määruse jõustumisest apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1200 euro tasumiseks. Ringkonnakohtu 28.10.2019 määrus jõustus 20.11.2019. Riigilõivu tasumise tähtaeg saabus 10.12.2019. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
8.TsMS § 637 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud.

2(4)

9.Ringkonnakohus selgitas 28.10.2019 määruses, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Ringkonnakohus selgitas, et maakohus on määranud hagihinna ebaõigesti. Hageja esitas hagis järgmised nõuded: - Tunnistada kehtetuks XX ja kostja vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega seati Lepiku kinnistule ning Männiku kinnistule ühishüpoteek summaga 100 000 eurot. - Tuvastada kostja kohustus anda nõusolek XX omandis oleva Lepiku kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteegi 100 000 eurot kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kande kustutamiseks kohtulahendiga. - Tuvastada kostja kohustus anda nõusolek XX omandis oleva Männiku kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteegi 100 000 eurot kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kande kustutamiseks kohtulahendiga. Hageja on esitanud kohtule tuvastusnõude koos sellega seotud varalise nõudega. Seega loetakse TsMS § 134 lg 3 järgi hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Hageja nõue kostja kohustuse tuvastamiseks tahteavalduse andmiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks on sisuliselt kostja kohustamise nõue varalist olukorda muutva tahteavalduse andmiseks, s.o varaline nõue TsMS § 134 lg 3 mõttes. Sellega on viidatud sätte tähenduses kaetud ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu kehtetuse tuvastamise nõue. Hagi eesmärgiks on kinnistutele kantud ühishüpoteekide kustutamine, st vara koormavast varalisest õigusest vabanemine. Kuna asja lahendamisel ei ole selgeks tehtud, kas hüpoteek tagab reaalset nõuet, saab kohus lähtuda maksimaalsest võimalikust summast, mis ühishüpoteegi alusel on võimalik rahuldada, st ühishüpoteegisummast 100 000 eurot. Nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind TsMS § 126 lg 3 esimese lause järgi nõude suurusega. Hüpoteegist tulenevalt saaks nõuda nõude rahuldamist kuni hüpoteegisumma (100 000 eurot) ulatuses. Seega tuleb hagihinna määramisel antud juhul lähtuda hüpoteegisummast. Apellatsioonkaebuse esitamisel on tsiviilasja hind TsMS § 137 lg 1 järgi sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Esimeses kohtuastmes pidi hagihind olema 100 000 eurot. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega on tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel 100 000 eurot. RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 100 000 eurot kaebuse esitamisel riigilõiv 1200 eurot. Riigilõivu tasumise tähtaeg saabus 10.12.2019. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Ringkonnakohus selgitas 28.10.2019 määruses kostjale, et kui määratud tähtajaks ei ole riigilõivu tasutud (st puudust kõrvaldatud), võib ringkonnakohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja 637 lg 1 p 3 alusel, sest kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada.
10.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna ringkonnakohus keeldus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei edastanud seda hagejale vastamiseks ning hagejal ei saanud vastaspoolelt väljamõistetavaid

3(4)

menetluskulusid kostja apellatsioonkaebusega seoses tekkida, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 638 lg 9 kohaselt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja