Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.06.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-29465
Tsiviilasi
PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa hagi Assets Club OÜ ja OÜ Hingehoid vastu OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) osa pankrotivarasse tagasivõitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.10.2017 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 420 830,92 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (apellant): PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis, registrikood 10846465) pankrotihaldur Andrias Palmits
ja
Kostja I (vastustaja I): Assets Club OÜ (registrikood 12140775, asukoht Ääre 10, Tallinn) Kostja II (vastustaja II): OÜ Hingehoid (registrikood 12295590, asukoht Laste 1, Tallinn) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Istungi toimumise aeg
14.05.2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 25.10.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa kanda.
Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits (hageja) esitas 12.06.2013 Harju Maakohtule hagi Assets Club OÜ (kostja I) ja OÜ Hingehoid (kostja II) vastu OÜ Sillen Konsultatsioonid osa pankrotivarasse tagasivõitmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt seisnes pankrotivõlgniku majandustegevus alates 25.01.2011 OÜ Sillen Konsultatsioonid osa omamises. Jättes kõrvale võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu, oli OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võlgniku ainukeseks varaks.
3.OÜ Sillen Konsultatsioonid omandis on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr 18421501 all kinnistusraamatusse kantud hoonestusõigus, mis koormab Tallinnas, Nõmme linnaosas, Laste 1 asuvat kinnistut. Hoonestusõigusega koormatud kinnistul asub 2012. a täielikult renoveeritud Hiiu Ravikeskuse hoone, milles pakutakse eakatele hooldusravi- ja hoolekandeteenuseid.
4.20.02.2012 sõlmisid OÜ Sillen Konsultatsioonid ja kostja I nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Sillen Konsultatsioonid loovutas kostjale I rahalise nõude summas 200 000 eurot SA PJV Hooldusravi vastu. Nõude loovutamise lepingus ei ole täpsustatud, millisest õigussuhtest loovutatud rahaline nõue tuleneb.
5.27.03.2012 sõlmisid kostja I ja SA PJV Hooldusravi kokkuleppe, millega SA PJV Hooldusravi kohustus kostjale I andma üle eespool nimetatud võla (200 000 eurot) katteks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu kinnistusjaoskonna registriosa nr 3519306 all kinnistusraamatusse kantud ning Pärnumaal, Halinga vallas, Pärnu-Jaagupi alevis, Männi tee 24 asuva kinnistu. Seejuures lepiti kokku, et kui kinnistu omandit üle ei anta, tasub SA PJV Hooldusravi lisaks 200 000 euro suurusele põhivõlale ka leppetrahvi summas 100 000 eurot.
6.25.04.2012 sõlmisid kostja I, SA PJV Hooldusravi ja pankrotivõlgnik käenduslepingu, millega SA PJV Hooldusravi tunnistas võlga kostja I ees summas 300 000 eurot (põhivõlg 200 000 eurot ja leppetrahv 100 000 eurot). Pankrotivõlgnik kohustus eelnimetatud rahalist kohustust käendama ning käenduskohustuse täitmise tagamiseks leppisid käenduslepingu pooled eraldi kokku, et pankrotivõlgnik võõrandab kostjale I
enne käenduslepingust tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumist OÜ Sillen Konsultatsioonid osa. Pooled leppisid kokku ka selles, et kui SA PJV Hooldusravi tasub kostjale I võla summas 300 000 eurot hiljemalt 24.05.2012,siis annab kostja I OÜ Sillen Konsultatsioonid osa omandi pankrotivõlgnikule tagasi – kui aga kokkulepitud tähtaja jooksul rahalist kohustust ei täideta, jääb OÜ Sillen Konsultatsioonid osa kostja I omandisse, mille tulemusena loetakse võlgnetav kohustus täidetuks käendaja (pankrotivõlgniku) vara arvel.
7.OÜ Sillen Konsultatsioonid registriandmete väljatrüki kohaselt omandas 21.05.2012 OÜ Sillen Konsultatsioonid osa kostja I. Osa omanik on käesoleval ajal kostja II.
8.Hageja hinnangul on OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisega põhjustatud pankrotivõlgniku maksejõuetus ning kahjustatud võlausaldajate huve. 14.05.2013 arvamuses on audiitorbüroo Grant Thornton Rimess vandeaudiitor AS järeldanud, et hiljemalt OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamise hetkeks muutus pankrotivõlgnik maksejõuetuks, kuid maksejõuetus võis saabuda ka varem. Lisaks on audiitor tuvastanud, et OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisega on kahjustatud pankrotivõlgniku võlausaldajate huve.
9.Pankrotivõlgnik on OÜ Sillen Konsultatsioonid osa kostjale I tasuta üle andnud, mistõttu on tegemist kinkega ning tehing tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg 1 p 1 alusel tagasi võita. OÜ Sillen Konsultatsioonid osa on kostjale I üle antud makseta väärtpaberikandega ning pankrotivõlgnikule ei ole osa võõrandamise eest tasutud. Kohus on võlgniku ajutise pankrotihalduri nimetanud 11.01.2013 ning võlgnik on OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandanud 21.05.2012, s.o vähem kui ühe aasta jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist. Tegemist võib olla ka kinke iseloomuga tehinguga, mis tuleb PankrS § 111 lg 3 alusel tagasi võita. Kostja I on omandanud nõude, mille sisu ja tekkimise alus on ebaselge. Suurendades selliselt põhivõlgniku nõuet leppetrahvi 100 000 euro võrra, on kostja I, SA PJV Hooldusravi ja pankrotivõlgnik sõlminud täiendava käenduslepingu. Pankrotivõlgnik on OÜ Sillen Konsultatsioonid osaga taganud käenduskohustuse täitmise olukorras, kus käendatav kohustus oli ebaselge ja kohustust oli leppetrahvinõude esitamise tõttu ebamõistlikult suurendatud. Lisaks ei olnud pankrotivõlgniku käenduslepingust tulenev rahaline kohustus, mida osa üleandmine tagama pidi, osa üleandmise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Käenduslepingu poolteks olevate isikute kohustused on seetõttu olnud vaieldamatult ebavõrdsed.
10.Alternatiivselt tuleb tehing tagasi võita tehingu tagasivõitmise üldistel alustel PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi. Kostja I teadis, et OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamise tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostja I juhatuse liige on KA, kes tegutses ajal, mil pankrotivõlgnik kõnealuse osa võõrandas, pankrotivõlgniku raamatupidajana. Talle pidi olema teada, et pankrotivõlgniku ainsa vara omandiõiguse üleandmisel muutub pankrotivõlgnik maksejõuetuks. Lisaks andis ta ka korralduse OÜ Sillen Konsultatsioonid osa ülekandmiseks.
11.PankrS § 116 lg 2 alusel esitab hageja hagi ka kostja II vastu. Kostja II on kostja I eriõigusjärglane, kellele olid OÜ Sillen Konsultatsioonid osa omandamise ajal teada võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud. Ka kostja II juhatuse liikmena tegutses ajal, mil kostja II OÜ Sillen Konsultatsioonid osa omandas, KA.
12.Eeltoodust tulenevalt palus hageja tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada pankrotivõlgniku ja kostja I vahel tehtud tehing, millega pankrotivõlgnik võõrandas OÜ Sillen Konsultatsioonid osa kostjale I; tunnistada kehtetuks kostjate I ja II vahel tehtud tehing, millega kostja I võõrandas OÜ Sillen Konsultatsioonid osa kostjale II; tuvastada kostja II kohustus anda tahteavaldus OÜ Sillen Konsultatsioonid osa omandi tagastamiseks pankrotivõlgnikule.
13.Võlausaldajate huve on kahjustatud, kuivõrd hoonestusõiguse väärtus on suurem, kui hüpoteegipidaja nõue, mistõttu jääks pärast hoonestusõiguse võõrandamist ja hüpoteegipidaja nõude rahuldamist raha üle ka OÜ-le Sillen Konsultatsioonid, mis kuuluks seega omakorda hageja pankrotivara hulka. Kostjate vastuväited hagile
14.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamine ei muutnud hagejat maksejõuetuks ega kahjustanud hageja võlausaldajad, kuna hageja oli sisuliselt maksejõuetu juba enne OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamise tehingut. Sillen Konsultatsioonid OÜ-le kuuluv hoonestusõigus oli kevadel 2012 sisuliselt väärtusetu, kuivõrd laenulepingust nr 09321257598 tulenev Nordea Bank Finland Plc nõue ületas oluliselt hoonestusõiguse turuväärtust ning hoonestusõiguse suhtes oli Nordea Bank Finland Plc alustanud täitemenetlust. Tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd OÜ Sillen Konsultatsioonid ainuke vara võõrandatakse täitemenetluses ja seega on OÜ Sillen Konsultatsioonid osalus väärtusetu, millest tulenevalt ei ole hageja võlausaldajate huve väärtusetu osaluse võõrandamisega kahjustatud. Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohtu 25.10.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Selleks, et tuvastada, kas võlausaldajate huve on kahjustatud, peab kohus hindama seda, kas OÜ-le Sillen Konsultatsioonid kuuluv hoonestusõigus on väärt rohkem või vähem kui hüpoteegipidaja nõue.
18.Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud aktsiaseltsi Pindi Kinnisvara hinnangu hoonestusõiguse turuväärtuse kohta (milles on hoonestusõiguse turuväärtuse leidmisel lähtutud eeldusest, et üürimääraks on 6,9 eurot/m2) ning Grant Thornton Rimess OÜ selgituse selle kohta, milliseks kujuneks OÜ Sillen Konsultatsioonid netovara juhul, kui kinnisasja väärtust kajastada õiglaselt. Hageja leiab, et OÜ Sillen Konsultatsioonid omandis oleva hoonestusõiguse turuväärtus on hüpoteegivabana 3 400 000 eurot. Kostja on omalt poolt esitanud Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ 10.10.2012 arvamuse õiglase üürimäära kohta seisuga 10.10.2012, milleks on 3,26 m2. Kostjad leiavad, et OÜ Sillen Konsultatsioonid omandis oleva hoonestusõiguse väärtus on 2,45 miljonit eurot. Kohus leidis, et kostja tõendid on veenvamad.
19.Hageja poolt esitatud Pindi Kinnisvara hinnangus on hindamisel eeldatud, et kinnistusregistrisse kantud keelumärge on kustutatud; hinnang on koostatud konsultatsiooniks, mitte kohtule esitamiseks tõsikindla ekspertarvamusena; hindaja ei ole teostanud objekti siseruumide ülevaatust ning on tuginenud välisele vaatlusele ja mingitele fotodele; hindaja eeldab hoone seisukorra vastavust teatud tingimustele ja ei ole teadlik hoonestusõiguse lepingu tingimustest; hinnangus prognoositakse hoone üürihinna määraks 6,9 eur/m2 eest. Samas on hindaja koheselt ka täpsustanud, et tulenevalt lõplikult välja kujunemata üüriturust ja objekti kassavoo sõltuvusest riigi/kohaliku omavalitsuse toetustest, on hindamise täpsusklass keskmisest madalam.
20.Kuivõrd hoonestusõigus on koormatud keelumärkega ning hoonestusõiguse suhtes toimub täitemenetlus, siis ei ole täidetud hageja eksperthinnangus toodud hinnamäära kehtivuse esimene eeldus. Ilmselgelt on sundtäitmises oleva hoonestusõiguse turuhind ning likviidsus oluliselt madalam, kui ilma piiranguteta hoonestusõigusel. Lisaks on
arvamuses tuginetud üksnes objekti visuaalsele välisele hindamisele ning eelduslikult hageja poolt antud informatsioonile. Lisaks mõjutab hoonestusõiguse turuväärtust üürimäär, millele tuginetakse hinnatava objekti turuväärtuse leidmisel diskonteeritud rahavoo meetodil. Juhul, kui võtta aluseks hageja tõendi lk 11 sisalduvas rahavoo arvestuses algnäiduna korralise rendituluna aastas mitte 308 488 eurot, mille leidmisel on lähtutud üürimäärast 6,9 eurot/m2, vaid lähtuda üürimäärast 3,26 eurot/m2, siis ilmselgelt muutub hinnatava objekti turuväärtus oluliselt.
21.Analüüsides ja võrreldes hageja ja kostja tõendeid vastakuti selgub, et erinevused on tingitud järgmistest teguritest: 1) hageja poolt esitatud hinnang ei ole suunatud üüritulu suuruse kindlakstegemisele, vaid kinnisasja turuväärtus kindlakstegemisele; hinnangus aluseks võetud üürimäär 6,9 eurot/m2 on leitud oletuslikult; hoonestusõiguse turuväärtuse leidmisel on hinnangu koostaja võtnud ebakohaselt aluseks kaubanduskeskuste ja büroohoonete üüritasemed, mis paiknevad vanalinna piiril, kesklinnas ning sellest tulenevalt ei ole tegemist võrreldavate objektidega ei asukoha ega kasutusotstarbe järgi; 2) kostja poolt esitatud tõend on suunatud otseselt üürihinna tuvastamisele, mille tulemusel on hindamistulemus täpsem, mille kohaselt on õiglaseks üürihinnaks 3,26 eurot /m2 ning hindamistulemus võib erineda +/- 20%; 3) hageja poolt esitatud hinnangu koostaja on hinnangu andnud ilma, et oleks siseruumides ülevaatust teinud; kostja poolt esitatud arvamuse koostanud riiklik ekspert tutvus tervikuna hinnatava objektiga, mh siseruumidega; 4) hageja poolt esitatud hinnangu koostaja kasutas potentsiaalse üüritulu leidmisel diskonteeritud rahavoo meetodit, mille sisenditeks võrreldes hinnatava objektiga on Eestimaa teistes piirkondades asuvad tervishoiuteenust osutavad objektid – Pärnumaal, Vändra alevis asuv tervisekeskus, Ida-Virumaa Narva linna eakate hooldekodu 2009 üürileping, Keilas asuv nõukogudeaegne haiglahoone; 5) kostja poolt esitatud arvamuse koostaja juhindus aga hinnatava objektiga samasse piirkonda või analoogse, võrreldava piirkonna ja objektide üüritasemeid.
22.Kuivõrd aktsiaselts Pindi Kinnisvara hinnangut ei saa pidada usaldusväärseks, ei saa tõeseks pidada ka sellele tuginevat OÜ Grant Thornton Rimess 19.01.2015 selgitust.
23.Hageja on esitanud kohtule ka HS poolt 10.07.2012 koostatud ekspertarvamuse samalaadsele objektile, s.o hooldusravihaiglale, mis asub Pärnumaal, Halinga vallas, Pärnu-Jaagupi alevis, Männi tee 24. Maakohtu hinnangul ei tähenda ainuüksi põhjus, et tegemist on samalaadsete objektidega, et nende üürimäär peaks kindlasti võrdne olema. Seejuures ei ole veenvad hageja subjektiivsed arvamused atraktiivsema asukoha ja hoonete seisukorra üle, mis on paljasõnalised ja oletuslikud ning ei ole pädeva riikliku kinnisvaraeksperdi arvamused, vaid hageja enda tuletused eksperdi erinevate objektide kohta koostatud arvamuste pinnalt, milliseid võrdlusarvamusi ekspert ise ei ole toonud. Eksperdi arvamus põhineb käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluse hoonestusõiguse üürimäära kohta selgelt võrreldaval ja loogiliselt jälgitaval arvutusel – aluseks on võetud hoonete renoveerimiseks tehtud investeeringute maht, millele eeldatakse teatavat turu keskmist tootlust ning millest on maha arvutatud võimalik vakants ja vajalik remondifondi osa ning sama eksperdi arvamus teise objekti kohta ei muuda seda arvutust vääraks.
24.Tagasivõidetav vara on väärtusetu. Kui hoonestusõiguse müügist laekuva tuluga rahuldatakse Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali nõue, siis ei ole OÜ Sillen Konsultatsioonid osa tagasivõitmine hagejale põhjendatud, sest OÜ-l Sillen Konsultatsioonid puudub muu vara ja OÜ Sillen Konsultatsioonid osa müük ei saanud kahjustada pankrotivõlgniku huve. Aktsiaselts Deloitte Audit Eesti ekspertarvamuse järgi, milles on tuginetud mh riiklikult tunnustatud ekspert HS arvamusele, oli OÜ Sillen Konsultatsioonid netovara suurus vaidlusaluse osa võõrandamise tehingu
tegemise ajal 279 000 eurot. Osa võõrandati 300 000 euro eest. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali nõue OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu on 2 273 045,11 eurot, millele lisandub viivis 1552,70 eurot päevas alates täitmisavalduse esitamisest, s.o alates 10.08.2012. Ühes aastas lisanduv viivis on enam kui pool miljonit eurot. Samal ajal on riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangu järgi hoonestusõiguse väärtus 2,45 miljonit eurot. Seega, kui eeldada riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse õigsust (mis on kohtu hinnangul põhjendatud) ja võtta arvesse panga nõuet OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu, on täitemenetluse lõppemisel OÜ Sillen Konsultatsioonid varatu ning selle osa omamine ei oma mingit väärtust. Seega ei olnud OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamise puhul tegemist võlausaldajatele kahjuliku tehinguga, millise eelduse sätestab PankrS § 109 lg 1 tagasivõitmise eeldusena. Samuti ei suureneks antud juhul tehingu tagasivõitmisega pankrotivara. Apellatsioonkaebus
25.Hageja palub 23.11.2017 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kaevatava otsuses kohaselt luges kohus Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ 10.10.2012 eksperthinnangu usaldusväärsemaks kui AS Pindi Kinnisvara poolt 28.01.2013 koostatud eksperthinnangu. Samas on kohus ajanud tõenditest nähtuvad asjaolud (seejuures võimalik, et ka tõendid) omavahel segamini. Tõendite segiajamise tõttu ei ole maakohtu otsus jälgitav.
26.Hageja palus maakohtus hoonestusõiguse turuväärtuse määramiseks kohtuliku ekspertiisi määramist. Hageja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti 22.09.2015 määrusega hageja taotluse rahuldamata. Hageja palus hageja määrata ringkonnakohtul ekspertiis.
27.OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur müüb käesoleval ajal kõnealust hoonestusõigust alghinnaga 3 000 000 eurot. Hageja eeldab, et pankrotihaldur on määranud kinnisasja alghinna õigesti ning see lükkab ümber kostjate väited, justkui ei piisaks kinnisasja müügist saadavast rahast panga nõude rahuldamiseks. Pankrotivõlgniku pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku kinnitamise määruse kohaselt on panga nõude suurus 2 579 169,08 eurot, s.o ligikaudu 400 000 väiksem kui kinnisasja alghind.
28.Maakohus jättis hindamata tõendid, millest nähtub üheselt rahalise nõude ja edasiste tehingute hilisem konstrueerimine, õigustamaks OÜ Sillen Konsultatsioonid osa pankrotivõlgniku pankrotivarast välja viimist.
29.20.02.2012 nõude loovutamise leping, 27.03.2012 kokkulepe ja ka 25.04.2012 käendusleping on tühised vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 mõistes ja/või näilikkuse tõttu TsÜS § 89 lg 1 tähenduses.
30.Osa võõrandamise näol on tegemist kinkega või tehinguga, millel on kinke iseloom. Alternatiivsena juhul, kui kohus eeltooduga ei nõustu, tuleb osa võõrandamine tagasi võita tehingu tagasivõitmise üldisel alusel. Kinke (või kinke iseloomuga tehingu) tagasivõitmine ega ka tagasivõitmine üldisel alusel ei eelda seda, et tagasivõidetava vara väärtust peaks hindama. Sellest tulenevalt vara väärtuse puudumine tehingu tegemise või tagasivõitmise ajal, ei saa ka tagasivõitmist välistada.
31.Maakohus on ekslikult järeldanud, et võlausaldajate huvide kahjustamist toimunud ei ole. Kohtu veendumus on kujunenud vaid kahe dokumentaalse tõendi pinnalt, mille sisu on kohus omavahel segamini ajanud. Tõsikindla veendumuse kujundamiseks ei ole kohus korraldanud ekspertiisi ega võtnud asja materjalide juurde täiendavat ekspertarvamust.
Vastustajate seisukoht
32.Kostjad palusid 03.09.2018 vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
34.Asjas on tuvastatud järgmised vaidlustamata asjaolud, millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda: - 28.02.2013 määrusega on välja kuulutatud PJV Hiiu Ravikeskus AS pankrot. - pankrotivõlgniku majandustegevus seisnes OÜ Sillen Konsultatsioonid ( edaspidi Sillen) osa omamises; - Silleni ainukeseks varaks on hoonestusõigus, mis koormab Tallinnas, Laste 1 asuvat kinnistut; - hoonestusõigus on koormatud hüpoteekidega Nordea Bank Finalnd Plc kasuks kogusummas 2 947 030 eurot ning käimas on täitemenetlus panga avalduse alusel hoonestusõiguse kui tagatise arvelt panga nõude rahuldamiseks; - 20.02.2012 sõlmisid Sillen ja kostja I nõude loovutamise lepingu, millega Sillen loovutas kostjale I rahalise nõude 200 000 eurot SA PJV Hooldusravi vastu ; - 27.03.2012 sõlmisid kostja I ja SA PJV Hooldusravi kokkuleppe, millega kohustus SA PJV Hooldusravi kostjale I võla katteks üle andma Pärnu-Jaagupi alevis asuva kinnistu ja kui SA PJV Hooldusravi kinnistu omandit üle ei anna, tasub ta lisaks põhivõlale ka leppetrahvi 100 000 eurot; - 25.04.2012 sõlmisid kostja I, SA PJV Hooldusravi ja pankrotivõlgnik käenduslepingu, millega SA PJV Hooldusravi tunnistas võlga kosta I ees summas 300 000 eurot ning pankrotivõlgnik käendas eelnimetatud rahalist kohustust. Pooled leppisid kokku, et pankrotivõlgnik võõrandab enne käenduslepingust tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumist kostjale I Silleni osa ning kui SA PJV Hooldusravi tasub võla kostjale I hiljemalt 24.05.2012, annab kostja I Silleni osa omandi pankrotivõlgnikule tagasi, kui aga võlga ei tasuta, jääb Silleni osa kostja I omandisse; - 21.05.2012 on Silleni osa võõrandatud kostajale I; - kostja I võõrandas Silleni osa edasi kostjale II; - välja on kuulutatud Silleni pankrot.
35.Hageja palub tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks pankrotivõlgniku ja Assets Club OÜ vahel tehtud tehingu, millega pankrotivõlgnik võõrandas Silleni osa Assets Club OÜ-le. Hageja on esitanud PankrS § 116 lg 2 alusel nõude ka kostja II kui kostja I eriõigusjärglase vastu, millega hageja palub tunnistada kehtetuks ka tehingu, millega Assets Club OÜ võõrandas Silleni osa OÜ-le Hingehoid.
36.Esimese alternatiivina palub hageja tehingu tagasi võita PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti: ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Hageja leiab, et pankrotivõlgnik on Silleni osa kostjale I tasuta üle andnud, mistõttu on tegemist kinkega.
37.Teise alternatiivina leiab hageja, et tegemist võib olla kinke iseloomuga tehinguga, mis tuleb tagasi võita PankrS § 111 lg 3 alusel, mille kohaselt kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Hageja leiab, et pankrotivõlgnik on Silleni osaga taganud käenduskohustuse täitmise olukorras, kus käendatav kohustus oli ebaselge ja kohustust oli leppetrahvinõude esitamise tõttu ebamõistlikult suurendatud.
38.Kolmanda alternatiivina palub hageja tehingu tagasi võita tehingu tagasivõitmise üldistel alustel PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Hageja hinnangul teadis pankrotivõlgnik, et Silleni osa võõrandamise tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve.
39.Asja materjali alusel ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et Silleni osa võõrandamine toimus kinkelepingu või kinke iseloomuga tehinguga alusel. Silleni osa võõrandati vastusoorituse eest, kuna pankrotivõlgnik vabanes Silleni osa võõrandamisel 300 000 euro suurusest kohustusest Assets Club OÜ ees. Aktsiaselts Deloitte Audit Eesti ekspertarvamuse järgi, milles on tuginetud muu hulgas riiklikult tunnustatud ekspert HS arvamusele, oli Silleni netovara suurus vaidlusaluse osa võõrandamise tehingu tegemise ajal 279 000 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et Silleni osa väärtus selle võõrandamise ajal oli suurem kui 300 000 eurot.
40.PankrS § 109 lg 1 järgi on kõigi hageja poolt tuginetud tagasivõitmise aluste ühiseks eelduseks asjaolu, et võlausaldajate huve on tehinguga kahjustatud. Selleks hindas maakohus põhjendatult seda, kas Sillenile kuuluva hoonestusõiguse ja sellest tulenevalt Silleni osa väärtus on suurem või väiksem, kui hüpoteegipidaja nõue Silleni vastu.
41.Pooled vaidlevadki apellatsioonimenetluses peamiselt hoonestusõiguse turuväärtus üle. Hageja leiab, et hoonestusõiguse väärtus on tegelikult suurem, kui hüpoteegipidaja nõue, mistõttu jääks pärast hoonestusõiguse võõrandamist ja hüpoteegipidaja nõude rahuldamist raha üle ka Sillenile, mis kuuluks omakorda hageja pankrotivara hulka.
42.Maakohus hindas poolte poolt esitatud asjatundjate arvamusi ja nende usaldusväärsust ning leidis, et hoonestusõiguse turuväärtuseks tuleb lugeda 2 450 000 eurot. Hageja sellega ei nõustunud ja taotles ringkonnakohtus kohtuliku ekspertiisi määramist. Ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse ja määras kohtuliku ekspertiisi tuvastamaks, milline oli Sillenile kuuluva hoonestusõiguse turuväärtus 21.05.2012 seisuga, see on tagasivõidetava tehingu tegemise ajal. Ekspertiisiakti ja selle täienduse kohaselt oli hoonestusõiguse turuväärtus 21.05.2012 seisuga 2 396 000 eurot. Silleni pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku kinnitamise määruse kohaselt on panga nõude suurus 2 579 169,08 eurot. Samal ajal oli hoonestusõiguse väärtus ainult 2 396 000 eurot. Võttes ainuüksi arvesse panga nõuet Silleni vastu, on täitemenetluse lõppemisel Sillen varatu ning tema osa omamine ei oma mingit väärtust. Seega tuvastas maakohus õigesti, et Silleni osa võõrandamise puhul ei olnud tegemist võlausaldajatele kahjuliku tehinguga, millise eelduse sätestab PankrS § 109 lg 1 tagasivõitmise üldise eeldusena. Tagasivõitmise eesmärk on pankrotivara suurendada. Käesoleval ajal ei ole halduril võimalik seda eesmärki saavutada.
43.Maakohus ei rikkunud menetlusnormi, kui jättis hindamata tõendid, millega hageja soovis tõendada rahalise nõude ja edasiste tehingute hilisemat konstrueerimist, õigustamaks Silleni osa pankrotivarast välja viimist.
44.Hageja leiab, et 20.02.2012 nõude loovutamise leping, 27.03.2012 kokkulepe ja ka 25.04.2012 käendusleping on tühised vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 mõistes ja/või näilikkuse tõttu TsÜS § 89 lg 1 tähenduses.
45.Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et heade kommetega vastuolu olev tehing ei saa olla samaaegselt näilik ega vastupidi. Näilik on TsÜS § 89 lg 1 järgi tehing, mille puhul puudub pooltel tahe tehingu õiguslikku tagajärge kaasa tuua ning nende sooviks on jätta tagajärjest vaid mulje. Hageja esiletoodud asjaoludel ei ole võimalik tagasivõidetavaid tehinguid pidada näilisteks. Hageja tugineb tehingu heade kommete vastasusele, kuna nende eesmärgiks oli Silleni osa väljaviimine pankrotivõlgniku varast, et sellega kahjustada võlausaldajate huve.
46.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejal antus asjas õiguslikku huvi tuvastada vaidlusaluste tehingute tühisust heade kommete vastasuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel. Seadusandja on pankrotivõlgniku võlausaldajate kaitseks kehtestanud eriregulatsiooni, see on pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut, mis välistab sarnaste põhjendustega TsÜS § 86 kohaldamise (vt Riigikohtu 09.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p-d 37, 38). Hageja on põhjendanud vaidlusaluste tehingute heade kommete vastasust ja tühisust sisuliselt samamoodi, see on võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine võlgniku poolt, mis on aluseks tehingu tagasivõitmiseks pankrotiseaduses sätestatud alustel. Seega ei kohaldu TsÜS § 86 lg 1 kolleegiumi arvates ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, ning tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatavad tehingud ei ole tühised TsÜS § 86 lg 1 järgi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
48.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.