Täitmine › Muud täitmisasjad

kohustusliku pensionikindlustuse makse ja töötuskindlustusmakse esitati samuti juunis 2017.a. Alates 28.06.17 ei ole kostja 1 käibemaksukohustuslane. Seega ei ole kostjal 1 majandustegevust. Halduri kui sissenõudja huve kahjustab kostjate vaheline tehing, kostja 2 on teadlik hageja huvide kahjustamisest. 21.06.17 tehinguga muutus hageja nõude rahuldamine kostja 1 vara arvelt võimatuks. Pärast tehingu tegemist kustutati kostja 1 ka käibemaksukohustuslase registrist, kostja 2 majandustegevus lõppes, seega kandis kinnisute müük kostja 1 varatuks tegemise eesmärki, mis kahjustab hageja huve, sest nõude rahuldamine on võimatu. Enne 21.06.17 tehinguid võõrandas kostja 1 19.06.17 kinnistud: xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx. Nimetatud tehingutest tuleneb ka hageja nõue ehk kostja 1 käibemaksuvõlg. Kostja 1 pangakonto SEB Pank AS suleti. Lisaks on müüdi kinnistud alla turuhinna: kinnistu Sepa tn12 hind oli 15 000 ja T1 hind 5000 eurot. Tegelikult on kinnistute turuhind, arvestades maa maksustamise alust (39,35 euro/m2), kokku 244835,70 eurot. Ostuhinda kostja 2 ei tasunud, sest kostjal 2 oli nõue kostja 1 vastu, mis tasaarvestati kostja 1 nõudega kostja 2 vastu. Seega ei laekunud kostjale 1 raha kinnistute müügist. Nii on 19.06.17 ja hagiga 21.06.17 vaidlustatud tehing tehtud hageja huve kahjustades, sest on muutnud kostja 1 maksujõuetuks olukorras, kus 19.06.17 tehingute tulemusel kujunes järgmisel kuul esitatava käibedeklaratsiooni alusel käibemaksukohustus; nii tekitati maksuvõlg plaaniga seda mitte tasuda. Hageja nõuet pole pärast tehingute tegemist võimalik kostja 1 vara arvelt rahuldada. Tehingute eesmärk oli teha kostja 1 varatuks et mitte täita maksunõuet, sest pärast kinnistute müüki ei olnud kostjal 1 vara, mille arvelt halduri nõuet rahuldada, kostja 1 teadis, et talle ei laeku 21.06.17 tehingust raha, samal ajal kui 19.06.17 tehingutest tekkis maksekohustus ja tekkis käibemaksuvõlg. Kostja 2 oli teadlik/pidi olema teise võlausaldajate huvide kahjustamisest. Tehing tehti 6 kuud enne täitemenetluse alustamist: haldur koostas 25.08.17 pangakonto arestimise korralduse, täitmisavaldus esitati 27.10.17. (TMS § 188 lg 2). Kostja 2 pidi teiste võlausaldajate huvide kahjustamist möönma, sj ei tasutud tehingute, mille järgi kinnistute hinnad olid alla turuhinna, müüjale raha 20 000 eurot, sest kostja 2 tasaarvestas oma nõude kostja 1 nõudega. Kostjal 2 pidi olema kahtlus, et müüjal pole likviidseid vahendeid. Lepingu järgi on oli tasaarvestatud nõue loovutatud kostjale 2 04.04.17. Tasaarvestuse aluseks olev nõue ei olnud algselt mitte kostja 2 nõue kostja 1 vastu, vaid xxxx OÜ –l oli nõue kostja 1 vastu. Kostja 1 ja xxxx OÜ on seotud äriühingud, sest nõude loovutamise hetkel oli nii xxxx OÜ kui ka kostja 1 juhatuse liikmeks sama isik - M O (xxxx). Seega sai kostja 2 nõude kostja 1 vastu kostjaga 1 seotud äriühingult. Loovutatud nõude summa on 20 000 eurot ehk sama mis on kinnistute müügihind. Milles see väidetav nõue seotud äriühingute vahel seisnes või kuidas toimus nõude omandamine Greenvision OÜ poolt, ei ole maksuhaldurile teada, küll aga selge, et kostja 2 omandas nõude kostjaga 1 seotud äriühingult umbes kaks kuud enne kinnistute realiseerimist. Asjaolu, et see väidetav nõue 1) eksisteeris seotud äriühingute vahel, mis seob kahtluse alla selle olemasolu ja 2) loovutati kolmandale äriühingule tõenäoliselt eesmärgiga kanda kinnistute omandiõigus kolmandale äriühingule (kostjale 2) üle, on juba oma iseloomult maksuhaldurit kui tulevast võlausaldajat kahjustava olemusega. Lisaks ei pea maksuhaldur eluliselt usutavaks seda, et xxxx OÜ väidetav 20 000 euro suurune nõue on täpselt 21.06.2017 tehinguesemete turuhind. 3 (13)

Maksuhalduri huvisid kahjustab selgelt ka see, et kui 21.06.2017 tehingut ei oleks aset leidud ning maksuhalduri nõue oleks sissenõudmisele pööratud Kapriole Ehitus OÜ vara arvelt, oleks kinnistuid saanud müüa täitemenetluse seaduses ettenähtud korras või pankrotiseaduses ettenähtud korras, mille tulemusena oleks müügist saadud tulem jagatud võlausaldajate, sh ka maksuhalduri vahel. Seejuures, kuna kinnistutele polnud seatud ühtegi hüpoteeki, oleks olnud välistatud, et hüpoteegipidaja oleks olnud oma nõude realiseerimisel maksuhalduri nõude suhtes eelisjärjekorras. Eeltoodust johtuvalt oleks maksuhalduri nõue ilma kõnealuse tehinguta saanud rahuldatud suuremas osas kui praegu. Arvestades, et kõne all olevad kinnistud olid seisuga 21.06.2018 kostja ainuke vara, mille arvelt oleks saanud tulevasi maksukohustusi täita, muutus maksuhalduri nõuete rahuldamine pärast 21.06.2017 tehingute sõlmimist võimatuks. Täitemenetlust alustati 02.11.2017. Ei ole tähtis, et hagejal ei olnud tehingu sõlmimise ajal veel nõuet, sest kahjustada võib ka tulevase võlausaldaja huve (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-39-08 p 12). Sama võib järeldada ka teadma pidamise kohta. Kinnistute omandiõiguse üleandmise vormis väidetava nõude eest tasumine tasaarvestusega, ei ole tavapärane, mis viitab sellele, et Kapriole Ehitus OÜ (kostja 1) ei olnud võimeline väidetavat 20 000 euro suurust nõuet esialgsele väidetavale võlausaldajale xxxx OÜ-le tasuma. Greenvision OÜ, omandades kolmanda isiku nõude Kapriole Ehitus OÜ vastu, pidi aru saama, et Kapriole Ehitus OÜ-l on raskusi oma võlgade ja kohustuste teenindamisega. Olukorras, kus Kapriole Ehitus OÜ asus oma võlgade katteks võõrandama enda vara, pidi kostjal 2 tekkima põhjendatud kahtlus, kas tehingupartner on võimeline rahuldama teiste võlausaldajate nõudeid ning oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Kostja 2 pidi aru saama, et kui võõrandatakse Kapriole Ehitus OÜ viimane registervara, võib see kahjustada tulevaste võlausaldajate huve. xxxx ja xxxx kinnistud olid sisuliselt Kapriole Ehitus OÜ-le kuuluv ainus registervara, kuna 2 päeva enne kõnealust tehingut, 19.06.2017 oli kostja müünud oma ülejäänud registervara, sellest tekkis ka maksekohustus. Antud notariaalselt tõestatud tehingus 21.06.17 avaldasid kostja 1 ja ostja muuhulgas, et on lepingu esemete kinnisomandite üleandmises kokku leppinud ning kostja 1 lubab ja ostja avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Hageja palus 02.04.2018 esitatud hagis (lk 4p):

Kinnistute müügilepingud 21.06.17 ei kahjusta hageja huve ja isegi kui kahjustab, siis kostja 2 ei teadnud ega pidanudki teadma, et tehing kahjustab võlausaldaja huve müügilepingu sõlmimise ajal. Kinnistud ei müüdud alla turuhinna, vaid vastavalt turuhinnale; turuhinna aluseks ei ole maa maksustamise aluseks olev maa väärtus. Kostja 2 ei ole kostja 1 lähikondne. Hageja poolt kostja 1 konto arestimise aeg ei oma tähtsust ja tähtust ei oma millal esitati täitmisavaldus. Tõendamata on et see avaldus esitati täiturile 27.10.17. Kostja ei teadnud tehingu sõlmimine kahjustab võlausaldaja huve, kuna kostjal 1 polnud siis veel maksuvõlga, mis tekkis alles 20.07.17. Vaidlusalusest müügilepingust maksuvõlga ei tekkinud, kinnistud müüdi käibemaksuta. Kostja 2 ei saanud eeldada, et 19.06.17 ja 21.06.17 müügilepingud koosmõjus kahjustavad hagejat, kostja pole 19.06.17 lepingute pooleks ega tea, et nendest tehingutest tekkis kostjal 1 maksvõlg. Arusaamatu on miks võlg tuleb katta just 21.06.17 müügilepingu järgsest varast. Need kaks kinnistut polnud ainuke kostja 1 vara, sest kostja 1 müüs mõne päev varem veel kinnistuid. Kinnisasja müügist raha mittelaekumine ei saa olla võlausaldajat kahjustav ja seega ei ole kahjustav ka asjaolu, et kostja 2 tasaarvestas oma nõude kostja 1 nõudega. Kostja 1 teadmist, et tal on maksuvõlg ei saa omistada kostjale 2. Tehing on osadeks jagatav ja vähemalt ühe kinnistu väärtus vastab turuhinnale, peale selle ei ole sarnaseid tehinguid (vt ekspertiisiakti), mille järgi turuväärtust määrata. Kostja 2 palub jätta läbi vaatamata hageja 25.03.19 esitatud nõuete terviktekstis vastavalt resolutsiooni p –s 4 toodud nõue, kuivõrd ei kuulu kohtu pädevusse, sest kinnistusraamatu kannete tegemine/muutmine kuulub kinnistuosakonna pädevusse ja seda ei lahendata hagimenetluses. Avaldus esitatakse kinnistusosakonnale koos jõustunud kohtulahendiga. Kui kohus ei jäta nõuet läbi vaatamata, siis tuleb jätta hagi ka selles osas rahuldamata. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused TMS § 2 lg 1 p 12 sätestab, et täitedokumendiks on maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on haldusaktiks haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja 6 (13)

huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huve, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Eeltoodust tulenevalt on tehingu kehtetuks tunnistamise eeldused lähtudes TMS §-dest 187 ja 188 järgmised: a. sissenõudjal on kehtiv täitedokument; b. sissenõudja nõue on muutnud sissenõutavaks; c. sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; d. tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist; e. tehing tehti teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal, sj siis või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist, eeldatakse, et teine pool teadis et tehing kahjustab võlausaldaja huve. Vaidlustamata asjaolud o Kostja 1 ja kostja 2 sõlmisid 21.06.2017 kinnistute nr xxxx ja xxxx (xxxx vastavalt xxxx ja xxxx) müügi- ja asjaõiguslepingu (lk 8), millega kostja 2 ostis nimetatud kinnistud ja kostja 2 kanti kinnistute omanikena kinnistusregistrisse (lk 39, 42 kinnistusraamatu väljavõte). o Kinnistute ostuhinnaks lepiti 21.06.2017 lepingus kokku 20 000 eurot, lepingu p 4.2 järgi on xxxx kinnistu ostuhind 15 000 eurot ja xxxx kinnistu ostuhind 5000 eurot. o Kostja 2 ei ole kinnistute eest kostjale 1 raha tasunud, vaid tasaarvestas oma nõude kostja 1 poolse müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõudega. o Kostja 1 maksuvõlg koosneb perioodil 06.2017 deklareeritud tasumata käibemaksust summas 90 902,08 eurot, deklareeritud tasumata maamaksust summas 338 eurot ja kõrvalkohustusena intressist summas 12 632,45 eurot. o Maksuhaldur koostas kostjale 1 (Kapriole Ehitus OÜ-le) korralduse nr 13-11/46895 maksuvõla tasumiseks ja intressinõude nr 13-3/38392 summas 12 687,19 eurot. o Korraldused on kehtivad ja täitmiseks kohustuslik, sellest tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. o Kostjal 1 võõrandas 19.06.17 kinnistud nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, eeltoodud kinnistute müügist tekkis kostjal käibemaksukohustus, millest tuleneb maksuvõlg, mille kohta on olemas täitedokument. o Pärast 19.06.17 ja 21.06.17 kinnistute võõrandamist ja asjaõiguslepingu sõlmimist ei ole kostjal 1 kinnistuid, muu registervara, sj sõidukid ega väärtpabereid. o Kostjal 1 ei ole pärast 21.06.17 majandustegevust. o Alates 28.06.2017 ei ole kostja 1 enam käibemaksukohustuslane. o Maksuhaldur arestis 25.08.2017 kostja 1 pangakontod ja võla katteks on laekunud 39,78 eurot 20.07.2017. o Raha pangakontodel ei ole, kostja 1 pangakonto SEB Pank AS suleti. o Täitemenetlus ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda. o Hagi on kohtule esitatud 02.04.2018. 7 (13)

Eeltoodud vaidlustamata asjaoludest järeldab kohus, et a. hagejal on TMS § 2 lg 1 p 12 ja HMK § 51 1 järgi kehtiv täitedokument, st korraldus nr 13-11/46895 maksuvõla 90 902,08 € tasumiseks ja intressinõude korraldus nr 13-3/38392 summas 12 687,19 eurot täitmiseks, b. tema nõue on muutnud kostja 1 vastu sissenõutavaks, c. sissenõude pööramisega kostja 1 kui võlgniku varale ei ole võimaldanud nõude täielikku rahuldamist täitemenetluses ja seda ei ole võimalik ka enam teha, sest kostjast 1 võlgnikul ei ole vara, mille arvelt nõuet rahuldada, d. 21.06.2017 tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist, ja selle tõttu on hagejal õigus põhimõtteliselt nõuda TMS § 187 lg 1, 2 järgi vara tagasivõitmist. Nimetatud põhjustel ei ole vaja anda hinnangut hageja esitatud saldopäringule maa maksustamise aluseks olevate dokumentidele (lk 13, 43), täituri kirjadele, mille järgi ei ole kostjal 1 vara, mille arvelt nõuet rahuldada (lk 15, 83), pangakonto arestimise aktile (lk 16-17), maksuvõla ja intressi tasumise nõudele/korraldusele (lk 19-23), kostja 1 19.06.17 tehingutele (lk 25-32), panga vastusele konto arestimise kohta ja konto väljavõttele (lk 33-38), Vaidlus Vaidlus on selle üle, kas tehing tehti teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kas teine pool (kostja 2) teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal, kas kinnistud võõrandati turuväärtusega, kas saab pidada müügilepingu eseme eest tasumist tasaarvestusega kahjustavaks, millal alustati kostja 1 suhtes täitemenetlust. Täitemenetluse alustamine 27.10.2017 esitas maksuhaldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavalduse (lk 14) nr 13-19/519 kogusummas 90 902,08 eurot, seda kostja ei vaidlustanud. Hageja on tõendanud kohtule esitatud väljavõttega e-täituri süsteemist, et täitemenetlust alustati kostja 1 suhtes vaidlusaluses maksuvõla sissenõudmiseks 02.11.17 (lk 82a). Seega leiab kohus, et vaidlusalune tehing on tehtud TMS 188 lg 2 kohaselt 6 kuud enne täitemenetluse algatamist ja nii saab ja tuleb eeldada, et kostja 2 oli või pidi olema teadlik, et vaidlusalune tehing kahjustab võlausaldaja huve. Mis puudutab kostja 2 vastuväidet, et ta pole kostja 1 lähikondne, siis sellel pole TMS § 187 lg 2 järgse nõude esitamisel tähtsust, sest TMS 188 lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huve, kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Seega ei ole TMS § 187 lg 2 nõude esitamise eelduseks TMS § 188 lg 2 järgi vajalik kahe asjaolu (lähikondsus ja tehingu tegemine 6 kuud enne täitemenetluse alustamist) ühine koosesinemine, piisab vaid § 188 lg 2 järgsest ühest tingimusest ehk sellest, et tehing tehti 6 kuud enne täitemenetluse alustamist. Sellele ongi hageja hagis tuginenud. Kinnistute turuväärtus, müügihinna tasaarvestus Kohus määras kostja 2 taotlusel vaidlusaluste kinnistute turuväärtuse ekspertiisi. Ekspertiisiakti kohaselt oli 21.06.17 (tehingu tegemise aja) seisuga xxxx turuväärtus 15600 eurot ja xxxx turu 8 (13)

väärtus 25100 eurot (lk 99, akt 0502-18). Kuigi kostja 2 arvates nähtub aktist, et sarnaste kinnistute müügi kohta ei ole piisavalt võrdlusandmeid, puudub kohtul alust kahelda eksperdi eriteadmistes ja oskustes hinnata kinnistute turuväärtust. Seega leiab kohus, et ekspertiisaktis kajastatud eksperdi järeldused kinnistute turuväärtuse kohta müügilepingu aja seisuga, tõendavad nende turuväärtust tollel ajal. Müügilepingu ja vaidlustamata asjaolude kohaselt lepiti 21.06.2017 lepingus kinnistute müügihinnas kokku 20 000 € nii, et xxxx kinnistu ostuhind on 15 000 eurot ja xxxx kinnistu ostuhind 5000 eurot. Hinnates seega kinnistute turuväärtust, leiab kohus, et xxxx kinnistu võõrandati 5,02 korda alla turuväärtuse (251900/5000). Lepingust ei nähtu, mis asjaoludel on lepingu ese müüdud alla turuhinna või mis asjaoludel selline müügihind on kujunenud, samuti ei nähtu, et kinnistul oleks puudusi mis mõjutaks oluliselt hinda nii et võõrandada see 5,02 kord alla turuhinna. Hinnates xxxx turuväärtust 15600 eurot (ilma km-ta) ja lepingus kokkulepitud müügihinda, siis erinevus on vaid 600 eurot, mis ei ole märkimisväärne (15600/15000=1,04). Nii võib järeldada, et viidatud kinnistu müüdi kostjale 2 turuhinnaga. Samas on lepingu kohaselt müüdud lepinguesemed koos kokku 20 000 eurot eest. Lepingu kohaselt tasaarvestas kostja 2 oma 20000 -eurose nõude ostetud asjade müügihinna nõudega kokki 20 000 euro ulatuses. Usutav pole, et kostja 2 oleks sõlminud xxxx kinnistu ilma, et ta oleks ostnud xxxx kinnistu või vastupidi, olukorras kus tal oli nõue kostja 1 vastu 20 000 eurot, ja usutav pole ka see, et kostja 2 oleks oma 20 000- eurose nõude kostja 1 vastu jaganud ja tasaarvestanud ostetud kinnistute eest eraldi. Eeltoodu tõttu võib tasaarvestuse aluseks oleva nõude suurust, tasaarvestust ja lepingus kokkulepitud kahe kinnistu müügihinnast järeldada, erinevalt kostja 2 arvamusest ja väitest, et tegelikult sõlmiti kinnistute müügileping nii, et tehing ei olnud osadeks jagatav ja kostja 2 ostis kostjalt 2 kinnistud nn tervikhinnaga, mille müügihinna tasumisenõude sai ta tasaarvestada oma 20 000 -eurose nõudega kostja 1 vastu. Selle tõttu võib pidada kohtu hinnangul kinnistute müüki kokku alla turuhinnaga müügiks, sest kokku oli hind, millega kostja 2 need ostis ja mille omandi ta sai, alla turuväärtuse. Nimelt oleks kinnistute võõrandamisel turuväärtusega olnud see kokku 40700 eurot (15600+25100, ilma km-ta), mis aga ületab lepingus kokkulepitud koguhinda 2,035 korda. Lepingus (lk 8) olid kostja 1, 2 kokku leppinud, milles puudus ka vaidlus, et kinnistute müügihinda rahas ei tasuta, sest kostjal 2 on lepingu järgi nõue kostja 1 vastu. Lepingu kohaselt tuleneb kostja 2 nõue kostja 1 vastu nõude loovutamise lepingust xxxx OÜ ja kostja 2 vahel vastavalt summas 20 000 eurot. Lepingu järgi on nõue loovutatud kostjale 2 04.04.17. Seega nähtub lepingust, et tasaarvestuse aluseks olev nõue ei olnud algselt mitte kostja 2 nõue kostja 1 vastu, vaid xxxx OÜ –l oli nõue kostja 1 vastu. Hageja on tõendanud kohtule esitatud äriregistri andmetega (lk 81-82p), et kostja 1 ja xxxx OÜ on seotud äriühingutega, kuivõrd nõude loovutamise hetkel oli nii xxxx OÜ kui ka kostja 1 juhatuse liikmeks sama isik - M O (xxxx). Seega omandas kohtu hinnangul kostja 2 nõude kostja 1 vastu kostjaga 1 seotud äriühingult ja seda ca kaks kuud enne kinnistute realiseerimist. Seda nõuet kasutas kostja 2 kokkuleppel kostjaga 1 selleks, et tasaarvestada kostja 1 müügilepingust tulenev müügihinna nõue kostja 2 vastu. Kuna kinnistud ostis kostja 2 kokkuleppel kostjaga 1 alla turuhinna, siis võimaldas lepingus kokkulepitud tasaarvestus seda, et kostja sai kinnistud osta ja nende omanikuks nii, et tal ei tekkinud mingit kohustust maksta tegelikku turuväärtusele vastavat müügihinda kostjale 1, aga samas sai ta oma nõude, mille ta sai kostja 1 lähikondselt kostja 1 vastu, rahuldatud. Kostja 1 aga vabanes seetõttu ühest kohustusest ühe võlausaldaja, antud juhul kostja 2 ees, kuid teise võlausaldaja ehk hageja ees olevat kohustust ta ei täitnud, kuigi ta teadis, et selline makskohustus kohustus tal tekkis 19.06.17 lepingutest käibemaksu tasumise kohustuse näol. Alusetu on siinkohal kostja väide, et arusaamatu, miks tuleb 9 (13)

võlg katta just 21.06.17 järgsest varast ja et võlgnikul (kostjal 1 oli vara). Nimel tekkis kostja 1 käibemaksu võlg ju 19.06.17 võõrandatud kinnistute müügist, mitte 21.06.17 müügist, kuid pärast 21.06.17 tehingute tegemist kostjal 1 enam vara polnud ja majandustegevus lõppes. Kohus ei saa siinkohal jätta märkimata, et kostjale on tehtud ka äriregistris kustutamise hoiatus. Seega pärast 21.06.17 tehingut ei jäänud mingit vara, mida katta 19.06.17 tehtud tehingutega kaasnenud käibemaksukohustusest (vt suurus vaidlustamata asjaolud) tekkinud võlga. Kui tehingut poleks tehtud, saanuks hagejast võlausaldaja pöörata oma nõuet kinnistutele, mis võõrandati ja mille omand kostjale 2 üle anti 21.06.17 tehingutega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlusaluste kinnistute müümine ja omandiõiguse üleandmine kostjale 2 ja samal ajal selle eest kokkuleppelise tasaarvestusega tasumine kahe kinnistu eest kokku hinnaga, mis jääb 2 korda alla turuväärtuse, ei olnud tavapärane. Mis puudutab kostja 2 väidet, et ta ei teadnud tehingu tegemise ajal maksuhalduri nõudest ja see tekkis alles pärast lepingu sõlmimist, siis leiab kohus, et ajas ei ole tähtis see, et kostja 2 ei teadnud konkreetse võlausaldaja ehk maksuhalduri nõudest tehingu tegemise ajal, sest kahjustada saab ka tulevase võlausaldaja huve. Oluline on see, kas kostja 1 kui võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Kostja 1 ei ole mingeid vastuväiteid hagile esitanud. Vaidlus puudus selles, et kostja 1 maksukohustus tekkis 19.06.17 sõlmitud kinnistuste müügitehingutest ja sellest pidi kostja 1 kui majanduskutsetegevuses tegutsev äriühing teadma. Mõni päev hiljem 21.06.17 müüs kostja 1 talle allesjäänud 2 vaidlusalust kaks kinnistut kostjale 2 nii, et vabanes ise tasaarvestuse kaudu enda võlast kostja 2 ees, kes saadud nõudega tasaarvestas müügihinna nõude, kuid sealjuures jäi kostjal 1 saamata vastu kinnistute eest turuväärtusele vastava hind. Kuna kostja 1 ei ole mingeid vastuväiteid esitanud, siis leiab kohus 21.06.17 tehingu asjaolusid, tasumise viisi, hinda kogumis hinnates, et kostja 1 teadis, et tehinguga saab kahjustada tulevane võlausaldaja ehk hageja, kelle ees kostjal 1 tekkis 19.06.17 tehingute alusel järgmisel kuul (juulis 2017) esitatava käibedeklaratsiooni alusel käibemaksukohustus, mida ta ei suuda täita. Seega ei oma tähtust kostja 2 väide, et tema ei teadnud midagi kostja 1 võlgadest ja võlausaldajatest ja et müügilepingu ajal ei olnud hageja nõue ja kostja 1 maksuvõlg teada või sissenõutav. Selle tõttu ei ole vaja hinnata ka kostja 2 esitatud maksuvõlglase tõendit (lk 72). Olukorras, kus o kostja 1 oli teadlik, et ta kahjustab 21.06.17 tehinguga teisi võlausaldajaid ja o kostja 2 oli 21.06.17 müügilepingu lepingu järgi kohustatud isikuks ja o kes pidi tasuma kinnisute eest turuväärtusest oluliselt madalamat müügihinda ja o tasus müügihinna kostjaga 1 seotud võlausaldajalt saadud samasuuruse nõude tasaarvestamisega ja o mille tasaarvestuse ta omakorda leppis kokku kostjaga 1 ja o mille tulemusel vabanes kostja 1 omakorda ühest kohustusest kostja 2 ees (tasaarvestuse tulemus vastastikused nõuded lõppevad) ja o mille tulemusel vabanes kostja 1 omakorda oma kohustused kostja 2 ees, o kostja sai 21.06.2017 sõlmitud kinnistute asjaõiguslepingu alusel koos kinnistusraamatu kande tegemisega kinnistute omanikuks, o tehing on tehtud 6 kuud enne täitemenetluse algatamist, siis pidi kostja 2 aru saama, et samal ajal kui kostja 2 sai oma nõude rahuldatud ja kinnistute omanikuks ega pidanud maksma kinnistute eest turuväärtusele vastavat hinda, et siis sellise hinna ja tasumise viisi ja kostja 2 poolt kinnistute omandamisega, 10 (13)

o on kostjal 1 tõenäoliselt raskusi oma kohustuste, sj nõude omandanud kostja 2 ees kohustuste täitmisega, ja o teised võlausaldajad võivad jääda olukorda, kus nad ei saa oma nõudeid (kui need peaksid olema), kostja 1 vara arvel rahuldada ehk tehing kahjustab teisi võlausaldajaid, Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendatud ja õige on hageja väide, et 21.06.2017 tehtud kinnistute müügileping kostja 1 ja kostja 2 vahel on tehtud teadlikult sissenõudjaks oleva maksuhalduri huvisid kahjustavalt TMS § 188 lg 1, 2 järgi. Kohtu hinnangul on seda ka asjaõiguslepingud, millega lepiti kokku kinnistute omandi üleandmine kostjalt 1 kostjale 2, kuivõrd selle tulemusel jäi kostja 1 kinnistute omandist ka ilma, sest asjaõiguslepingu alusel on kostja 2 kantud kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna. Kokkuvõte Kuna asjas ei olnud vaidluse all, et a. hagejal on kehtiv täitedokument (korraldus nr 13-11/46895 maksuvõla 90 902,08 € tasumiseks ja intressinõude korraldus nr 13-3/38392 summas 12 687,19 eurot täitmiseks) b. tema nõue on muutnud kostja 1 vastu sissenõutavaks, c. sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole võimaldanud nõude täielikku rahuldamist täitemenetluses ja seda ei ole võimalik ka enam teha, sest võlgnikul ei ole vara, mille arvelt nõuet rahuldada, d. 21.06.2017 tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist, ja asjas leidis tõendamist, et e. 21.06.2017 tehtud kinnistute müügileping ja asjaõigusleping kostja 1 ja kostja 2 vahel on tehtud teadlikult sissenõudjaks oleva maksuhalduri huvisid kahjustavalt ja tehing on tehtud 6 kuud enne täitemenetluse algatamist, siis on hagejal õigus nõuda TMS § 187 lg 1, 2 ja § 188 lg 1, 2 alusel tehingute kehtetuks tunnistamist. Eeltoodu alusel tuleb tunnistada

omanikuna, siis on hageja kohustamishagid põhjendatud ja TMS § 195 lg 1, § 184 lg 1, TsÜS § 68 lg 5 ja KRS 34.1. lg 1, 8 järgi tuleb kohustada:

ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS 168 lg 2, 4 sätestab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi kuulub tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes ja kohustamisnõuetes rahuldamisele, kuid 2 nõuet jääb läbi vaatamata, ei ole kohtu hinnangul mõistlik, et hageja peaks hüvitama kostjatele menetluskulud ja kostja samas tasuma hagejale riigilõivu ning hagi rahuldatud osa kulud jääksid nii ehk nii kostjate kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud rakendada käesoleval juhul TsMS § 162 lg 4, mis tagab mõistliku kulude jaotuse, vastupidine olukord oleks äärmiselt ebamõistlik. Eeltoodu tõttu jäävad kostjate menetluskulud kostjate enda kanda ja nad ei pea hüvitama seetõttu riigile lõivu ka lõivu ning hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Nii ei määra kohus kindlaks hageja, kostjate menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 122 lg 1, 2, 125, § 132 lg 1 ja § 134 lg 1 alusel tuleb pidada hagihinnaks kokku 10500 eurot (1 tehingu kehtetuks tunnistamise nõue, mis on mittevaraline nõue ja kahe kostja vastu kohustamishagi, mis on mittevaralised nõuded, 3*3500). (digitaalne allkiri) Kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.